2015 aasta oli
minu rahvasportlaseelus suurte muutuste aasta. Kui juba aastaid olin tegelenud
ainult jooksmisega, siis see aasta kinnistus juba pikalt idanenud soov
täispikka triatlonit maitsta. Tänu sellele lisandusid mu treeningkalendrisse
poole aasta pealt ka rattasõit ja ujumine. Võib öelda, et mitmekesisemalt
treenimine on mõjunud mulle väga hästi nii füüsiliselt kui mentaalselt. Miski
ei paranda pullikaka seedimisvõimet paremini kui selged sihid ja unistuste
poole püüdlemisel tehtav sirgjooneline mõtestatult järjepidev töö.
JOOKSMISES, mis
on juba mitu aastat minu ainuke sportlik tegevus olnud, tuli see aasta mõningane
kvalitatiivne edasiliikumine, paranesid nii maratonirekord kui ka 100 km
rekord. Maratonidel on ka mu kehvemate päevade tulemused paremad eelmiste
aastate parematest. Muidugi üha rohkem süvenes minus ükskõiksus tulemuse ja
koha suhtes – rõõm liikumisest ja pingutamisest on täiesti piisav. Kui on hea
päev, siis jooksen kiiremini, aga kui minekut ei ole, siis kehva tulemus tuju
ei riku. Aasta lõpu poole jäi tänu triatloniplaanidele treeningute jooksukilometraaž
väiksemaks, aga olen kompensatsiooniks üritanud treeningkvaliteeti tõsta ja
rohkem teha lõigujookse ja fartlekke.
Seetõttu on ka mu rahuliku tiksumise tempo tõusma hakanud. Kilometraaz
tuli kokku 2049 , see on märgatavalt vähem kui 2014 – siis jooksin 2580km.
Kuude lõikes jagunesid kilomeetrid niimoodi:
RATAS. Kunagi
umbes 15 aastat tagasi olin ma mõned ajad natuke rattasõiduga tegelenud – isegi
paarile maastikuvõistlusele sattusin, siis aga jäi see soiku. Kuna ratas sai selle
käigus üsnagi ribadeks sõidetud ja ei tundnud vajadust ka uut soetada, siis
elasingi aastaid nii, et rattaga sõitsin korra aastas Teraskolli triatlonil. Selle
suve alguses aga soetasin endale maastikuratta ja kuna ainult ratta omamisest
jääb kahjuks väheks, siis viisin ta vahest välja värsket õhku hingama kah. Kui
augusti lõpuks oli Ironmanil osalemise soov lõplikult kinnistunud, siis
hankisin endale ka second-hand maanteeratta ja hakkasin juba natuke tõsisemalt
treenima. Nüüdseks olen ratast täiustanud ka aerobariga, et ma sõites vähemalt
välja näeks nagu tõsine triatlonist J Kahjuks ei ole saanud ratta
seadistamisega ise hakkama ja millalgi lähitulevikus plaanin minna kuhugi
professionaalsesse bike-fitti, et mu istumisasend paika seadistataks. Kokku
tuli aastane kilometraaž 1151km. Sellest maanteerattaga 709 km, maastikurattaga
419km ja aasta lõpus ka 23km velotrenažööril. Rattasõitu on järgmine aasta
kindlasti kõvasti rohkem kuna targemad räägivad, et pikkadel triatlonidel on
see kõige olulisem. Aasta peale laiali laotades nägi väntamine niimoodi välja.
UJUMINE. Targemad
inimesed soovitavad triatloniks valmistudes talvel alustada keskendumisest
kõige nõrgemale osale. Nii ma ka olen teinud, novembri algusest alates
harjutasin korra nädalas treeneri juhiste järgi ja lisaks suplesin üksinda paar
korda nädalas. Varasemates postitustes olen ujumisest juba palju jahunud, ei
hakka rohkem teid sellega tüütama. Ujumiskilometraaž kokku oli 57 kilomeetrit
ja nagu näha, tuli suur enamus sellest viimase kahe kuuga:
Kuna erinevatel
spordialadel on kilomeetritel erinev kaal – ujumises tuleb kilomeeter ju
tunduvalt raskemalt kätte kui rattasõidus – siis seetõttu aastaid võrreldes on
mõtekam kasutada kas treenimisele kuluvat aega või kulutatud kaloreid. 2014 ja
2015 sportimisele kulunud aja võrdlus:
Mismoodi algab
2016 aasta, sõltub sellest kas lund tuleb või mitte. Kui lund tuleb, käin
natuke ka suusatamas. Muidu aga jätkan aprillini umbes samamoodi nagu viimased
2 kuud. Rattasõidu mahtu peaks ainult jooksmise arvelt tõstma. Aprilli alguses
läheb intensiivseks ironmanitreeninguks. Suvine võistluskava on kah peas juba
enam-vähem valmis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar