Laupäev, 29. aprill 2017

Haapsalu maraton.


Haapsalu maraton pidi olema mu 30 juubelimaraton, aga rutates korra sündmuste käigust ette, peab kahjuks tunnistama, et juubel peab veel natuke ootama – nimelt juhtus see, mida mu seitsmeaastase kestvusrahvasportlase karjääris ei ole siiamaani kordagi juhtunud – pidin enne finišit rajalt maha astuma.  Aga tagasi asjade kronoloogilise järjekorra juurde.

Hommikul kodus enne sõitmaasumist oli millegipärast selline tugev tunne. Ja selliseid tugevaid tundeid peab ära kasutama, nii vähe kui neid esineb. Seega otsustasin, et proovin alustada tempokamalt ja vaadata mõne aja pärast enesetunde pealt, kas jätkan nii, või võtan tempo alla.

Start oli raudteejaama kõrvalt ja esimene pool võistlusest kulges mööda vana raudteetammi – 10km linnast välja, siis ümberpöörd ja sama tee tagasi. Kõva tuul puhus, temperatuur oli ca paarkraadi sooja ja vihma sadas ladinal – selline meeldiv kevadilm. Esimene pool oligi vastu tuult, aga kuna jalg oli värske ja tunne hea, siis ei häirinud see liiga palju. Enesetunne oli hea ja samm kerge. Jooksime alguses koos Mardi ja Railiga, juttu rääkides mööduvad kilomeetrid kiiresti. Peale tagasipööret läks elu eriti herneks, taganttuul, endiselt ei mingit väsimust ja kerge samm. Puudust tundsime purjedest, tuul oli üsna kõva. Tempo oli võib-olla natuke liiga kiire, aga võtsin teadlikult selle riski lootuses, et äkki kestan lõpu ära. Niimoodi kestis see kihutamine kuni poole maa täitumiseni, kus rada läbis jälle raudteejaama ja pööras mööda järgmist vana raudteetammi Rohuküla sadama poole. Poolmaraton täitus ajaga 1:56:02.