Tartu Mill Triathlon

Nagu kaks nädalat tagasi Valga triatlonil, toimub ka Tartus peamine võistlus olümpiadistantsil. See on 1,5km ujumist, 40km rattaga ja 10km jooksu. Ära märkima peaks nende võistluste natuke kummalist kommet inimesi võistlusklassidesse lahterdada – minu klass oli „Veteranid 40“. No ei tunne ennast veel veteranina J

Hommik algas siis varajase äratusega. Puder sisse ja Tartu poole minema. Nagu Valgaski, tuli ka Tartusse kogu pere raja äärde kaasa elama. Väga tore oli neid võistluse kestel kuulda, aitas kindlasti rohkem pingutada. Enne starti läks kõik rahulikult ja plaanipäraselt – võtsin välja stardimaterjalid, sättisin asjad vahetuspunktis paika ja olingi stardiks valmis. Nagu pildilt näha, on triatlonis kokku päris palju kraami vaja.

   Kuna ujumine toimub sellel võistlusel Emajões, stardiga Lodjakoja juurest, allavoolu kuni turuhooneni, siis tuli ujumisvarustus kaasa võtta ja suunduda bussi, mis viis sinna.

UJUMINE

Kuna Valgas oli ujumine täielik läbikukkumine, siis ausalt öeldes hullemaks enam asjad minna ei saanud. Õnneks seekord olid kalipsod lubatud, mis oli suur kergendus. Sellega ujumine on ikka tunduvalt lihtsam. Enne starti tegin väikese soojendusujumise ja olingi valmis. Start oli veest, aga kuna vool on kiire ja selles stardijoonel püsimine keeruline, siis vette käsutati mõni hetk enne starti. Nagu oodata oligi, oli ujumine võrreldes kahe nädala taguse Valga triatloniga kordades kergem. Seekord sain päris ok ja ühtlase tempoga minema, aga eks see võrreldes teistega on ikka tunduvalt aeglasem. Nagu Valgaski, jäin päris rivi lõppu, veest tulin välja lõpuks 212 kohal (kokku 238 startijat). Kiirusega on mul ikka kehvad lood, sellega peab hakkama edaspidi kõvasti tööd tegema. Talvel basseinis peab rohkem kiirusetreeningutele keskenduma. Aga kuna täispikal triatlonil ei olegi mul eesmärk mingit aega teha ja kihutada, siis ei ole olukord midagi hullu – rahulikus tempos suudan ma päris pikalt ujuda ilma ennast suuremat kurnamata. Valgas ujusin aja 00:39:44 ja kaotasin parimale ujujale katastroofilised 19 minutit, seekord olid numbrid tunduvalt viisakamad – aeg oli 00:24:02 ja parimale kaotust 7 minutit.

RATAS

Veest välja saanuna jooksin vahetusalasse. Jooksu pealt juba tõmbasin kalipso ülemise osa seljast ja sina jõudnuna vabanesin ka alumisest osast. Rattakingad jalga, prillid ja kiiver pähe ja olingi valmis rattasõiduks.

Rattatrass viis kõigepealt mööda Jõgeva maanteed Tartust välja, siis ümberpöörd ja tagasi, linnas Toomemäele ja üle selle alla tagasi. Seal oli ka ringi ainuke märkimist vääriv tõus – no selline Eesti mõistes päris korralik ronimine ja Põhja-Eesti lauskmaamehele ei ole tõusud just liiga tuttavad asjad J Siis sealt turuhoone juurde, ümberpöörd ja sama ring uuesti.

Mingeid väga märkimisväärseid sündmuseid rattaetapil ei toimunud, vaikselt tõusin ettepoole – kokku parandasin oma kohta ca 15 võrra. Ainuke ohtlikum olukord oli esimeselt ringilt tulles Raekoja platsi juures oleva jalakäijate ülekäigu munakividest üle sõitmine – nimelt jäi mul esiratas kivide vahelisse prakku kinni, aga õnneks pääses lahti enne kui ma üle nipli käia jõudsin. Kuna sellega kaasnes ka kõva pauk, siis alguses arvasin, et kumm läks ka katki, aga õnneks mitte. Ratta aeg lõpuks kokku 1:16:17, peaaegu kaks minutit Valgast parem. Ja seal oli natuke kergem rada, märkimisväärseid tõususid ei olnud ühtegi.

JOOKS

Jooks toimus kahel 5 km ringil Emajõe ja Anne kanali ääres. Aeg 00:47:20 ja keskmine kilomeetritempo 4:44 on minusuguse aeglase pikamaamehe kohta päris ok tulemus. Alustasin kohe kiires tempos ja tõstsin seda vaikselt kuni lõpuni.

 

Teise ringi alguses sain õnneks mööda ka Tanel Padarist – tekkis juba väike hirm, et äkki see võistlus ei saagi teda kätte. Andsin möödudes ka talle teada, et teda on iga võistlus järjest raskem kätte saada. Arvas, et küll tuleb päev kui enam ei saagi ja soovis veel jõudu. Eriti rahul olen viimase kilomeetriga, kui lõpuspurti tehes möödusin umbes kümnest inimesest. Jooksu aeg oli paremuselt 94. ja oma kohta parandasin ma ca 30 võrra. Valgaga võrreldes jooksin 6 minutit kiiremini.

Kokkuvõttes aeg 2:31:37 ja 167 koht. See on küll natuke kehvem kui loodetud esimese poole sisse tulemine, aga rõõmu teeb see, et kui Valgas kaotasin võitjale 51 minutit, siis nüüd märgatavalt vähem – ainult 38 minutit. Selleks, et esimese poole sisse tulla, peab märgatavalt kiiremini ujuma hakkama ja ka rattaga peab suutma kiiremini sõita – nii lühikesel trassil keskmine kiirus 31,4 km/h ei ole just asi mille üle uhkust tunda.

Järgmine võistlus juba nädala pärast Kõrvemaa triatlonil.

 

8 nädalat stardini

ESMASPÄEV

Taastumine Valga triatlonist.

TEISIPÄEV

Maanterattaga 55km ja sellele kohe sama soojaga 8km jooksu otsa. Jalad tunduvad olevat võistlusest täiesti taastunud. Endomondo teatas, et tegin rattaga uue 50km rekordi. Ja kuna ma absoluutselt ei üritanud mingeid rekordeid purustada, vaid sõitsin nõksa see hetk rahulikuna tundunud tempost kiiremini, hoides jalgades ühtlast rahulikku pinget, siis on see eriti bueno.

 

KOLMAPÄEV

Õhtul tunni ajaga 2,5km ujumist. Esimene vees viibimine peale Valga triatloni ujumisega sarnanevat tegevust. Erines sellest nagu siga ja kägu. Väga mõnus ühtlane vees libisemine ilusa hingamisrütmiga (vähemalt enda arvates ilusa, ujumistreener tõenäoliselt materdaks mu tehnika maa alla J). Endomondo teatel pikim distants, mille ma ühe tunniga läbinud olen. Ei mingit väsimust ega rahmeldamist. Vähemalt kalipso seljas oskan ma vees liikuda küll. Nüüd jääb ainult loota, et Tartu triatlonil kalipsod keelatud ei ole. Muidugi peaks harjutama ka ilma kalipsota ujumist, aga kuna täispikal triatlonil on start hommikul vara ja kindlasti ei ole nii vara nii soe, et kalipsod ära keelatakse, siis hetkel ei ole see oluline.

…ja Männikul Trapi tee karjäär on triatleetide poolt üle rahvastatud, kuna minu ujumise ajal toimus ka mingisugune ühistreening, siis läks vees kohati kitsaks.

NELJAPÄEV

Pidin hommikul pikema jooksu tegema, aga ei jaksanud kohe kuidagi. Ainult 6km loivasin ära. No korrutatakse ju kogu aeg igal pool, et peab oma keha kuulama jne. No ma siis kuulasin ja pöörasin tossuninad kodu poole.

REEDE

Jälle Männikul ujumas, seekord 3,2km. Erinevalt jooksmisest ja rattasõidust, ei ole ujumine siiamaani saanud selliseks tegevuseks, mida väga hea meelega teeks. Seekordne ujumine aga andis lootust, et see võib hakata muutuma, väga mõnus oli.

LAUPÄEV

Puhkepäev ja Hingelind

PÜHAPÄEV

Maanterattaga 113 km ja siis peale tunnikest muude tegevustega tegelemist 7 km jooksu. Pidi tegelikult 5 olema, aga jalad olid nii toredalt värsked, et rahulolutundest tegin 2km veel otsa.