Jaanuari esimesed
3 nädala treeningud olid suhteliselt sarnased detsembriga – üritasin võimalusel
tegeleda niipalju kui olud lubavad kõikide triatlonide aladega, ehk siis
selline põhjaladumine enne aprillis algavaid intensiivsemaid treeninguid. Ainukeseks võistluseks jäi kuu keskel toimunud
Pääsküla Rabamaraton. Oli plaanis teha selline rahulik tiksumismaraton, aga
kuna vahetult enne oli sadanud maha üksjagu palju lund, siis sai plaanitud
rahulikust tiksumistempost mööda konarlikku kartulipõlluga sarnanevat rada
koperdamine. Lõpupoole, kui jalg järjest pehmemaks muutus, oli peamine mure
vigastuste vältimine. Seega niimoodi ma siis vaikselt lõpuni koperdasingi,
tulemuseks oli mu kõikide aegade aeglaseim maraton ajaga 5:18. Raja keerukust
näitab ka see, et ainult neli esimest jooksid välja neljast tunnist kiirema
aja.
Jaanuari viimane
nädal kahjuks enam trenni ei saanud teha, nimelt tõstsin katuselt lund rookides
selja ära. See on asi, mis käib mind regulaarselt umbes korra aastas
kimbutamas. Seekord ei olnud vigastus õnneks siiski väga tõsine, praeguseks on
praktiliselt korras juba.
Tänu viimase
nädala pausile, tuli jaanuar üsna lahja, kokku tegin trenni 15 korda. Mitmed
neist sisaldasid korraga mitut erinevat ala – Tervisekeskuses on hea peale velotrenažööri
otsas väntamist kohe natuke lindil joosta, et harjutada triatloniks üleminekut
rattasõidult jooksmisele. Sellist treeningut nimetatakse „Brick treeninguks“. Brick
treening on triatloniks treenimisel kasutatav treeningmeetod, kus tehakse
järjest vähemalt 2 triatloniala. Kas siis rattasõit peale ujumist või jooks
peale rattasõitu. Neist esimene ei ole väga oluline, kuna ujumine ja rattasõit
on üsna erinevad distsipliinid ja üleminek ei ole väga raske. Rattasõidult
jooksule siirdumine on tunduvalt keerulisem - kuna jalad on vändates harjunud
hoopis teistsuguseid liigutusi tegema kui joostes. Seepärast on selle
treenimine olulisem. Kokku siis veetsin trenni tehes ainult 20 tundi ja 15
minutit.
Tänu maratonile
kulus JOOKSMISELE jaanuaris kõige rohkem aega – 8 tunni ja 12 minutiga jooksin
72 kilomeetrit. Sellest 1:20 oli Tervisekeskuses jooksulindil peale puki peal
väntamist. Nagu eelnevalt lugeda võis, kulus maratonile üle viie tunni, seega
jooksutrenni jäi ikka natuke väheks.
UJUMA jõudsin viis
korda ja läbisin 8,4km. Seda on tunduvalt vähem kui kahel viimasel kuul, aga
kuna siis oligi põhirõhk ujumisel, siis on see mõistetav.
Seoses väljas oleva
RATTAvaenuliku kliimaga, sain õue sõitma ainult korra maastikurattaga. See oli
jaanuari esimestel päevadel, kui lund oli veel ainult paar senti. Maanteeratas
ootab toas paremaid aegu. Kuna aga mu ratturikarjääri võib arvestada kuudega,
mitte aastatega, siis soovisin natuke väntamistunnet hoida ja seetõttu käisin 4
korda jõusaalis puki peal väntamas, kokku väntasin seal koha peal 58,3km. Päris
normaalne selline tegevus siiski ei ole, seetõttu loodan, et ilmad lähevad sõbralikumaks
ja saab õue tagasi. Vahepeal olen üritanud leida kohta/inimest, kes aitaks mul
maanteerattal sõiduasendit seadistada, aga tuleb välja, et niisama lihtne see
ei ole.
4 korda jõudsin
selle üürikese talve jooksul ka SUUSATAMAS käia. Kilomeereid kogusin nendega
43,3. Kui sügisel mõtlesin, et suusatan natuke rohkem ja käin äkki isegi Tartu
Maratonil ära, aga nüüdseks on selge, et suusatamine mulle siiski väga ei sobi
ja kuna niigi on triatlonis kolm ala, millele kõigile tahaks piisavalt
tähelepanu osutada, siis rohkemaks ei ole mahti.
Pealesunnitud nädalane
paus on tekitanud treeningnälja, seega plaanis on veebruaris mahtu kõvasti
tõsta. Kuna aprillis näeb treeningplaan ette kolm korda nädalas kahte
treeningkorda päevas, siis plaanis on vahetevahel seda juba nüüd harjutama
hakata ja teha vahel kaks trenni päevas.