Mis värk on?

Peale pikemaid vintsklemisi ja korduvaid meelemuutusi teemal "kuhu ja kuidas edasi", olen lõpuks saanud plaani kondikava paika. Selleks saab olema projekt "UTMB 2020", ehk tahan jõuda aastal 2020 jooksma "Ultra Trail du Mont Blanc" mägiultrale.

Tegemist ei ole mingi tiluliluga, vaid tõsise füüsise ja vaimu prooviga kus tuleb ümber Mont Blanci mäemassiivi kulgevatel radadel joosta 170km pikkune ring mille jooksul tõusumeetreid koguneb 10 000. Start on Prantsusmaal Chamonix nimelises linnas ja rada käib enne samasse kohta tagasijõudmist läbi veel Šveitsist ja Itaaliast.

Tegelikult alustasin ma selleks vajaliku treeninguga juba eelmise aasta sügisel Transgrancanariaks valmistudes, kuigi siis Kanaaridest edasiulatuvaid mõtteid ei olnud. Nüüd tuleb lihtsalt jätkata tookord alustatut. Ettevalmistus peab sisaldama nii palju kui võimalik kogemuste korjamist ööpäevast pikemalt kestvatelt mägiultratelt ja lõputuid mäekordusi Mustamäe nõlvalt. Ja see tähendab, et vähemalt niikauaks peab triatloniharrastuse kõrvale jätma. Iseenesest ei tundu see praegu üldse keerulise otsusena, triatlonid olidki ennast natuke minu jaoks ammendanud - lühemad võistlused ei ole huvitavad, see aasta osalesin tegelikult ainult ühel sprindidistantsil. Täispikkasid olen juba 3 korda teinud ning see formaat ei paku enam midagi, mugavussportlasena ei leia motivatsiooni enda kiiruse arendamises. Mis vahet seal on, kas mu lõpuaeg on 13 või 12 tundi! Ainuke tegemata asi mis huvi pakub on mitmekordne täispikk triatlon, aga kui kaalukeelele panna see ja mägedes ultrate jooksmine, siis valik on tegelikult imelihtne. Ja mõlemat korraga ei jõua, sest sellised väljakutsed nõuavad tõsist valmistumist ja olgem ausad, ega ma raitratassepp ei ole, füüsilisi eeldusi on nadilt. Ja siis tahtsin siia kirjutada midagi vanuse kohta, aga jäi kirjutamata... :)
Muidugi võib projektist "UTMB 2020" vabalt saada projekt "UTMB 2021" või "UTMB 2022", sest sinna pealesaamiseks on vaja veel peale kvalifikatsioonipunktide kogumist ka loteriis osaleda. Ja meenutades äsjast Poola fiaskot võib probleemiks saada ka punktide kokkusaamine. Aga selleks olen valmis.
Järgmine võistlus saab olema juba vähem kui kahe nädala pärast Lõuna-Eesti kõrgmäestikus, kus ma kuuendat aastat järjest Haanja Ultra100 stardis olen. Natuke teeb see praegu närviliseks, sest Poolast ei ole veel absoluutselt taastunud. Aga küll ma ta kuidagi läbi töllerdan.