Pääsküla raba maraton

Pääsküla rabas tehakse maratone tihti. Nii tihti, et mina kui keskmisest tihedam maratonidest osavõtja olen seal kokku juba kuus korda jooksmas käinud. Kuna hetkel on käimas ettevalmistumine veebruari lõpus toimuvaks 24-tunni jooksuvõistluseks, siis sellised rahulikult joostud maratonid on väga hea moodus trennitegemiseks. Üksinda sellise külma ilmaga lume sees jooksmiseks võib vahel natuke raske motti leida olla. Ok, tegemata see trenn ei jääks, aga vaevalt, et nii pikalt viitsiks. Ja pealegi on Pääskülas alati kõik tugiteenused nagu söömine-joomine ja riietevahetamine hästi orgunnitud.

Ilm, mis eelmised päevad oli olnud selline külm ja tuisune, oli võistluspäevaks natuke leebemaks muutunud. Kuna aga oli siiski natuke jahedavõitu, siis panin ülespoole lisaks tavalisele talvisele riietusele ühe kihi juurde. Õige otsus oli, sest hoolimata sellest hakkas lõpu poole viimastel ringidel natuke jahe.

Ega võistlusest endast midagi eriti kirjutada ei olegi. Kihutama ei hakanud. Draamat mitte mingisugust. Sobitusin kohe peale starti sellisesse rahulikku kulgemistemposse ja ilma mingit erilist väsimust tundmata tiksusin peaaegu lõpuni ära. Raskemaks hakkas minema eelviimasel ringi umbes 6 km enne lõppu. Ka rada, mis oli enamuses kinnitambitud lumi, hakkas lõpu poole järjest ebatasasemaks ja pehmemaks minema. Lõppu jõudsin siis ajaga 4:29:22, mis andis 33 lõpetaja sees 14. koha.

Fotod Vallo Vahesaar.