Jaanuar

Jaanuari esimesed 3 nädala treeningud olid suhteliselt sarnased detsembriga – üritasin võimalusel tegeleda niipalju kui olud lubavad kõikide triatlonide aladega, ehk siis selline põhjaladumine enne aprillis algavaid intensiivsemaid treeninguid.  Ainukeseks võistluseks jäi kuu keskel toimunud Pääsküla Rabamaraton. Oli plaanis teha selline rahulik tiksumismaraton, aga kuna vahetult enne oli sadanud maha üksjagu palju lund, siis sai plaanitud rahulikust tiksumistempost mööda konarlikku kartulipõlluga sarnanevat rada koperdamine. Lõpupoole, kui jalg järjest pehmemaks muutus, oli peamine mure vigastuste vältimine. Seega niimoodi ma siis vaikselt lõpuni koperdasingi, tulemuseks oli mu kõikide aegade aeglaseim maraton ajaga 5:18. Raja keerukust näitab ka see, et ainult neli esimest jooksid välja neljast tunnist kiirema aja.

Jaanuari viimane nädal kahjuks enam trenni ei saanud teha, nimelt tõstsin katuselt lund rookides selja ära. See on asi, mis käib mind regulaarselt umbes korra aastas kimbutamas. Seekord ei olnud vigastus õnneks siiski väga tõsine, praeguseks on praktiliselt korras juba.

Tänu viimase nädala pausile, tuli jaanuar üsna lahja, kokku tegin trenni 15 korda. Mitmed neist sisaldasid korraga mitut erinevat ala – Tervisekeskuses on hea peale velotrenažööri otsas väntamist kohe natuke lindil joosta, et harjutada triatloniks üleminekut rattasõidult jooksmisele. Sellist treeningut nimetatakse „Brick treeninguks“. Brick treening on triatloniks treenimisel kasutatav treeningmeetod, kus tehakse järjest vähemalt 2 triatloniala. Kas siis rattasõit peale ujumist või jooks peale rattasõitu. Neist esimene ei ole väga oluline, kuna ujumine ja rattasõit on üsna erinevad distsipliinid ja üleminek ei ole väga raske. Rattasõidult jooksule siirdumine on tunduvalt keerulisem - kuna jalad on vändates harjunud hoopis teistsuguseid liigutusi tegema kui joostes. Seepärast on selle treenimine olulisem. Kokku siis veetsin trenni tehes ainult 20 tundi ja 15 minutit.

Tänu maratonile kulus JOOKSMISELE jaanuaris kõige rohkem aega – 8 tunni ja 12 minutiga jooksin 72 kilomeetrit. Sellest 1:20 oli Tervisekeskuses jooksulindil peale puki peal väntamist. Nagu eelnevalt lugeda võis, kulus maratonile üle viie tunni, seega jooksutrenni jäi ikka natuke väheks.

UJUMA jõudsin viis korda ja läbisin 8,4km. Seda on tunduvalt vähem kui kahel viimasel kuul, aga kuna siis oligi põhirõhk ujumisel, siis on see mõistetav.

Seoses väljas oleva RATTAvaenuliku kliimaga, sain õue sõitma ainult korra maastikurattaga. See oli jaanuari esimestel päevadel, kui lund oli veel ainult paar senti. Maanteeratas ootab toas paremaid aegu. Kuna aga mu ratturikarjääri võib arvestada kuudega, mitte aastatega, siis soovisin natuke väntamistunnet hoida ja seetõttu käisin 4 korda jõusaalis puki peal väntamas, kokku väntasin seal koha peal 58,3km. Päris normaalne selline tegevus siiski ei ole, seetõttu loodan, et ilmad lähevad sõbralikumaks ja saab õue tagasi. Vahepeal olen üritanud leida kohta/inimest, kes aitaks mul maanteerattal sõiduasendit seadistada, aga tuleb välja, et niisama lihtne see ei ole.

4 korda jõudsin selle üürikese talve jooksul ka SUUSATAMAS käia. Kilomeereid kogusin nendega 43,3. Kui sügisel mõtlesin, et suusatan natuke rohkem ja käin äkki isegi Tartu Maratonil ära, aga nüüdseks on selge, et suusatamine mulle siiski väga ei sobi ja kuna niigi on triatlonis kolm ala, millele kõigile tahaks piisavalt tähelepanu osutada, siis rohkemaks ei ole mahti.

Pealesunnitud nädalane paus on tekitanud treeningnälja, seega plaanis on veebruaris mahtu kõvasti tõsta. Kuna aprillis näeb treeningplaan ette kolm korda nädalas kahte treeningkorda päevas, siis plaanis on vahetevahel seda juba nüüd harjutama hakata ja teha vahel kaks trenni päevas.