Pühapäev, 24. aprill 2016

18 nädalat stardini


ESMASPÄEV

Kuna pidin hommikul kell 4:30 lennujaamas olema Varssavisse tööreisile minekuks, siis hommikul jooksma ei jõudnud

Õhtul tööreisiga seotud seltskondlikud tegevused ja endiselt ei jõudnud midagi. Bowlingut vist treeninguna ei sobi registreerida? J

TEISIPÄEV

Hoolimata eelmise päeva seltskondlike tegevuste järelmõjudest hommikul 7km jooksu Varssavis. Erinevalt meist on seal puud ja muru juba rohelised ja natuke on soojem. Esimene lühikeste pükstega jooks see aasta.


Koju jõudsin tööreisilt kell 1 öösel ja ilmselgelt sportima enam ei jõudnud. Nõrk noh.

KOLMAPÄEV

Ujumine. Kokku 2,6km. Sisaldas täiskiirusega lõike kiiruse harjutamiseks

NELJAPÄEV

Pika jooksu päev. Koos Markkoga Keila lähistel 16km ajaga 1:34. Alates 40 minutist 20 sekundised spurdid iga 5 minuti tagant.

REEDE

Hommikul pidi rattasõit olema, aga kuna väljas ladistas vihma, siis jooksin selle asemel 7km. Jooksmisel segab vihm vähem kui rattasõidul.

Kuna laupäeval oli plaanis minna Aegviidu-Keila matkarajasõidule, siis otsustasin õhtul puhata.

LAUPÄEV

Laupäevast rattasõitu kirjeldasin juba põhjalikumalt eraldi postituses.

PÜHAPÄEV

Treeningkava järgi puhkepäev. Puhkasin siis Kõrvemaa Kevadjooksul Kerstiniga koos 6km rajal. Kerstin oli väga tubli, parandas isiklikku Kõrvemaa rekordit 7 minutit. Ülejäänud pereliikmed tulid natuke tagapoolt ja olid kah väga tublid ja tegid uue rekordi.

 

Laupäev, 23. aprill 2016

Aegviidu-Keila grande ciclismo






Päris tükk aega juba on olnud soov proovida sõita mööda RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkarada Aegviidust Keilasse. Nüüd saingi tehtud.

Hommikul vara äratus, rongiga Balti Jaama, seal 20 minutit ootamist ja siis teise rongiga Aegviitu.


Alguses esimesed 30 km oli Kõrvemaa metsades, enamasti mööda hästisõidetavaid kruusateid.



Siis jõudsin Alavere poe juurde, kus tegin esimese peatuse. Läksin poodi ja kõige sobivamaks spordijoogiks/söögiks osutusid õlu ja vorst J Ei tea kuidas niimoodi juhtus, ise ronisid korvi.


Edasi hakkas ilm järjest kehvemaks minema, kõigepealt hakkas sadama vihma, siis rahet ja siis lõpuks lund. Aprilli lõpus! Täiesti jõulutunne tuli.


Tee oli üsna hästisõidetav siiamaani, kohati oli rajatähistus küll nadivõitu, eriti ratturite jaoks mõeldud ringisõidud läbimatutest kohtadest. Niimoodi kulgesin 60km, kuni jõudsin Viikingite Külani, kuhu läksin supp sööma. Väga hea oli.


Supp söödud, jätkasin vihmasajus sõitu. Rada hakkas järjest raskemaks minema, oli porimülkaid ja oli ka ainult aimatava teerajaga sihtisid. Esimest korda hakkas jalgades väsimust tunda andma. Umbes 70 km kandis jõudis tee kraavini, millest ülemineva silla oli vist talv ära lõhkunud


Tagasiminek ei olnud variant, kuna just olin suure vaevaga sõtkunud paar kilomeetrit künklikku metsasihti. Ega siis midagi, ratas õlale ja läbi vee. Aprillis on vesi veel üsna külm. Kuna olin õnneks ettenägelikult seljakotti pistnud neopreenist jalanõude katted, siis külm sõidu ajal jalgadel ei olnud. Paarsada meetrit edasi oli järgmine takistus: jälle kraav, seekord juba laiem. Õnneks oli sinna aga kahest langetatud puus purre tehtud.


Peale seda oli kümmekond kilomeetrit mõnusat mudamöllu. Kohati olid metsaväljaveo autod tee nii mülkaks muutnud, et edasi sai ainult ratast käekõrval lükates.


Kui sellest mülkast välja sain oli lõpuni juba lihtsam. Mõned kõrvalepõiked olid küll veel raskemini sõidetavatesse kohtadesse, aga ei midagi hullu.

Kokku siis sai veeretud 114km, aega kulus 6:51. Suvel läheb see kindlast kordamisele. Kaardi peal näeb asi välja niimoodi: