3 nädalat stardini

ESMASPÄEV

10 km jooksu. Sellest esimene pool koos Kerstiniga. Viimane 15 minutit pidi olema tempokas, aga kui rahulikult joostes ei tundnud nädalavahetuse võistlust üldse jalgades, siis kiiremini jooksma hakates oli tunda küll – peamiselt reiepealsetes. Seega vältimaks vindi ülekeeramist võtsin tempo alla.

TEISIPÄEV

Hommikul 40 km maanteerattaga

Õhtul 1,9km ujumist. Käisin esimest korda Tammemäe karjääris täispika triatloni rada proovimas. Nüüd peab uurima, kas võistlusmäärustikus on lubatud ujumisele kaasa võtta matšeete, vikat või midagi muud taolist, väga maltsa täis kasvanud on. Ühe koha peal oli ka nii madal, et edasiliikumiseks pidi ennast põhjast kätega edasi lükkama. Üldiselt ei ole väga meeldiv koht ujumiseks, selline sodi täis räpane koht, rohkem ei taha sinna enne võistlust.

KOLMAPÄEV

Kuna teisipäeva õhtul voodisse minnes olid reiepealsed ikka valusad olnud ja teades, et neljapäeval ootab ees raske trenn, siis otsustasin jalgadele natuke lisapuhkust anda ja jätsin hommikuse rattatrenni ära.

Päeval käisin koos lastega Männikul Trapi tee karjääris – mina ujusin 2 ringi ehk 1,6km ja lapsed sulistasid niikaua niisama.

NELJAPÄEV

Kuna reiepealsed andsid ikka tunda, siis olin terve päeva kahevahel, kas üldse teha trenni või mitte, aga siis otsustasin nahahoidmise lõpetada ja ikka oma tagumiku välja vedada. Seda enam, et oli nädala olulisim trenn. Seega siis 35 km maanteerattaga ja sellele 17 km jooksu kohe otsa. Rattasõidu ainuke märkimist vääriv vahejuhtum oli see, et Treppojal läks tagumise ratta kumm katki. Õnneks oli tagavara kaasas. Jooksmise alguses kippus tempo natuke planeeritust kiiremaks minema, proovisin seda siis aeglustada, aga peale seda kui mõne aja pärast oli see tagasi sama kiire, siis loobusin ja lasin jalgadel liikuda niimoodi nagu nad ise tahtsid. Muidugi oli see siiski liigselt kiire pikaks jooksuks. Ja seda enam pikale jooksule millele oli eelnenud 35 km rattasõitu. Seega läks nii nagu minema pidigi ja viimased kilomeetrid läksid päris raskeks.

REEDE

Puhkepäev

LAUPÄEV

Alates sellest nädalast kuni lõpuni on nädalas nüüd 2 puhkepäeva. Teine neist pidi küll pühapäev olema, aga seoses perekondliku üritusega nihutasin selle laupäevaks.

Ja Otepää üritusel, mida nimetatakse Ironmaniks ei käinud. Mis siis, et nad nimetuse järgi panevad 70,3, enamus inimesi ei tule ju selle pealegi, et see tähendab kolme ala distantsi kokku miilides. Ikkagi on nimetuseks Ironman – kuigi distants on poole lühem. Läheb samasse teemasse Tartu Jooksumaratoniga, mille pikkuseks 23 km. Ma ei saa aru, kas taoliste asjade väljamõtlejad oma suures rahategemistuhinas ei saa ise aru, et sellega devalveerivad nad ise need mõisted.

…ja ma ei hakka mitte mainimagi neid ajuvabasid summasid, mida Ironmani brändi nime kandvate võistluste osavõtutasuks küsitakse – nii kodumaisel üritusel kui ka välismaistel täis-Ironmanidel. Näete nüüd mismoodi on see nime lörtsimine mõjunud – ma ei saa isegi kirjutada üheti mõistetavalt Ironman, ilma , et peaks sinna juurde seletama mis pikkusega tegemist on – ajuvaba ju!

PÜHAPÄEV

Rattasõidu ja jooksu combo – kõigepealt 91 km maanteerattaga ja siis 5 km jooksu otsa. Mõtlesin, et äkki oleks kaval tutvuda võistlustrassiga lähemalt ja sõitsin täispika triatloni rattatrassil Kanama risti ja Harutee vahel  kolm ringi. Rattavorm tundub tõusvat - hoolimata tuulisest ilmast keskmine kiirus 30,3 km/h. Jooksmine natuke tavapärasest raskem.