Tegemist on siis
minu blogiga, kus kavatsen hakata kirjeldama oma raudmeheks saamise protsessi,
ehk siis treeningut ja teekonda aasta 2016 „Triathlon Estonia“ täispikale
triatlonile. Kuna ilmselgelt ei tule sellise ürituse tarbeks ettevalmistus
olema jalutuskäik pargis, siis sellega saab vastatud ka järgmine küsimus…
MIKS?
Lisamotivatsioon
– kui ikka oma treeninguid (või nende puudumist) on tarvis kogu ilmarahvale
naermiseks üles riputada, siis ehk aitab
see raskematel hetkedel uksest välja saada.
Lisaks on niisama
tore oma kogemusi teistega jagada ja ka endale jääb mingi mälestus läbitud
võistlusest ja treeningutest kirjalikul kujul alles.
KUIDAS KÕIK
ALGUSE SAI?
Oli aasta 2010 ja
minu kaal, mis varasemalt oli kogu elu 74 kilo kandis püsinud, oli aasta
alguses peale eelmise aasta jõuluorgiat 95 kiloni jõudnud. Kuna see oli
tõsiselt ebameeldivaks muutunud, siis otsustasin ennast käsile võtta ja
proovida kaalu tagasi inimlikumaks saada. Ostsin suusad ja hakkasin neid
hoolega kasutama kah. Siis aga saabus kevad ja sellega koos paratamatult sulas
ka lumi ja mu suusatajakarjäär sai oma lõpu. Kuna kõige lihtsam ja loogilisem
tundus jätkata jooksmisega, siis seda ma ka tegin. Kuna aga minu jaoks on üsna
tüütu teha midagi, omamata selget mõtet ja eesmärki, siis sai võetud sihiks
sügisese Tallinna maratoni läbimine. Vähem kui maraton tundus nagu liiga
lihtne. Hakkasin hooga valmistuma – varsti selgus, et natuke liiga hooga.
Ülepingutuse tagajärjel tekkis ületreenitus ja mingi hetk ei jõudnud üldse
enam. Hoolimata sellest olin septembris stardis ja läbi ta ka tegin.
Tulemus oli muidugi nagu arvata võibki väääga vilets, aga peale lõpetamist ja suuremate valude kadumist oli selge, et see asi mulle meeldib ja seda tahan ma veel teha. Seega seda ma tegingi…mitu korda kohe. Kuni saabus…
SEB Tallinna marathon 2010 |
Tulemus oli muidugi nagu arvata võibki väääga vilets, aga peale lõpetamist ja suuremate valude kadumist oli selge, et see asi mulle meeldib ja seda tahan ma veel teha. Seega seda ma tegingi…mitu korda kohe. Kuni saabus…
…RADIKALISEERUMINE
Aastal 2013
kuulsin esimest korda, et on jooksuvõistlusi, kus on võimalik ka maratonist
rohkem korraga joosta. Tundus nagu täpselt minu asi olema, ja juba varsti olingi
Laulasmaa Ultra stardis. Seal õnnestus mul 90 kilomeetrit läbida ja olingi müüdud mees. Kõik see mis maratonis
paelub – stardiärevus juba paar päeva enne võistlust, võistluse alguseosa
endorfiinilaks, võitlus iseendaga, endaületamine (või siis mitte…), finišisse
saabumise rõõm, hea tunne millegi saavutamise pärast – kõike seda saab
ultramaratonis korrutada mitmega.
MIS EDASI?
Nüüdseks olen
siis läbinud 19 maratoni ja 6 ultramaratoni. Endiselt meeldib mulle neid
mõlemaid teha ja kindlasti osalen neil mõlemal ka tulevikus, aga oma uudsusest
ja põnevusest on nad natuke kaotanud ja seega on hakanud toimuma vaikne iseeneslik
nihkumine triatlonide poole. Tegelikult olen oma elus triatlone läbinud juba
umbes 15, aga tegemist on olnud sellise väikese oma sõpradega organiseeritud võsavõistlusega,
mille tulemusi kuskil ametlikes annaalides ei kajastata. Selle aasta suvel sai
esimest korda osa võetud ka ametlikust triatlonist Kõrvemaal.
Kuna aga väikesed eemärgid ei ole minu jaoks huvitavad, siis võtan kohe ilma pikema väristamiseta kuningliku distantsi käsile, ehk siis 2016 augustis olen „Triathlon Estonia“ täispika triatloni stardis (kui treening muidugi kõik plaanipäraselt läheb, ptüi-ptüi-ptüi). Ettevalmistused selle unistuse täitumiseks hakkasid tegelikult vaikselt pihta juba eelmisel talvel, kui võtsin ujumistreeneri, et oma olematut ujumistehnikat turgutada. Nüüdseks olen hankinud endale ka maanteeratta ja alustanud rattatreeningutega.
Kõrvemaa triatlon 2015 |
Kuna aga väikesed eemärgid ei ole minu jaoks huvitavad, siis võtan kohe ilma pikema väristamiseta kuningliku distantsi käsile, ehk siis 2016 augustis olen „Triathlon Estonia“ täispika triatloni stardis (kui treening muidugi kõik plaanipäraselt läheb, ptüi-ptüi-ptüi). Ettevalmistused selle unistuse täitumiseks hakkasid tegelikult vaikselt pihta juba eelmisel talvel, kui võtsin ujumistreeneri, et oma olematut ujumistehnikat turgutada. Nüüdseks olen hankinud endale ka maanteeratta ja alustanud rattatreeningutega.
LÜHEMAD PLAANID
Kuna plaanipärase
ironmani treeninguni on veel aega, algab see järgmise aasta märtsi lõpp, siis
vahepealset aega plaanin sisustada muude tegevustega. Hetkel on pooleli
ettevalmistus 30.oktoobril toimuvale Haanja Ultra100 jooksuvõistlusele. Peale
seda plaanin uuesti koos ujumistreeneriga hakata basseinis käima, kuna
ujumisoskus on ikka veel kehvavõitu. Lisaks tuleb talvel võib-olla mõni
jooksumaraton ja äkki jõuan natuke suusatama kah.
PIKEMAD PLAANID
Nagu juba
eelnevalt öeldud, saab kõik järgneva aasta sportlik tegevus olema mõjutatud
triatloniplaanidest. Juba Haanja Ultra100 treeningu jooksul sõidan korra
nädalas rattaga ja korra nädalas ujun. Rattaga sõidan väljas niipalju kui ilm
lubab ja talvel peab vahepeal puki peal kah kindlasti väntama. Märtsi lõpus
algab ettevalmistus triatloniks. Selle jooksul teen tõenäoliselt ka paar
lühemat võistlust. Täpsemalt selgub juba asjade käigus.
Blogisse plaanin
postitada vähemalt korra kuus kokkuvõtte treeningust ja kindlasti kirjutan ka
oma läbitud võistlustest.
mitte, et ma raudmeheks sooviks saada, aga kas tavaline lihast ja luust inimene nagu mina saab omandada seda imetabast tehnikat, mida sa iseloomustad sõnadega: " on hakanud toimuma vaikne iseeneslik nihkumine triatlonide poole"? Kui võimalik siis palun too mõni lihtsam seletus. näiteks jalgrattasõidu puhul, kui mina istun diivanil, aga jalgratas on garaažis.
VastaKustutaNooh, ega kui sina oled diivanil ja ratas garaažis, siis mingeid nihkumisi seal ikka oodata kuhugi poole ei ole :)
Kustutaja muidugi ma soovin Sulle Edu raudmeheks saamisel ja vaikselt kadestan, ei... imetlen... ei.. kadestan sinu järjekindlust.
VastaKustutaTänan...vist :)
Kustuta