Nagu kaks
nädalat tagasi Valga triatlonil, toimub ka Tartus peamine võistlus
olümpiadistantsil. See on 1,5km ujumist, 40km rattaga ja 10km jooksu. Ära
märkima peaks nende võistluste natuke kummalist kommet inimesi
võistlusklassidesse lahterdada – minu klass oli „Veteranid 40“. No ei tunne
ennast veel veteranina J
Hommik algas
siis varajase äratusega. Puder sisse ja Tartu poole minema. Nagu Valgaski, tuli
ka Tartusse kogu pere raja äärde kaasa elama. Väga tore oli neid võistluse
kestel kuulda, aitas kindlasti rohkem pingutada. Enne starti läks kõik
rahulikult ja plaanipäraselt – võtsin välja stardimaterjalid, sättisin asjad vahetuspunktis
paika ja olingi stardiks valmis. Nagu pildilt näha, on triatlonis kokku päris
palju kraami vaja.
Kuna ujumine toimub sellel võistlusel Emajões, stardiga Lodjakoja juurest,
allavoolu kuni turuhooneni, siis tuli ujumisvarustus kaasa võtta ja suunduda
bussi, mis viis sinna.
UJUMINE
Kuna Valgas
oli ujumine täielik läbikukkumine, siis ausalt öeldes hullemaks enam asjad
minna ei saanud. Õnneks seekord olid kalipsod lubatud, mis oli suur kergendus. Sellega
ujumine on ikka tunduvalt lihtsam. Enne starti tegin väikese soojendusujumise
ja olingi valmis. Start oli veest, aga kuna vool on kiire ja selles
stardijoonel püsimine keeruline, siis vette käsutati mõni hetk enne starti.
Nagu oodata oligi, oli ujumine võrreldes kahe nädala taguse Valga triatloniga
kordades kergem. Seekord sain päris ok ja ühtlase tempoga minema, aga eks see
võrreldes teistega on ikka tunduvalt aeglasem. Nagu Valgaski, jäin päris rivi
lõppu, veest tulin välja lõpuks 212 kohal (kokku 238 startijat). Kiirusega on
mul ikka kehvad lood, sellega peab hakkama edaspidi kõvasti tööd tegema. Talvel
basseinis peab rohkem kiirusetreeningutele keskenduma. Aga kuna täispikal
triatlonil ei olegi mul eesmärk mingit aega teha ja kihutada, siis ei ole
olukord midagi hullu – rahulikus tempos suudan ma päris pikalt ujuda ilma
ennast suuremat kurnamata. Valgas ujusin aja 00:39:44 ja kaotasin parimale
ujujale katastroofilised 19 minutit, seekord olid numbrid tunduvalt viisakamad –
aeg oli 00:24:02 ja parimale kaotust 7 minutit.
RATAS
Veest välja
saanuna jooksin vahetusalasse. Jooksu pealt juba tõmbasin kalipso ülemise osa
seljast ja sina jõudnuna vabanesin ka alumisest osast. Rattakingad jalga,
prillid ja kiiver pähe ja olingi valmis rattasõiduks.
Rattatrass
viis kõigepealt mööda Jõgeva maanteed Tartust välja, siis ümberpöörd ja tagasi,
linnas Toomemäele ja üle selle alla tagasi. Seal oli ka ringi ainuke märkimist
vääriv tõus – no selline Eesti mõistes päris korralik ronimine ja Põhja-Eesti
lauskmaamehele ei ole tõusud just liiga tuttavad asjad J Siis sealt turuhoone juurde, ümberpöörd
ja sama ring uuesti.
Mingeid väga
märkimisväärseid sündmuseid rattaetapil ei toimunud, vaikselt tõusin ettepoole –
kokku parandasin oma kohta ca 15 võrra. Ainuke ohtlikum olukord oli esimeselt ringilt
tulles Raekoja platsi juures oleva jalakäijate ülekäigu munakividest üle
sõitmine – nimelt jäi mul esiratas kivide vahelisse prakku kinni, aga õnneks
pääses lahti enne kui ma üle nipli käia jõudsin. Kuna sellega kaasnes ka kõva
pauk, siis alguses arvasin, et kumm läks ka katki, aga õnneks mitte. Ratta aeg
lõpuks kokku 1:16:17, peaaegu kaks minutit Valgast parem. Ja seal oli natuke
kergem rada, märkimisväärseid tõususid ei olnud ühtegi.
JOOKS
Jooks toimus
kahel 5 km ringil Emajõe ja Anne kanali ääres. Aeg 00:47:20 ja keskmine
kilomeetritempo 4:44 on minusuguse aeglase pikamaamehe kohta päris ok tulemus.
Alustasin kohe kiires tempos ja tõstsin seda vaikselt kuni lõpuni.
Teise ringi
alguses sain õnneks mööda ka Tanel Padarist – tekkis juba väike hirm, et äkki
see võistlus ei saagi teda kätte. Andsin möödudes ka talle teada, et teda on
iga võistlus järjest raskem kätte saada. Arvas, et küll tuleb päev kui enam ei
saagi ja soovis veel jõudu. Eriti rahul olen viimase kilomeetriga, kui
lõpuspurti tehes möödusin umbes kümnest inimesest. Jooksu aeg oli paremuselt 94.
ja oma kohta parandasin ma ca 30 võrra. Valgaga võrreldes jooksin 6 minutit
kiiremini.
Kokkuvõttes aeg
2:31:37 ja 167 koht. See on küll natuke kehvem kui loodetud esimese poole sisse
tulemine, aga rõõmu teeb see, et kui Valgas kaotasin võitjale 51 minutit, siis
nüüd märgatavalt vähem – ainult 38 minutit. Selleks, et esimese poole sisse
tulla, peab märgatavalt kiiremini ujuma hakkama ja ka rattaga peab suutma
kiiremini sõita – nii lühikesel trassil keskmine kiirus 31,4 km/h ei ole just
asi mille üle uhkust tunda.
Järgmine
võistlus juba nädala pärast Kõrvemaa triatlonil.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar