Jaanuar

Jaanuari esimesed 3 nädala treeningud olid suhteliselt sarnased detsembriga – üritasin võimalusel tegeleda niipalju kui olud lubavad kõikide triatlonide aladega, ehk siis selline põhjaladumine enne aprillis algavaid intensiivsemaid treeninguid.  Ainukeseks võistluseks jäi kuu keskel toimunud Pääsküla Rabamaraton. Oli plaanis teha selline rahulik tiksumismaraton, aga kuna vahetult enne oli sadanud maha üksjagu palju lund, siis sai plaanitud rahulikust tiksumistempost mööda konarlikku kartulipõlluga sarnanevat rada koperdamine. Lõpupoole, kui jalg järjest pehmemaks muutus, oli peamine mure vigastuste vältimine. Seega niimoodi ma siis vaikselt lõpuni koperdasingi, tulemuseks oli mu kõikide aegade aeglaseim maraton ajaga 5:18. Raja keerukust näitab ka see, et ainult neli esimest jooksid välja neljast tunnist kiirema aja.

Jaanuari viimane nädal kahjuks enam trenni ei saanud teha, nimelt tõstsin katuselt lund rookides selja ära. See on asi, mis käib mind regulaarselt umbes korra aastas kimbutamas. Seekord ei olnud vigastus õnneks siiski väga tõsine, praeguseks on praktiliselt korras juba.

Tänu viimase nädala pausile, tuli jaanuar üsna lahja, kokku tegin trenni 15 korda. Mitmed neist sisaldasid korraga mitut erinevat ala – Tervisekeskuses on hea peale velotrenažööri otsas väntamist kohe natuke lindil joosta, et harjutada triatloniks üleminekut rattasõidult jooksmisele. Sellist treeningut nimetatakse „Brick treeninguks“. Brick treening on triatloniks treenimisel kasutatav treeningmeetod, kus tehakse järjest vähemalt 2 triatloniala. Kas siis rattasõit peale ujumist või jooks peale rattasõitu. Neist esimene ei ole väga oluline, kuna ujumine ja rattasõit on üsna erinevad distsipliinid ja üleminek ei ole väga raske. Rattasõidult jooksule siirdumine on tunduvalt keerulisem - kuna jalad on vändates harjunud hoopis teistsuguseid liigutusi tegema kui joostes. Seepärast on selle treenimine olulisem. Kokku siis veetsin trenni tehes ainult 20 tundi ja 15 minutit.

Tänu maratonile kulus JOOKSMISELE jaanuaris kõige rohkem aega – 8 tunni ja 12 minutiga jooksin 72 kilomeetrit. Sellest 1:20 oli Tervisekeskuses jooksulindil peale puki peal väntamist. Nagu eelnevalt lugeda võis, kulus maratonile üle viie tunni, seega jooksutrenni jäi ikka natuke väheks.

UJUMA jõudsin viis korda ja läbisin 8,4km. Seda on tunduvalt vähem kui kahel viimasel kuul, aga kuna siis oligi põhirõhk ujumisel, siis on see mõistetav.

Seoses väljas oleva RATTAvaenuliku kliimaga, sain õue sõitma ainult korra maastikurattaga. See oli jaanuari esimestel päevadel, kui lund oli veel ainult paar senti. Maanteeratas ootab toas paremaid aegu. Kuna aga mu ratturikarjääri võib arvestada kuudega, mitte aastatega, siis soovisin natuke väntamistunnet hoida ja seetõttu käisin 4 korda jõusaalis puki peal väntamas, kokku väntasin seal koha peal 58,3km. Päris normaalne selline tegevus siiski ei ole, seetõttu loodan, et ilmad lähevad sõbralikumaks ja saab õue tagasi. Vahepeal olen üritanud leida kohta/inimest, kes aitaks mul maanteerattal sõiduasendit seadistada, aga tuleb välja, et niisama lihtne see ei ole.

4 korda jõudsin selle üürikese talve jooksul ka SUUSATAMAS käia. Kilomeereid kogusin nendega 43,3. Kui sügisel mõtlesin, et suusatan natuke rohkem ja käin äkki isegi Tartu Maratonil ära, aga nüüdseks on selge, et suusatamine mulle siiski väga ei sobi ja kuna niigi on triatlonis kolm ala, millele kõigile tahaks piisavalt tähelepanu osutada, siis rohkemaks ei ole mahti.

Pealesunnitud nädalane paus on tekitanud treeningnälja, seega plaanis on veebruaris mahtu kõvasti tõsta. Kuna aprillis näeb treeningplaan ette kolm korda nädalas kahte treeningkorda päevas, siis plaanis on vahetevahel seda juba nüüd harjutama hakata ja teha vahel kaks trenni päevas.

Detsember

Järjepidevuse huvides panen ka oma detsembri liigutamised kirja:

Kokku treeningkordasid tuli 22, sellest 12 korda ujumist, 7 korda jooksmist, 2 korda käisin maanteerattaga sõitmas, 2 korda väntasin velotrenazööril ja 1 korra viisin maastikuratta õue jalutama. Aega kulus kogu selle tegevuse jaoks 23:36.

UJUMINE oli detsembris see, millele läks mu põhitähelepanu. Ajaliselt veetsin basseinis peaaegu pool detsembri treeninguteks kulunud ajast. Kokku läbisin 20,6 km. Ujumine on endiselt asi, millega tegelemine kõige rohkem rahuldust pakub. Kuna enne oli tase null, siis on alguses areng kiire. Vähemalt endale tundub, et on areng. Hetkel veel kiirusele tähelepanu väga ei pööra, üritan rohkem mahutrenniga sarnanevat asja teha, vaikselt suurendan korraga läbitavat distantsi. Kiirusega hakkan tegelema siis, kui mingisuguse baasvastupidavuse olen suutnud endale tekitada. See ei tähenda, et ma ainult aeglaselt ja pikalt ujun, vahetevahel teen mõned maksimumkiirusel lõigud ikka kah. Kuu viimane trenn oli ka kõigi aegade pikim, ujusin 3km ajaga 1:27. Kuigi tean, et esimesel täispikal triatlonil ei tohi aja peale mõelda, siis päris ilma ikka ei saa – olen endale sihiks seadnud, et seal oleva 3,8km võiks vähemalt 1:30 läbida. Seega vaadates viimase trenni aega, siis hakkab juba looma.

RATAS jäi kahjuks detsembris mõistetavatel põhjustel vaeslapse osasse – ilmad on lihtsalt sellised, et rattaga sõitmine on teistest sportlikest tegevustest palju ebameeldivam. Kokku läbisin vändates ainult 129km, sellest 87,89km maanterattaga, 23km velotrenažööril ja 17,9km maanteerattaga. Velotrenažööril käisin 2 korda enne ujumist Keila Tervisekeskuse jõusaalis väntamas. Lihtsalt selleks, et natukenegi saaksid jalad väntamist. Ega enne kevadet igakuine rattakilometraaz vist palju ei kasva kah, aga siis kui ilmad paremaks lähevad…

JOOSTES läbisin 78 km. Nagu öeldakse, et igal trennil peab mingi mõte ja eesmärk olema, siis seda olen ka üritanud jälgida, võimalikult palju üritan teha fartlekke, lõigujookse jne. Ühe korra tegin ka üle tüki aja pikema jooksusutsaka, jooksin 20km ja aega kulus selleks 2:02.

Jaanuar jätkub hetkel ilma suurema plaanita, üritan jälgida, et kõik 3 triatloniala saaksid võrdselt tähelepanu. Võimalik, et teen kuu keskel vahelduseks ka ühe maratoni – muidu läheb pikamaajooksmine päris meelest ära. Spetsiaalselt selleks kuidagi valmistuma ei hakka.