tag:blogger.com,1999:blog-20981309646934339052023-11-16T09:55:20.668+02:00UltratöllerdamineOllehttp://www.blogger.com/profile/15226894880205694364noreply@blogger.comBlogger109125tag:blogger.com,1999:blog-2098130964693433905.post-44626720949860830652022-09-19T16:54:00.001+03:002022-09-19T17:16:40.275+03:00Tor Des Geants - DNF<p> Tor Des Geants - 340 km pikk ja 27000 tõusumeetrit kõrge Itaalia Alpides toimuv legendaarne ülipikkade mägiultrate klassik oli olnud mu radaril tegelikult juba pikalt. Kui varem ei tundunud mulle see jõukohane olevat, siis nüüdseks on mu enesekindlus miskipärast ebamõistlikult suureks kasvanud. Või lihtsalt reaalsustaju ära kadunud. ...mitte, et ma üldises plaanis kuidagi võimekam oleks kui siis kui see mulle veel võimatuna näiv väljakutse tundus, aga soliidsema ea saabumisega hakkab koos lühiajalise mälu, nägemise ja koordinatsiooni kehvemaks muutumisega ka reaalsustaju tasapisi hägustuma.</p><p>Eelmine aasta, kui mul esimest korda eelmainit reaalsustaju hakkas lööke vahele jätma ja soovisin pikemat mägiultrat proovida, siis esialgu küll sai Tor'i asemel valitud Swisspeaks360, sest üleeelmine aasta jäi koroonapiirangute tõttu Tor ära aga Swisspeaks toimus, seega oli see natuke kindlam valik. Kes ei tea kuidas mul seal läks, siis kaks postitust tahapoole võib mu kuulsusetusest põrumisest lähemalt lugeda. Kui Swisspeaksi kokkuvõtvas postituses kirjutasin alguses MIKS teemast, siis nüüd ei ole enam vaja, sest MIKS on selgunud ja diagnos antud - totaalne reaalsustaju puudumine koos ülearenenud mittemillegagi põhjendatava enesekindluse ja järjekindla haiglasliku enesehävitustungiga :) ...ja muidugi tegelikult on sellised ülipikad võistlused Väga Suured Seiklused ja aitavad välja murda liigturvalistest argirutiinidest. Hoolimata katkestamisest oli Swisspeaks üliäge elukogemus ja koheselt peale seda teadsin, et soovin sarnast asja veel kogeda.</p><p>Tor Des Geantsile on üldiselt soovijaid rohkem kui kohti, sellepärast tehakse iga aasta veebruaris kohtade väljajagamiseks loos. Aga kuna nad soovivad saada endale võimalikult palju osalevate riikide lippe, siis igale maale on ette nähtud kvoodina vähemalt 2 kohta. Ja siinkohal on täitsa tore olla sellisest väikesest eksootilisest riigist kus seoses maa lapikusega ja väikese rahvaarvuga palju mägedes joosta soovijaid ei ole. Seega pealesaamisega probleeme ei olnud. Küll aga oli probleeme mu tasapisi laguneva kehaga. Kõigepelt hakkasin peale Swisspeaksi liiga kiirelt ja palju uuesti trenni tegema ja hankisin lõigatud põlve mingisuguse põletiku. Siis pöörati mu vigastustesaagas uus lehekülg ja hakkas streikima puus. Selgus, et põlveprobleemide tulemina oli mingi stabiliseeriv lihasgrupp nõrgaks jäänud ja suuremat koormust saades hakkas jalg ebastabiilseks muutuma. Ükstapuha mis olukorras, astudes kuhugi libedale pinnale, parem jalg libastus ning tõmbasin järjekindlalt ära puusa pealmise lihase. Seega oli suvi läbi treeningkoormus selline pigem tagasihoidlikum. Suurem aur läks puusalihaste tugevdamisele. Üritasin halvast olukorrast maksimumi võtta ja tegin võimalikult palju pikkasid matkasid. Kui juuli lõpuks puus paranenud oli, siis tundus, et saan lõpuks ometi teha mäel natuke mahukamat trenni ...ja siis jäi selle peale valusaks vasaku jala põlv. See küll tundus paari nädalaga enamvähem paranenud olevat, aga selleks, et paranemine maksimaalne oleks, siis enne starti enam joosta ei julgenud üldse. Sõitsin rattaga ja tegin natuke ettevaatlikult jõuharjutusi. Võite ette kujutada seda tunnete virvarri ja ameerika mägesid! Korra oled maailma tipus ja treenid normaalselt, siis jälle sööstad sügavikku ja kaotad lootuse. Olin otsustanud starti minna igal juhul. Kui võistlus ka minu jaoks pikalt ei kesta, siis järgi jääb ikka mitu päeva mägedes trippimiseks. Isegi viimase füsioterapeudi vastuvõtu jätsin ära. Mingit soovi ei olnud teada saada mis mu põlvega lahti on. Ja kõige tipuks avastasin stardieelsel nädalal jalalt sügavale sissesöönud puugi. Kogu universum üritas mind järjepidevalt hoida Alpidest eemal. Kokkuvõtvalt - kuna stardi hetkeks ei olnud juba 4 nädalat meetritki jooksnud, ei omanud mingit ettekujutust, kas mu võistlus on 1 km või 340 km pikk.</p><p>Võistluse ülesehitus on Tor Des Geantsil selline, et start ja finiš on Aosta orus asuvas Cormayeuri linnakeses. Trass teebki tiiru ümber Aosta oru, kasutades selleks Alta Via 1 ja Alta Via 2 kõrgmatkaradu. Iga ca 50 km tagant on <i>lifebase</i>, kus saab süüa-juua ja magada. Seal viibitava aja piiranguks on <i>cut-off</i> aeg, peale mille täitumist sind enam edasi rajale ei lasta. Igale võistlejale antakse enne starti kott, kuhu sisse saab panna üht-teist kraami ja see kott siis rändab sinu ees ja ootab sind igas baasis. Suuremate baaside vahel on ka väiksemaid tugipunkte, osad neid sellised pleksiklaasist kabiinid, mis lennutatakse enne võistlust helikopteriga mägedesse kohale. Trass liigub üldiselt üsna kõrgel, väga suure osa ajast 2000 meetrist kõrgemal, käies kurusid ületades ka mitmeid kordi üle 3000 meetri kõrgusel.</p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Stardieelse päeva
veetsime koos abiliseks tulnud Eveliniga käies stardimaterjale välja võtmas ja
tegeledes muude olmeteemadega.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjwWFajXNa-k3th3WsAh8zEAAbJQX2l0JipWeiN5Erzyux63cq8yEApYnDVRBsxFK_FWEPmt8QMGPCqfa29SSgKzueeIZFwVLzwUnuqBVc7abT3DVNO7w6yd3uyruenELsrMJyJkNz9ffsEsRUZC9xJfHDrF2i45IqaG8aE0qGf7Id0iHeHcUTn6Oi3dw/s2000/20220910_111018.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2000" data-original-width="1125" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjwWFajXNa-k3th3WsAh8zEAAbJQX2l0JipWeiN5Erzyux63cq8yEApYnDVRBsxFK_FWEPmt8QMGPCqfa29SSgKzueeIZFwVLzwUnuqBVc7abT3DVNO7w6yd3uyruenELsrMJyJkNz9ffsEsRUZC9xJfHDrF2i45IqaG8aE0qGf7Id0iHeHcUTn6Oi3dw/w360-h640/20220910_111018.jpg" width="360" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhZ8kI1WsWWbnCtFnzWPN-jnrenfcWfjOO5ZgWrLz6ta14svTNYZIdBBGRkFvJ6ROCQoiWzIb6sTp3RFKwrgbvoEYc0tRBQxe7GLUdB8xx6xCPB2qLmncsn1ZIDfA5W6Uwx3WkcEuh5dH5_qbHw5I2Anu7WaVnlEX1puRmF6B4gRYtyHkmRH-klnlx97A/s2000/20220910_115451.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1125" data-original-width="2000" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhZ8kI1WsWWbnCtFnzWPN-jnrenfcWfjOO5ZgWrLz6ta14svTNYZIdBBGRkFvJ6ROCQoiWzIb6sTp3RFKwrgbvoEYc0tRBQxe7GLUdB8xx6xCPB2qLmncsn1ZIDfA5W6Uwx3WkcEuh5dH5_qbHw5I2Anu7WaVnlEX1puRmF6B4gRYtyHkmRH-klnlx97A/w640-h360/20220910_115451.jpg" width="640" /></a></div><br /><span lang="ET"><br /></span><p></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">START-VALGRISENCHE
(54km, 4500 tõusumeetrit)<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhMwS_0zXAg-1OEXktL1oWerJqqgIAW3CfotD6dVD3mrOvD0j4G-_s3j5hkhYZybvV_wn4ObTsQqugkULp7UiEKFvu52lg7e3wkm-7SoG51i3Y5e3ajBJ_KgFGMJEc5hw8zfXeLkUdzVPo4CuA-VgWzH0Z1RDdGvFoTciGWyiMunHmOcnV6UXEdhN46wg/s1166/start-valgr.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="530" data-original-width="1166" height="290" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhMwS_0zXAg-1OEXktL1oWerJqqgIAW3CfotD6dVD3mrOvD0j4G-_s3j5hkhYZybvV_wn4ObTsQqugkULp7UiEKFvu52lg7e3wkm-7SoG51i3Y5e3ajBJ_KgFGMJEc5hw8zfXeLkUdzVPo4CuA-VgWzH0Z1RDdGvFoTciGWyiMunHmOcnV6UXEdhN46wg/w640-h290/start-valgr.png" width="640" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><br /><span lang="ET"><br /></span><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjIRwWa8urkyxnUerYil0dUtpa3PHtOA13VUValwgpBhXatY4fj3qjlPLVpiiQxGYg2AoIFzn0sVvo5WB7JEJJYkR7Rz4-tKnIHukSDF3WdZl4K20LfdbFI4ZNRa57358usLeuEd8cwDoNDF-Ms86CQz6MWh7BwSwHu_lPwvewRJQZgHB3KApmrh9mlzw/s2000/20220911_112114.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2000" data-original-width="1125" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjIRwWa8urkyxnUerYil0dUtpa3PHtOA13VUValwgpBhXatY4fj3qjlPLVpiiQxGYg2AoIFzn0sVvo5WB7JEJJYkR7Rz4-tKnIHukSDF3WdZl4K20LfdbFI4ZNRa57358usLeuEd8cwDoNDF-Ms86CQz6MWh7BwSwHu_lPwvewRJQZgHB3KApmrh9mlzw/w360-h640/20220911_112114.jpg" width="360" /></a></div><br /><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Start oli
pühapäeva päeval Courmayeuri linnakesest. Osalejad jagati ITRA punktide põhjal
kahte lainesse. Mina olin siis koos teiste vananevate ülekaaluliste startijatega teises laines. Stardis
oli palju kaasaelamist ja möllu, mis tekitas mõnusa ärevuse eesootava kohta. Paari kilomeetriga linnakesele autiir peale tehtud ja siis suundus rada linnast
välja esimesele tõusule. Enne sellele jõudmist tuli küll mõni aeg seista sealses
pudelikaelas tekkinud tropis. Selleks, et kõik saaksid koheselt aru eesootava
ettevõtmise tõsidusest, ei olnud mingit tasapisi alustamist ega „sisseelamisperioodi“,
vaid esimese tõusuna virutati kohe Col d'Arp’ile tõustes 1500 tõusumeetrit. Tõus
kestis 9 km. Kuna alguses oli ummiku tõttu tempo väga aeglane, siis sujus kõik
väga lihtsalt. Kõrgemale jõudes läks rada vahepeal mööda laiemaid radasid, kus
sai juba natuke tempokamalt astuda. Col d'Arp on legendaarne tõus, kuhu on
alati roninud palju inimesi kaasa elama. Nii ka seekord. Juba kaugelt enne tippu
oli kuulda lehmakellasid ja kisamist. Ronimise lõpp oli seetõttu väga äge. Ja
hakkaski pihta esimene laskumine. Alustades oli hirm sees, see pidi kohe ära
näitama, mis seisus mu põlv on. Ja kohe hakkaski põlves natuke valu tunda
olema. Proovisin võtta jooksutempot väiksemaks ja sammu tihedamaks, aga ei
aidanud. Siis proovisin muuta natuke jooksutehnikat ja astudes päkkasid rohkem
allapoole keerata, et lööki põlvele veelgi maha võtta. Üllatuslikult oli sellel
koheselt ka hea mõju ja valu kadus. Praktiliselt esimestest sammudest. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Poole laskumise
peal ei suutnud kohalik veisekari enam jooksjaid niisama kõrvalt vaadata ja
otsustasid ka kaasa lüüa. Tunne oli nagu Pamplona härjajooksul – sarvilised jooksid
vasakult paremalt mööda ja väljendasid oma rahulolu (või rahulolematust – krt seda
teab), kõvade „ammuuu“ hüüetega. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Laskumine kestis
pikalt. Jõudes metsavööndisse, läks trass ka mõned kilomeetrid asfaldil.
Püüdsin oma kadunud põlvevalu tõttu tekkinud üleliialist erutust piirata ja
hoida tempo mõistlikuna. Tasapisi hakkas palavus liiga tegema. Proovisin küll
igas ojas ja nirekeses oma pead jahutada, aga selle mõju oli ajutine. Mida
allapoole jõudsime, seda painavamaks see muutus. Esimene suurem tugipunkt oli 18
kilomeetril La Thuille linnakeses. Linna jõudnuna oli kohe raja ääres suur
valge telk ning keerasin esimesest august plärtsti sinna sisse ning mu radar
peilis hetkega välja telgi teises seinas oleva õllekraani. Keerasin tossuninad
kohe sinnapoole, aga mu eufooria nulliti esimestel sammudel kohe maha – see telk
ei olnud üldse Tor’i tugipunkt, vaid mingi kohaliku peo keskus. Taganesin pettununa
ja õlletuna tagurpidi välja tagasi. Tugipunkt tuli kilomeetri pärast ja oli
palju vähem glamuurne. Ja õllekraani seal ka ei olnud. Oli vaid suur tunglemine
ja asi, mida vabatahtlikud „supiks“ kutsusid. See tähendas seda, et sulle pandi
kaussi makarone ja valati puljongit peale. Sõin siis seda, täitsin oma varusid
ja liikusin edasi. Kuna jooks kulges kõigile avatud matkarajal ja pühapäeva
tõttu oli seal palju matkajaid, siis oli kaasaelajaid palju. Kogu aeg kõlasid „bravo“,
„forza“ ja muud itaaliakeelsed ergutused, mille olen nüüdseks juba unustanud.
Viisaka inimesena vastsin alati „grazie“, aga vahepeal hakkas see nii tihedaks
minema, et segas juba hingamist. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Teine tõus oli 2800
meetri kõrgusel olev Col Haut Pas, aga tänu selle mõningale liigendatusele ja veel
suhteliselt värskemapoolsetele jalgadele, tuli see suhteliselt lihtsa vaevaga. </span></p><p class="MsoNormal"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjf_1v0zEQaodPFfBJXR143L5BxzLZEQr3xsHzFDuQfloAFV4aKanr9JtFNAvUyE78lqUXvME6e6gkJji64-p-BlbP2FzdIq7JpwiTOWWB_Yj7TNdtFkSM-KZrSGcCUirh5eky7GHwkwd-GfnbOKyK2bimMGeEmZrYcwJOGh4mYH43bFHlUCjsA-6QJCw/s2000/20220911_180101.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1125" data-original-width="2000" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjf_1v0zEQaodPFfBJXR143L5BxzLZEQr3xsHzFDuQfloAFV4aKanr9JtFNAvUyE78lqUXvME6e6gkJji64-p-BlbP2FzdIq7JpwiTOWWB_Yj7TNdtFkSM-KZrSGcCUirh5eky7GHwkwd-GfnbOKyK2bimMGeEmZrYcwJOGh4mYH43bFHlUCjsA-6QJCw/w640-h360/20220911_180101.jpg" width="640" /></a></div><br /><span lang="ET"><br /></span><p></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Nüüd peaks vist tegema hetkelise kõrvalepõike ja seletama lugejale, mis loomad
need „Col’id“ on. Tegemist on siis eesti keeles öeldes kuruga, mis on mäeahelikel
tippude vahel olev madalam koht. Mägedes kulgevad matkarajad kasutavad neid, et
pääseda üle aheliku teisele poole. Tor Des Geantsi rada oligi siis
põhimõtteliselt ainult tõus Col’ile, laskumine orupõhja, selleks et siis jälle
järgmisele Col’ile ronida. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Vaated olid
ümberringi hingematvalt kaunid ja ahmisin neid iga hingetõmbega sisse. Juba
aasta oli möödunud viimasest Alpides viibimisest ja ümbritsev tuletas jälle meelde,
miks ma seda niiväga armastan.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Col Haut Pas’ilt
laskumine oli esimene tehnilisemat sorti minemine. Rada kulges põhimõtteliselt
mööda kivihunnikuid. Hakkas ka hämarduma ja pealamp kolis kotitaskust pähe.
Jalad hakkasid tasapisi väsimuse märke näitama. Orupõhjas olevas Promoudi tugipunktis
sõin „suppi“ ja asusin uuele, Col Crosatiele minevale tõusule. See ei olnud
küll eelnevatega võrreldes üldse pikk – ainult 800 meetrit tõusu, aga see oli
väga järsk turnimine. Pimeduses nähtav pealampide poolt tekitatud sinka-vonka uss
tundus minevat sirgjooneliselt taevasse. Nüüd hakkas samm juba järjest lühemaks
ja jõuetumaks muutuma. Peas kummitas Led Zeppelini „Stairway To Heaven“ Lõpp
läks eriti karmiks ja tõusis otsejoones mööda kivirahne kuruni. Üles jõudes oli
juba suhteliselt vedel ja tudisev olemine. Aga kuna edasi kulges rada kuni
Valgrisenche baasini 14 km järjest allapoole, siis taastusin üsna ruttu ja tänu
sellele, et enamuses sellest oli ka üsna hästi joostav, siis ei tekitanud see
palju probleeme.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">VALGRISENCHE – COGNE
(56km, 4200 tõusumeetrit)<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjw3Imkan9Wv0D9Pn-gTdEsed4Y0-bpJ-WEmua03-f36aljQPuviG09Pmu9p_8evJt2kkUn2-eng-Xgrvm4hWrpSjg1AVTORustXysoUg6EvIHXfWnBk-aeTlPAccN96Iep7jVg1q4ur6KRtcqO04HDzikEDp3JE0qHMr4ZzZoKp9-PhOy15LTluzFDfw/s1184/valgr-cogne.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="713" data-original-width="1184" height="386" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjw3Imkan9Wv0D9Pn-gTdEsed4Y0-bpJ-WEmua03-f36aljQPuviG09Pmu9p_8evJt2kkUn2-eng-Xgrvm4hWrpSjg1AVTORustXysoUg6EvIHXfWnBk-aeTlPAccN96Iep7jVg1q4ur6KRtcqO04HDzikEDp3JE0qHMr4ZzZoKp9-PhOy15LTluzFDfw/w640-h386/valgr-cogne.png" width="640" /></a></div><br /><span lang="ET"><br /></span><p></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Valgrisenche
baasis ei plaaninud palju aega veeta. Magada veel ei olnud mõtet, selleks oli
liiga vähe liikumises oldud ja und veel ei olnud. Panin siis laadimist vajavad
vidinad laadima, sõin pastat, jõin õlut (jah, siin pakuti ka seda!), vahetasin
sokid, masseerisin massaazipüstoliga jalgu ja täitsin kotis söögi ning
joogivarusid. Tunnike läks vast aega.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Edasine minemine
kuni Cogne baasini koosnes põhimõtteliselt kolmest piiiiikast ronimisest ja
nendevahelistest samapiiiikkadest laskumistest. Esiteks 2800 meetri kõrgusel
olev Col Fenetre, siis 3002 meetri kõrgusel olev Col Entrelor ja lõpuks Tor’i
kõrgeim koht, 3299 meetri kõrgusel olev Col Loson. Ehk siis raske, väga raske
ja ropult raske. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiVcv3rubDOW5lF7iNdXBX9GKQT-4rtwgeQzYjyaNnQ1WvkNy9fffRONJ7x-8nKn9VN9cjLAZKOpC8WxM2QLn06UEQhVltM4wRwbyAN5j7teskmDOWzNN46gVF8awcsMhOKxFtxQ69P9IjlNsx8-r56VEA30B3q_QbGvOqKmEoRTGPWlvabhyVUISdZ8g/s2000/20220911_184205.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1125" data-original-width="2000" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiVcv3rubDOW5lF7iNdXBX9GKQT-4rtwgeQzYjyaNnQ1WvkNy9fffRONJ7x-8nKn9VN9cjLAZKOpC8WxM2QLn06UEQhVltM4wRwbyAN5j7teskmDOWzNN46gVF8awcsMhOKxFtxQ69P9IjlNsx8-r56VEA30B3q_QbGvOqKmEoRTGPWlvabhyVUISdZ8g/w640-h360/20220911_184205.jpg" width="640" /></a></div><br /><span lang="ET"><br /></span><p></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Col Fenetre poole
ronides hakkasin esimest korda tundma palaviku ilminguid. Kehva oli olla ja
külmavärinad kippusid peale. Jõud oli ka kõik otsa saanud. Tekkis ka natuke
iiveldamist, aga sellele sain ingveritablettidega kiiresti piiri peale. Üles
jõudes olin juba täiesti pastel. Ja siis hakkas allatulek, mis oli väga
ebameeldivalt järsu nurgaga. Minu mõningane kõrgusekartus ja kehvast olemisest
jõudu ammutanud enesealalhoiutung (loe: hirm) pidurdasid laskumise tempo
selliseks, millele keskmiselt aktiivsem tigu teeks lõdva randmega ära. Meeleolu
oli sama must kui ümbritsev öö ja tekkima hakkasid esimest korda
katkestamismõtted. Rääkisime telefonis Eveliniga ja õnneks tegi ta sellistele mõtetele
kiire lõpu. Võtsin siis ette järgmise ronimise Col Entrelori poole. See oli mul
esimest korda elus minna 3000 meetrist kõrgemale. Hoolimata kütvast päikesest ja
kuumast ilmast oli ikka palavikutunne ja külmavärinad. Jopet ära võtta ei
saanud. Ja see tõus kestis ja kestis…vahepeal oli tunne, et ma olen vähemalt pool
aastat juba sellel olnud. Mida lähemale kurule, seda järsemaks tõusunurk muutus
ja seda vaevalisemaks muutus minu edasiliikumine. Õhk oli juba väga hõre ja minu
lõõtsutamine meenutas Karlssoni aurumasinat. Tegin tihedalt istumispause
ja üritasin niipalju kui võimalik jälgida Alpides võistlemise kuldset reeglit: „ära
kunagi vaata ülespoole“. Seetõttu jõudis ka tipp üks hetk väga ootamatult
kätte. Alla liikudes hakkas tänu magamatusele ja väsimusele esimest korda
hallukaid näha olema. Liikudes ühe karjusehüti poole, nägin selle hoovis
seisvat kolme mõlkis rohelist värvi VW hipibussi. Mõtlesin sinnapoole liikudes pikalt,
miks ja kuidas need kolm ühesugust bussi nii kõrgele taritud on ja miks nad niimoodi ühtemoodi mõlkis on, aga lähemale jõudes
osutusid need olema kandilised rohelise samblaga kaetud kivirahnud. Millegipärast
koondusidki kõik võistlusel nähtud hallukad sellele ühele laskumisele. Segu
magamatusest, väsimusest ja palavikust tegid oma töö. Värvikamad näited olid
veel üks minust mõni meeter kõrgemal kaljuserval olev ca viie sentimeetri kõrgune
miniatuurne koer, kes mööda serva edasi-tagasi jooksis. Peale seda tuli eespool jooksja poolt kivile jäetud märg jalajälg, mis nägi välja täpselt
nagu Marie Curie. …kuigi ma ei teadnud, mismoodi Marie Curie tegelikult välja näeb, aga ma
olin kindel, et see on Marie Curie. Ja kui nüüd tagantjärgi vaadata Marie Curie
pilti, siis tegelikult ei olnud ta üldse selline.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhyjeJbeJ-R9yaZgoIzEcugAy6GsIjKycUpJsBi36gKllqurkoswRYdDW_nv1ykivmi6tBAK0OjUNR7sFCRMZXMun2S26krPmN2cwvTWZ5Wi2dlwiL9CI7Ne4rjuvD-GybjmRLEBASoKI5oRfxXeuu2Bzv25LOcBSCsnYMeHtP1naXAzRrfrZqK_LRtbg/s2000/20220911_193249.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1125" data-original-width="2000" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhyjeJbeJ-R9yaZgoIzEcugAy6GsIjKycUpJsBi36gKllqurkoswRYdDW_nv1ykivmi6tBAK0OjUNR7sFCRMZXMun2S26krPmN2cwvTWZ5Wi2dlwiL9CI7Ne4rjuvD-GybjmRLEBASoKI5oRfxXeuu2Bzv25LOcBSCsnYMeHtP1naXAzRrfrZqK_LRtbg/w640-h360/20220911_193249.jpg" width="640" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiIY3INc2UN00O6P1ELAy3iKM6kAKAxcYpgI0RBNxZo4sUX5J8y1ag73zWXd2Ltwe5ji7w5dCSzh2ykyC-cAqBEO16Z5qci8YlIazjBGrZAyPlpxyRb-_Em3K9qlR8cKaGkaaE7JS868wY5naSd7ccqQcDrwrKX_DECeztnnrGq49Xy9-FXXJv6b5dWeg/s2000/20220912_122724.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1125" data-original-width="2000" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiIY3INc2UN00O6P1ELAy3iKM6kAKAxcYpgI0RBNxZo4sUX5J8y1ag73zWXd2Ltwe5ji7w5dCSzh2ykyC-cAqBEO16Z5qci8YlIazjBGrZAyPlpxyRb-_Em3K9qlR8cKaGkaaE7JS868wY5naSd7ccqQcDrwrKX_DECeztnnrGq49Xy9-FXXJv6b5dWeg/w640-h360/20220912_122724.jpg" width="640" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMwz2n-GrP-x--VnP9AMO02p-kHheU6wYOgmU--owm3SWMEACWx0QXtZve84_YLTpmYpB4MPD8Ov2b48VVR2Gs1MJa1kr6Dpy6r2VrOK6EPT7FP-oXdLEUH6spFjp38b1_Z3YACxHv0C8W7tAxuvZATgmdU5r2rz9ddn01x72_7KfXprMpB5F82IiGyA/s2000/20220913_083445.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1125" data-original-width="2000" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMwz2n-GrP-x--VnP9AMO02p-kHheU6wYOgmU--owm3SWMEACWx0QXtZve84_YLTpmYpB4MPD8Ov2b48VVR2Gs1MJa1kr6Dpy6r2VrOK6EPT7FP-oXdLEUH6spFjp38b1_Z3YACxHv0C8W7tAxuvZATgmdU5r2rz9ddn01x72_7KfXprMpB5F82IiGyA/w640-h360/20220913_083445.jpg" width="640" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhNoRiACiACLAVbJCJfdheR_ccNqUx023IkvNcOPzpLb2x_AmLcITg0IiG2B_oOFXmpZCKJP-rwULhkBUYQWfTKqXRzhAjXTBq6W35lFypwmOhGIIIxM5kLihzM78ROrO2SRkNgbxX8AyQf96vvW4qQ9i9W4slzuBJSwN0ccQnBhX8DZx2bf-7E1F_26Q/s2000/20220913_104012.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1125" data-original-width="2000" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhNoRiACiACLAVbJCJfdheR_ccNqUx023IkvNcOPzpLb2x_AmLcITg0IiG2B_oOFXmpZCKJP-rwULhkBUYQWfTKqXRzhAjXTBq6W35lFypwmOhGIIIxM5kLihzM78ROrO2SRkNgbxX8AyQf96vvW4qQ9i9W4slzuBJSwN0ccQnBhX8DZx2bf-7E1F_26Q/w640-h360/20220913_104012.jpg" width="640" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiWRFZhOzcm0dvgEZkkaR2M1RHA2jHEfiYSSGjSipZOCAMcD93zcYMKc2lFrq0D16YTQsRNgRa4Y-YwsQcYCxim7VcIqik4s90wOM6HdP-cGP8lcjqiockRhc5-d4BLwBcO5IH1fYhYFCeHBRaFBKMEgKbbOp8_6IkqX52cPR8hd8WsbyBtYnMR5HuQ1Q/s2000/20220913_130336.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1125" data-original-width="2000" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiWRFZhOzcm0dvgEZkkaR2M1RHA2jHEfiYSSGjSipZOCAMcD93zcYMKc2lFrq0D16YTQsRNgRa4Y-YwsQcYCxim7VcIqik4s90wOM6HdP-cGP8lcjqiockRhc5-d4BLwBcO5IH1fYhYFCeHBRaFBKMEgKbbOp8_6IkqX52cPR8hd8WsbyBtYnMR5HuQ1Q/w640-h360/20220913_130336.jpg" width="640" /></a></div><br /><span lang="ET"><br /></span><p></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Kui jõudsin alla
orupõhja, siis teadsin, et edasiliikumiseks pean natuke magama. Õnneks oli Eaux
Roussese tugipunktis püstitatud magamiseks telk. Päikese käes oli see muutunud indiaani
higistamistelgiks. Magasin tund aega koomalaadset und. Üles ärgates oli kogu keha väga tuline. Ei tea kas ainult kuumast telgist, või andis ka palavik omapoolselt
lisa. Enesetunne aga oli grammike parem ja asusin uuesti teele Col Losoni poole.
Alguses metsavööndis oli minek enamvähem – natuke magamist aitas tiba
värskemaks saada, aga mida ülespoole, seda vaevalisemaks see muutus. Nüüd
vaheldusid külmavärinad higistamishoogudega ja vastavalt enesetundele käis
pidev garderoobi modifitseerimine. Lõpp oli pimedas öös ja vahepeal tundus kuruni
jõudmine täiesti lootusetu ettevõtmine olevat. Kuidagi ma ennast sealt siiski
üles vedasin ja teiselt poolt alla kah. Laskumise lõpu poole istusin pikalt
Rifugio Vittorio Sella tugipunktis ja mõtlesin jälle katkestamismõtteid. Meeleolu
ei parandanud ka ümbritsevate inimeste jälgimine. Kõrvallauas oli naine, kes
oli kukkunud ja keda vabatahtlikud tohterdasid. Nägu ja põlved olid korralikult
lõhki. Enne äraminekut nägin, kuidas talutati „mountain rescue“ poolt sisse
mees, kes oli tõusul silmanägemise kaotanud. Kuna tal olid ees väga paksud prillid, siis tõenäoliselt oli tal selleks juba mingi
eelsoodumus. Laskumine jätkus kuni Cogneni ja seal asuva baasini.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">COGNE – DONNAS (46
km, 2600 tõusumeetrit)<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhxCke0JL6LUKMTNVyMzQfNIBNiZ-BTAAQWiacg2UnTlpcvfqrKBVILFghFqVzYzaXqSZ2C2K-8j90QrKpYXRN_JJ6TXn77Cqu3I8BZ5pTYFIX1KeN2hn3vLuRjzEIdecqQrzEY3lPiqhg4SuTedgOKSg_cm2NMSFntgpZ0HK8jfZSk_mCZ7nF-3ImuJA/s1152/cogne-donnas.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="645" data-original-width="1152" height="358" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhxCke0JL6LUKMTNVyMzQfNIBNiZ-BTAAQWiacg2UnTlpcvfqrKBVILFghFqVzYzaXqSZ2C2K-8j90QrKpYXRN_JJ6TXn77Cqu3I8BZ5pTYFIX1KeN2hn3vLuRjzEIdecqQrzEY3lPiqhg4SuTedgOKSg_cm2NMSFntgpZ0HK8jfZSk_mCZ7nF-3ImuJA/w640-h358/cogne-donnas.png" width="640" /></a></div><br /><span lang="ET"><br /></span><p></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Cognes otsustasin
teha pikema uinaku. Muidu ei oleks jätkamine võimalik olnud. Kuna mul oli
cut-offi ees üle 6 tunni aega, siis magasin peaaegu 3 tundi. Peale ärkamist
söök, enda korrastamine, varude täitmine, massazipüstoliga lihaste töötlemine ja siis edasi. Vahe Cogne ja Donnase
vahel oli ka võistluse kõige lihtsam osa. Alguses üks pikk tõus 2800 meetri
kõrgusele Finesta Di Champorcherile ja siis 30 kilomeetrit allamäge Donnaseni.
Tõus oli seekord mõnusalt lauge ja liigendatud ning ei olnudki väga keeruline. </span></p><p class="MsoNormal"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi8cwSv6dYQPejPlpyM8s1OL6jS6-5CCS2foou3EbXP74kswOlPKRu1QcQqlovN_Tx-O08UG1YprdIOVX4pIFuTfG8cEHJRyeslwOL2Cizmwdo092bHqNUvAd9Czq_SWLEDcNhaiAWK86uoHVo6j0sceUKI29crqztVwJ0WBzw7zbYK9HiWTU8EiaZhYg/s2000/20220912_093226.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1125" data-original-width="2000" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi8cwSv6dYQPejPlpyM8s1OL6jS6-5CCS2foou3EbXP74kswOlPKRu1QcQqlovN_Tx-O08UG1YprdIOVX4pIFuTfG8cEHJRyeslwOL2Cizmwdo092bHqNUvAd9Czq_SWLEDcNhaiAWK86uoHVo6j0sceUKI29crqztVwJ0WBzw7zbYK9HiWTU8EiaZhYg/w640-h360/20220912_093226.jpg" width="640" /></a></div><br /><span lang="ET"><br /></span><p></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Ka
tervis oli läinud mõneti paremaks ja kehatemperatuur püsis enamvähem stabiilne.
Peas hakkasid tasapisi tekkima positiivsemad mõtted lõpetamise võimalikkuse
üle.</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">DONNAS – DNF<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjtWbKpCT6fBceCiWjh663l8ZDNJ-XZ_PtA889pFfuZbKXvOxLa__GdNaD90vxG-7fBbBqSzLOIujktMb8xN7yiSA4qcDJ2FuoZ6Fu8Shh2H9vwzba78dk7OgTzOXq27GuP2eVs6LwnaoZlr_hvJAgNSbYoeLUjQRlC3qMK59YMGPWi9B5ZRxnXOxugJQ/s1230/donnas-gresso.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="590" data-original-width="1230" height="306" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjtWbKpCT6fBceCiWjh663l8ZDNJ-XZ_PtA889pFfuZbKXvOxLa__GdNaD90vxG-7fBbBqSzLOIujktMb8xN7yiSA4qcDJ2FuoZ6Fu8Shh2H9vwzba78dk7OgTzOXq27GuP2eVs6LwnaoZlr_hvJAgNSbYoeLUjQRlC3qMK59YMGPWi9B5ZRxnXOxugJQ/w640-h306/donnas-gresso.png" width="640" /></a></div><br /><span lang="ET"><br /></span><p></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Donnases magasin jälle
paar tundi. Sealne baas jättis küll üsna kehva mälestuse. Esiteks keelati sees
olla Evelinil. Meie protestimise peale ähvardas baasi ülemus isegi mind
disklaffida. Selleks, et saaksime koos olla, pidin siis oma kodinatega peale
magamist õue kolima. Miskipärast ei tundunud see piirang üldse kehtivat
kohalike jooksjate abilistele. Eelmise, Cogne baasi magamissaalis oli vabatahtlike poolt
väga korralik äratamissüsteem loodud, kogu saali voodid oli joonistatud suurele
tahvlile, kuhu äratamise kellaajad ilusasti üles kirjutati. Donnases askeldas seal
ringi ainult üks, natuke kohtlase olemisega vanem härra, kes tundus pea laiali
ringi jooksvat ja ei suutnud kuidagi üles leida neid, keda ta äratama pidi. Kui
palusin teda, et ta mind kahe tunni pärast üles ärataks ja küsisin, kas ta ikka
sai aru, siis kuigi ta selle peale noogutas innukalt, siis talle otsa vaadates ja nähes tühja pilku vastu vaatavat, oli täitsa selge, et ega ta ikka ei saanud küll sellest midagi aru. Ja kuna
Evelini ei lubatud tulla sisse mind äratama, siis panin ise telefonis äratuse.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Peale ärkamist
oli enesetunne väga hea. Nagu ei oleks eelnevat olnudki. Ainuke asi, mis märku
andis, et tegelikult kõik ikka ok ei ole, oli see, et iga tegevus ajas kohe higistama.
Tõmbasin sokke ja tosse jalga ja hoolimata õhtujahedusest higistasin koskedena.
Donnasest lahkudes algas kohe esimene tõus. Endiselt oli tunne hea ja värske,
aga higi lahmas mõnuga. Kuni Rifugio Codani oli väikeste vahedega kestev 16 km kestev tõus. Vahepeal sai küll natuke episooditi allapoole minna, aga enamus läks
väga järske radsid mööda otse ülespoole. Mida edasi, seda vaevalisemaks kõik jälle
hakkas muutuma. Paar kilomeetrit enne Rifugio Codat jõudis rada mäeharjale
pilve sisse. Nähtavus oli pimeduse, pilve ja väga kõva tuule tõttu olematu. Ainukesed
pidepunktid olid pealambi valguses helkivad rajatähistuse lippudel olevad
helkurid. Ja ega neid ka liiga palju ei olnud. Vahepeal pidi rada ikka peaaegu
käsikaudu otsima. Kokku viitsin sellel tõusul 7 tundi ja olemine oli jälle sama
vilets kui eelnevalt. Rifugios oli tugipunktiks püstitatud telk, mis laperdas
tormis korralikult. Natuke sõin, jõin ja kogusin ennast ning asusin minema. Edasine
trass näib rajaprofiilil lihtne olevat, ei mingeid pikki taevatõuse, aga
tegelikult on tegemist kogu ringi ühe keerulisema osaga. </span></p><p class="MsoNormal"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgoEqhsnGMWYpNIp0nmk60nfFUN9aeqr8Ikfw7DJNtkG5BL0nSJ2o04HMXCfvSxwq-t-eIMDWbPj1JuCuOLX6fKe3GTyjuV7U0m0WP2G6O0UYO1GI52kxSfhw5fcRTcKDB2JnY7_aM23Z42G8AV0YUJy6PWm8c8tBjHi0kqeLqlraJ3UhFDGx9_2HxA3Q/s2000/20220914_072420.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1125" data-original-width="2000" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgoEqhsnGMWYpNIp0nmk60nfFUN9aeqr8Ikfw7DJNtkG5BL0nSJ2o04HMXCfvSxwq-t-eIMDWbPj1JuCuOLX6fKe3GTyjuV7U0m0WP2G6O0UYO1GI52kxSfhw5fcRTcKDB2JnY7_aM23Z42G8AV0YUJy6PWm8c8tBjHi0kqeLqlraJ3UhFDGx9_2HxA3Q/w640-h360/20220914_072420.jpg" width="640" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhHpTWY_91AMNK3v1p5l9hfNYZjR_uh3W-rLLzaarpndKW67KLOOddku_CM9s-yiklKiScQZqFTDxhHlRLBYoEGpHV_glB8Q--JdmzJJSY67VfNPq_Njd3KGVFl7PVwn6m7y0tnqtRs7hL7vP-3PyyarWGbYvnXaSwFrPuaIlvdsFo_fTSawVmJMTx8ug/s2000/20220914_084034.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1125" data-original-width="2000" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhHpTWY_91AMNK3v1p5l9hfNYZjR_uh3W-rLLzaarpndKW67KLOOddku_CM9s-yiklKiScQZqFTDxhHlRLBYoEGpHV_glB8Q--JdmzJJSY67VfNPq_Njd3KGVFl7PVwn6m7y0tnqtRs7hL7vP-3PyyarWGbYvnXaSwFrPuaIlvdsFo_fTSawVmJMTx8ug/w640-h360/20220914_084034.jpg" width="640" /></a></div><br /><span lang="ET"><br /></span><p></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Kõik tõusud ja
laskumised on väga järsud ja tehnilised ja liikumine toimub enamuses 2000 meetrist kõrgemal. Hakkas painama ka uni ja otsustasin teha
raja kõrval maas veerandtunnise powernapi. Aitas une vastu küll, aga mitte
jälle pead tõstnud palavikutunde vastu. Lootusetus, apaatia ja käegalöömismeeleolu
muutusid järjest suuremaks. Vahepeal sadas ka natuke vihma, mis omakorda ei
muutnud tuju kuidagi paremaks. Koperdasin terve päeva jõuetute jalgadega mööda
tehnilisi nõlvasid, tänu vedelale olekule ka mitu korda kukkudes. Kui tavaliselt
nii pikkadel võistlustel käib väsimus lainetena üles-alla ja suudad vahepeal
siiski taastuda, siis enam mingit taastumist ei tulnud. Väsimus ainult kuhjus
kihtidena üksteise peale. Iga tuuleiil tekitas külmavärinaid ja olin endale
kõik kotis olnud riided selga toppinud. Köhisin pidevalt sellist kuiva köha,
mis lõpuks tõi ka veremaigu suhu. Lõpuks hakkas endast tundma andma ka augustis
vigastatud vasak põlv. Seda küll mitte pideva valuga, aga vahetevahel tuletas oma
olemasolu valusähvatustega meelde. Üha rohkem tabasin ennast mõtetelt, et ma
rohkem enam ei taha olla hetkel siin ja teha seda asja. Kui muidu on ultravõistlustel
isegi kannatamine vahest nauditav kogemus, siis nüüd see seda enam ei olnud.
Ainult üks mõte oli peas – ma enam ei jaksa ja ma tahan siit ära! Col Della
Vecchia juures olevast joogipunktist Nieli poole alla on üle tuhande meetri
laskumist ja see oli üks väga aeglane koperdamine. Oli kilomeetreid, mis võtsid
45 minutit aega! Evelin küll üritas telefonis anda endast parima ja utsitada
jätkama Gressoney baasini kus magades saab äkki ennast jälle käima, aga Nieli
ja Gressoney vahel oli veel Col Lasoney, millele oli küll ainult 800 meetrit
ronimist, aga selle hetke seisuga oli seda täpselt 800 meetrit liiga palju. Ja
cut-off oli juba nii lähedal, et isegi kui oleksin õigeaegselt jõudnud, siis
oleks uneaeg väga lühikeseks jäänud. Nieli joogipunktis saigi siis kõik ja keeldusin
edasi mitte sammukestki nende poolt pakutavat võistlust tarbimast.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Kokkuvõttes sai
läbitud 186 kilomeetrit. Seda on tegelikult palju rohkem kui ma alguses olin
lootnud ja üldises plaanis olen ma siiski rahul. Mägesid sai palju ja ultrat
sai palju. Sai nautida ja kannatada ja kõike seda, mis sinna vahele jääb. Võitlesin kuni lõpuni ja mingit kahetsust või „aga mis siis kui…“ tunnet
sisse ei jäänud. Saime veel paar päeva enne tagasilendu ümbrusega tutvuda ja koju jõudes olid kehast kõik järelnähud ja valud/kangused kadunud. Võistluse viimane öö
tuli mägedes veel korralik lumetorm mille tõttu asi pooleli jäeti. Kuigi kõik,
kes selleks hetkeks ajalimiidi sees olid Bossese tugipunkti jõudnud, loeti
lõpetajaks, aga Courmayeuri legendaarsel finišisirgel ei oleks niiehkteisiti
lõpetada saanud. <o:p></o:p></span></p><p>
</p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Edaspidiselt küll
lähitulevikus ei plaani nii pikkasid asju ette võtta, piirdun maksimaalselt
sajamiiliste distantsidega. Proovin nüüd põlved-puusad korda saada ja kui kõik sellega
kenasti kulgeb, siis äkki oktoobri lõpus ka Haanja Ultra100 stardis olla. <o:p></o:p></span></p><p><br /></p><p><br /></p>Ollehttp://www.blogger.com/profile/15226894880205694364noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-2098130964693433905.post-32343714719307506672022-03-02T19:25:00.002+02:002022-03-02T19:25:53.562+02:00Tor Des Geants eelvaade<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiBAQMJM3sUnFE5eTrzq7DQSwZfZykkCkBAllZKU1YN-BYxMl0AqJra1q2smRd1p2esxu4tksSei8oAC1z_qIK1YSO-MqjvMkB-O0Tw-hsGiY32JCoi_Fxwiv0ldfXUnD_0wpM86SQNE5N39JzyNBQ0uX0JY-QUUhPy4rJXA2p6La9eM2UqVbfDefDbHw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="568" data-original-width="975" height="373" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiBAQMJM3sUnFE5eTrzq7DQSwZfZykkCkBAllZKU1YN-BYxMl0AqJra1q2smRd1p2esxu4tksSei8oAC1z_qIK1YSO-MqjvMkB-O0Tw-hsGiY32JCoi_Fxwiv0ldfXUnD_0wpM86SQNE5N39JzyNBQ0uX0JY-QUUhPy4rJXA2p6La9eM2UqVbfDefDbHw=w640-h373" width="640" /></a></div><p class="MsoNormal">TorX – eXtaordinary eXtreme eXperience<o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="FI">Kuna nimi on
kirjas ja asi ametlik, siis võib tänavuse aasta pearoa ja SUURE SEIKLUSE ka
avalikult välja hüüda. Selleks saab olema septembris Itaalia Alpides toimuv Tor
Des Geants mägiultra. Tegemist on üüberpika, 338 kilomeetrise mägiultrate
klassikuga, mille käigus tehakse Aosta orule mööda seda ümbritsevaid mägesid ring
peale. </span>Start ja finiš on Mont Blanci külje all Cormayeuri linnas. Ametlikel
andmetel on Tor’il tõusumeetreid 24000, aga erinevates kohtades on tõusumeetrite
hulka kirjeldatud väga erinevalt. <span lang="FI">Olen
kohanud numbreid 25000, 27000 ja isegi nende enda kodulehelt võib leida rajaprofiili
lõpust summana hoopis 30000 meetrit. Ja sama profiili lõpus on ka kilometraaz
hoopis 350. Aga ega suurt vahet ei olegi, võib lihtsalt öelda, et palju on. Trass
jälgib Alta Via 1 ja 2 matkaradasid ja käib korduvalt kõrgemal kui 3000 meetrit,
seega oodata on suuremat hapnikudefitsiiti. Kõrgeim koht on Col Du Loson, mis
asub peaaegu 3300 meetri kõrgusel. Ajalimiit 150 h, ehk natuke üle kuue päeva. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="FI"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgzCaSYLKYNlwN_PIyRaAGqfsGY_VfWSx7hZbLMaKq-anqmVdt73f2uU5DZPNUlkN-KECnAlKNHrUMruxxvy9DfYruuUVnl2_ZekJwJ7-ns7jT6hJlVlANpzpquzOiKPlvIgEuUyjdrcwRXTcqndtZwqt0O8ZCJ6gjEdzmfXdY0-WdkXZs6YWA12gY4rg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="625" data-original-width="975" height="410" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgzCaSYLKYNlwN_PIyRaAGqfsGY_VfWSx7hZbLMaKq-anqmVdt73f2uU5DZPNUlkN-KECnAlKNHrUMruxxvy9DfYruuUVnl2_ZekJwJ7-ns7jT6hJlVlANpzpquzOiKPlvIgEuUyjdrcwRXTcqndtZwqt0O8ZCJ6gjEdzmfXdY0-WdkXZs6YWA12gY4rg=w640-h410" width="640" /></a></div><br /><p></p><p class="MsoNormal"><span lang="FI">Võistluse
ülesehitus on sama nagu Swisspeaksil, iga +-50 km järel on rajal suurem
lifebase ja nende vahel väiksemad abipunktid. Baasides saab igaüks oma puhkuse
pikkuse ise määrata. Ainukeseks faktoriks on ”cut-off” aeg, enne mille
kättesaabumist pead tagasi rajal olema. Niipalju kui olen aru saanud, siis
Swisspeaks ongi tegelikult Tor Des Geantsi copy. Ka muu on üsna sarnane – nagu ikka
Alpides, on tõusud ja laskumised suuremad kui elu ja ilmaolud võivad vahelduda sama
ööpäeva lõikes miinuskraadide ja kõrvetava päikesepaiste vahel. Niipalju kui
olen uurinud, siis rada peaks Swisspeaksist natuke vähem tehniline olema.
Senise 11 toimumiskorra jooksul on minu teada Tor’il osalenud eestlastest ainult
Markko Junolainen. Siit leiab tema kokkuvõtte: <a href="http://www.telesis-coaching.com/road2tdg">http://www.telesis-coaching.com/road2tdg</a>.
<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="FI">Nagu paljud
kindlasti mäletavad, siis eelmine aasta Swisspeaksil oli mu lõpp üsna kuulsusetu,
peale 240 km läbimist lõpetas vasaku jala reiepealne lihas minuga igasuguse
koostöö ja pidin rajalt maha astuma. Loodetavasti Tor’il jõuan natuke ikkagi
kaugemale. Aga Swisspeaks oli kogemusena hindamatu ja olen selle najal enda
jaoks välja mõelnud mõningad asjad, mida Tor’i puhul teistmoodi teha.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;"></p><ul style="text-align: left;"><li><span lang="FI"><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal;"> </span></span><!--[endif]--><span lang="FI">Treeningul
suurem rõhk lihastugevuse kasvatamisele. Kuna liikumine on peaaegu nädal aega
ainult üles-alla suunal, siis jalalihastele tekitatakse sellega suur stress ja nende
katkiminemist saab vältida ainult sellega, et tuleb nad puupakkudeks treenida. Tegin
ka Swisspeaksiks valmistudes jõutrenni, aga tänu põlveprobleemidele jäi jalalihastele
tehtud maht talvel-kevadel tagasihoidlikuks ja suvel ei suutnud üldse ennast jõutrenni
tegema sundida. Kui suudan seda järjepidevalt kuni sügiseni teha, siis on
suurem lootus, et ma poole peal katki ei lähe.<o:p></o:p></span></li><li><span lang="FI"><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal;"> </span></span><!--[endif]--><span lang="FI">Mäetrenni
osakaal suuremaks. Swisspeaksi ettevalmistuse dikteeris põlve olukord, ja see
ei lubanud piisavalt aega nõlval veeta. Loodetavasti on tänavu olukord parem ja
saan seda rohkem teha. Ja sellega koos oleks tore ka mäest allajooksu tehnika
uuesti selgeks saada. See oli Swisspeaksil mu suurimaid nõrkusi. Alates teisest
ööst kujunes välja hulk inimesi, kes iga laskumine minust mööda jooksid ja
kellest ma järgneval tõusul uuesti siis möödusin.<o:p></o:p></span></li><li><span lang="FI"><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal;"> </span></span><!--[endif]--><span lang="FI">Jälgida
liikumisel, et kõik toimuks sümmeetriliselt. Swisspeksil lõpetas mu võistluse
vasaku jala säärepealne lihas, mis sai paremast rohkem koormust, kuna
alateadvuslikult hoidsin parema jala põlve ja tegin rohkem tööd vasakuga. Kõik
kohad kus tuli kõrgemale astuda, tegin seda vasaku jalaga. Ja samas ka enamus
allahüppamisi lõppesid vasakule jalale maandumisega.<o:p></o:p></span></li><li><span lang="FI"><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal;"> </span></span><!--[endif]--><span lang="FI">Uneprobleemide
leevendamiseks suurendada rajal sissesöödavate kalorite hulka. Swisspeaksil oli
mul kotis kaasas ainult šokolaadid ja batoonid, aga neid ei suuda piisaval
hulgal endale näost sisse ajada. Katsetan seekord natuke teistsugust lähenemist
ja üritan kaasa võtta ka kuivtoitu, mida saaks külma veega liikumise pealt valmistada.
Äkki läheb paremini alla kui magus. See vajab enne veel katsetamist.<o:p></o:p></span></li><li><span lang="FI"><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal;"> </span></span><!--[endif]--><span lang="FI">Tugitiim.
Swisspeaksil kulus baasides väga palju aega selleks, et otsida kust saab süüa/juua,
magada, pesta, asju laadida, täita joogipudeleid, täiendada kotis varusid jne. Tihti
asetsesid need mitte ainult eri ruumides, aga lausa eraldi majades. Te ei
kuijuta ette kui aeglaselt mõtted kulgevad peas, kui oled nelja päeva jooksul
7-8 tundi kokku magada saanud. Kui saaks selle võrra kiiremini tehtud või selle
võrra rohkem magada, siis see annaks juurde palju. Tor Des Geants on
planeeritud nii, et Evelin tuleb tugitiimiks.<o:p></o:p></span></li><li><span lang="FI"><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal;"> </span></span><!--[endif]--><span lang="FI">Kaasas
olevate asjade parem paigutamine. Swisspeaksil oli rajal palju mässamist väikese
õhukese sulejopega. See ei mahtunud seljakotti sisse ja pidin ta panema koti
väljapoole kummipaelte alla. Aga see segas kotist asjade võtmist, sest tuli iga
kord eest ära võtta ja pärast paelte alla tagasi toppida jälle. Kokkuvõttes oli
sellega liiga palju tegemist. Ja kurnatusest apaatsena võib juhtuda, et kui
söögi kättesaamine liiga tülikas on, siis jääbki söömata. Aga suleka tahan
kaasa ikkagi võtta, sest kui võistluse teises pooles öösel väga aeglaselt
liikuda ja teeääres maas kiiruinakuid teha, siis hoiab see kehal sooja sees. Kotti
suurema vastu ei taha vahetada, sest olem oma ”Salomon Adv Skin 12” kotti liiga
kiindunud. Planeerin võtta lisaks vöökoti kuhu väiksemaid asju kotist panna ja
proovin lisaks tõmmata jope kompressioonikotiga kokku, äkki nii mahutan ta
seljakotti ära. Vöökott on juba olemas, aga vajab ka testimist.<o:p></o:p></span></li><li><span lang="FI"><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal;"> </span></span><!--[endif]--><span lang="FI">Mäestikuköha
vältimine. Swisspeaksil köhisin teisest päevast alates nagu krooniline tiisikusehaige.
Kui teises baasis magama läksin, siis oli kuulda, et sama probleem oli paljudel
ja ümberringi käis pidev läkastamine. Nagu kuskil suures haiglapalatis oleks viibinud.
Tekkima pidi see külma ja kuiva õhu suurtes kogustes sisseahmimisest. Vältida
lõpuni ei saa, sest niigi hõredas õhus ei saa midagi suu ette panna, see võtaks
selle vähesegi hapniku kinni. Aga natuke leevendama pidi kaela kinnimässimine,
et kõri väljastpoolt soojendada ja sellega soojeneb natuke ka sissehingatav
õhk.<o:p></o:p></span></li></ul><!--[if !supportLists]--><p></p><p class="MsoNormal"><span lang="FI">Tegelikult on need
kõik pisiasjad, aga igaüks neist suurendab natuke finišisse jõudmise tõenäosust.
Ja oleks ju tegelikult tore sinna ikkagi jõuda...nagu selline kirss tordil või
midagi. Aga Swisspeaksi kogemus ütleb, et selline mitmepäevane asi mägedes on
äge ka ilma finišijoont ületamata, seega on täitsa ok, kui ka ei jõua.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="FI">Ideaalis võiks
muidugi järgijäänud aeg Tor’ini kuluda ainult treenides ja igasugustest muudest
võistlustest võiks loobuda, aga päris niimoodi ei taha. Aga kõik muu kus
planeerin osaleda, kavatsen võtta väga tšillilt töllerdustempos, et vältida
aasta peasündmuse ohustamist. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: Calibri, sans-serif;">Treeningutega
on asi hetkel nii ja nii. Eelmine sügis hankisin opereeritud põlvele
kõõlusepõletiku, mille järelnähud on nüüdseks praktiliselt kadunud. Aga uue
tulijana on hakanud tõrkuma sama jala puus</span><span style="font-family: Calibri, sans-serif; font-size: 11pt;">. </span>Mingid hetked
tuleb natuke valu sisse. Tõenäoliselt põlvevigastuse tulemina. Aga ei ole
otseselt aru saanud, et see kuidagi suurenevate mahtudega seonduv oleks. Imelikul
kombel annab tunda siis kui jää peal kõndides tasakaalulihaseid pinges hoida. Järgmine
nädal lähen füsioterapeudile näitama. Aga üldiselt olen ikkagi palju paremas
seisus kui aasta tagasi samal ajal kui alustasin Swisspeaksi trenni 300
meetrise kõnnakuga. Nüüd olen saanud täitsa hästi jõutrenni teha ja mingil
määral ka joosta.</p>
<p class="MsoNormal"><span lang="FI">Aga kuna Tor’ini
on veel aega piisavalt, siis loodetavasti on aega ennast ära remontida. Peaasi,
et vähemalt maikuust saaks juba Mustamäe nõlval tõusumeetreid koguda. Kõige
olulisem on siiski tervena Tor’i starti jõuda. Ja kui mingit ettevalmistust ka
saaks teha, siis see on ainult boonus.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="FI"><span lang="FI" style="font-family: Calibri, sans-serif; line-height: 107%;">Tegelikult on sees
väga mõnus hirmu, kõriauguni motiveerituse ja ootusärevuse kokteil. </span></span></p><p></p>Ollehttp://www.blogger.com/profile/15226894880205694364noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2098130964693433905.post-39298151627716911262021-09-08T21:26:00.000+03:002021-09-08T21:26:05.964+03:00Swisspeaks 360 - dnf<p>Kõigepealt MIKS teema. Väga habras jää käimiseks... MIKS üldse midagi teha? Ja kui teha, mis on piisav? MIKS üks hetk tundub, et tavalised asjad enam ei piisa ja on vaja teha midagi ebatavalist? Midagi mis viiks mugavustsoonist kaugemale välja kui ükski asi seda varem on teinud. Nii kaugele, et mugavustsoonist ei ole isegi mälestust ega lõhna alles. Ja kas selle MIKSi niimoodi otsimine on midagi mis tegelikult üleüldse oluline oleks ja kas selle leidmine annab midagi või viib lihtsalt uute MIKS küsimusteni? Ja kas see on üleüldse vajalik? ...ja võimalik? </p><p>Igaljuhul...</p><p>Saabusin Šveitsi 2 päeva enne starti. Plaanis oli ühe päeva täielikult lebotamiseks kulutada. See plaan aga läks vett vedama, sest varustust sorteerides selgus, et pealambi akude laadija on katki ja vaba päeva kulutasin selle hankimiseks.</p><p>Kes on huvitatud Swisspeaks360 varustusest, siis siin see on</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjcVJ_tfyFinsrvRVwy4U5yveuC3AUWCOVWSzzjWo8RG5cHA9Dn4H_K7MyikLbuGEO4t1rdXz7hfOjaIy8EP_EqkGx-_W9vVp0aIHeOSd19Zm4gWabXxCwbd0aEgy__Z0L-pTthagDqBeDQ/s1251/20210828_085534.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1251" data-original-width="893" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjcVJ_tfyFinsrvRVwy4U5yveuC3AUWCOVWSzzjWo8RG5cHA9Dn4H_K7MyikLbuGEO4t1rdXz7hfOjaIy8EP_EqkGx-_W9vVp0aIHeOSd19Zm4gWabXxCwbd0aEgy__Z0L-pTthagDqBeDQ/w456-h640/20210828_085534.jpg" width="456" /></a></div><br /><p>Ja kui kedagi veel täpsemalt huvitab, siis võib privaatselt nimekirja küsida. Sellest kraamist osa läks selga ja seljakotti ja osa nn "<i>follower bag'i</i>", millele baasides ligi pääses. Baasid asetsesid keskmiselt 50km vahedega ja kott rändas peale sinu lahkumist ette järgmisesse baasi ootama.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjUsf8rOQTzJZVSwrO868UyrzmBofRv5-xCp-BiHA6vR7yqVlYfCO6LoaRQmC0DA9KyiJG09HMq9gb2H-A4FF0kmLl7w74g-l_YFI-zepizOSK34-gcY7F86NgT24ifHBBos3YjvR_G31Z0/s1193/GP__0656.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1193" data-original-width="856" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjUsf8rOQTzJZVSwrO868UyrzmBofRv5-xCp-BiHA6vR7yqVlYfCO6LoaRQmC0DA9KyiJG09HMq9gb2H-A4FF0kmLl7w74g-l_YFI-zepizOSK34-gcY7F86NgT24ifHBBos3YjvR_G31Z0/w288-h400/GP__0656.jpg" width="288" /></a></div><br /><p><br /></p><p>Kuidas tulla oma peas toime faktiga, et sul on nüüd vaja minna ja läbida 367 kilomeetrit ja 26000 tõusumeetrit väga rasket maastikku Alpides? Mida rohkem sellele mammut-distantsile mõelda, seda hirmsamaks muutub. Aga kui jagada see ajule ära väiksemateks ja arusaadavateks osadeks, siis ei tundu enam üldse nii hirmus. Nii ma siis võtsingi iga baasi vahet täiesti eraldiseisva võistlusena. Isegi kella nullisin alati ära ja hakkasin otsast pihta. Üritan ka oma võistlusraporti esitada samamoodi, aga pean juba ette nentima, et kuna kogu kulg toimus otsekui ühes pikas ja segases unenäos, siis täiesti vabalt võib olla, et midagi on ununenud või on mõni osa kirjeldusest hüpanud kuhugi valesse kohta.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjUwy_QxCRU0OyxkAfck9qFjmV0U6PLC-3t0nB83MHW69PWtIliwIxFjpPngeLPsuQbPnXIDMNCkRvvenijM07pNBw12eVwD9SsjzDiDHhHSU6O44QOURQnV40nOs-ZuJNNmuL76DABeVXq/s1349/Picture1.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="664" data-original-width="1349" height="198" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjUwy_QxCRU0OyxkAfck9qFjmV0U6PLC-3t0nB83MHW69PWtIliwIxFjpPngeLPsuQbPnXIDMNCkRvvenijM07pNBw12eVwD9SsjzDiDHhHSU6O44QOURQnV40nOs-ZuJNNmuL76DABeVXq/w400-h198/Picture1.png" width="400" /></a></div><br /><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhO8HurrwM2WhykxyEz_GbUTaGNwmT-fJMeZDW00kOLiLuzfE_Bhc6dtVDvCg7ploSFQqMTsL0NVWZadWoHkYQMUnxevxdvDB1fbf19H0kh6ut9KvHebLv2Y6Wgqaq99ScUX1eJfyuF600E/s590/Picture2.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="422" data-original-width="590" height="286" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhO8HurrwM2WhykxyEz_GbUTaGNwmT-fJMeZDW00kOLiLuzfE_Bhc6dtVDvCg7ploSFQqMTsL0NVWZadWoHkYQMUnxevxdvDB1fbf19H0kh6ut9KvHebLv2Y6Wgqaq99ScUX1eJfyuF600E/w400-h286/Picture2.png" width="400" /></a></div><br /><p></p><p>Start oli pühapäeval kell 12:00 päeval Oberwaldi linnakesest. Olles näinud nii hommiku kell 4:00 starte kui õhtul kell 23:00 starte, peab mainima, et väga viisakas kellaaeg. Saab hommikul rahulikult tegutseda ja samas ei pea mõttetult tervet päeva ootama. Stardi oli jahedavõitu. Jäine tuul puhus ja hakkas nagu vihmale sättima. Soojapesupluusi ja t-särgi väel hakkas külm ja seljakotist rändas selga ka kilekas. Esimesed kaks tõusu olid "ainult" tuhandesed. Kukepea! Ma söön tuhandeseid hommikuks! Niisugused mõtted käisid peas kui neid võtsin. Teise laskumise alguses oli kõigepealt paarisajameetrine vertikaalne sein alla. Seal kohatud poolakas räägib kuidas ta mõni aasta tagasi osales Swisspeaksil koos abikaasaga kes sealsamas ka katkestas kuna vihma sadas, oli libe ja sealt alla ta ei saanudki. Olevat tagasi läinud. Alla joostes hakkab ka põlv järjest kangemaks minema. Seetõttu on natuke keeruline tehnilisemaid kohti joosta, sest jalga on natuke raske üle juurikate tõsta. Alla jõudes on ootamas teine teeninduspunkt, kus on ka esimene cut-off määratud. Selline üsna tihke teine. Olen ainult tund aega sellest ees. Aga kuna ma tean, et mu selja taga on vähemalt kolmandik startinutest, siis väga ei muretse. Mägiultratel on esimene cut-off tihti pingelisem, selline "aganate mahakorje" aeg. Siis pärast korraldajatel natuke lihtsam kui need kes niikuinii ei jõua kaugele, juba alguses maha noppida. Edasi algab ka esimene tõsine ronimine. 1500 meetrit tõusu. Minek muutub järjest keerulisemaks. Üles jõudes jalad juba natuke tudisevad ja arusaamine, et ma selliseid tõuse pean veel peaaegu nädala siin tegema, täidab pea suure kahtlustelainega. Üles jõudes on pimedaks läinud ja pealamp rändab kotist pähe. Liigume edasi mööda mägede tippe, harjasid ja kurusid. Kohati kohtades kus teed ei olegi ja edasiminek on tähistatud ainult lippudega. Vahemärkusena peab mainima, et kogu rada on ülihästi tähistatud. Punased lipud on peaaegu terve raja ulatuses 300-400 meetriste vahedega. Imetlusväärne ja hiiglaslik töö on ära tehtud! Ühel vahepealsel kurule üles ronimisel on nurk lõpus nii suur, et tossuninade surumine kiviklibusse allalibisemise vältimiseks läheb päris keeruliseks. Aga allpool haigutab pikk kukkumine... Väga ebameeldivad hetked on sellised. Ma ei karda küll otseselt kõrgust, aga kuramuse ebamugavaks teeb olemise. Selliseid olukordi oli võistluse jooksul veel korduvalt. Mingi hetk jõuame laskumiseni mis on nii järsk, et julgestuseks on pandud köis. Võtan köiest kinni ja hakkan alla ronima. Kui kaks kolmadikku ronitud, jõuab üleval kohale järgmine, kes otsustab ka kohe allapoole tulemisega alustada ja hakkab köit jõuga sikutama külje suunas endale sobivamasse kohta. Mina seda kohe ära ei reageeri ja selletõttu ei jõua ka jalgdega piki seina külje suunas kaasa liikuda ja keerdun küljega vastu kaljut ja jään sinna köie külge rippuma. "F... off!" röögatan üles poole. Selle peale jäetakse köis rahule ja saan turvaliselt alla välja ronida. Kogu pikk mäest laskumine kokku on 15 km kestev ja muutub järjest laugemaks. Suur osa läheb piki alpiaasasid, aga sealne pinnas on nii konarlik, et ilma jalgu murdmata on raske joosta. Mingi hetk läbime Chäserstatti teeninduspunkti, aga sellest puuduvad mul igasugused mälupildid. Jõudes 50 kilomeetril esimesse baasi Fiechi linnakeses võtan oma koti ja lähen istun suurde saali sööma. Seal mul plaanis veel magada ei ole. Panen oma laadimist vajavad vidinad laadima, söön kõhu täis ja vahetan sokid ning tossud. Jalanõudest olin plaaninud kasutada Swisspeaksil kahte paari: Hoka Speedgoate ja Altra Lone Peake. Mõte oli roteerida neid ja iga baasivahe erinevaid kanda. Erineva olekuga tossud pidid idee poolest tagama mõningase erisuse astumisel ja sellega koormama jalgu erinevalt. Aga kuna ma oma põlvejamadega olen üsna suuresti minetanud oma allamäge jooksu tehnika ja sisse on tulnud liigne pidurdusmoment, siis sellega kippusid varbad esimesena kasutuses olnud Hokadel liigselt tossuninasse rammima. Üritasin seda hoida ära paelu kõvemini kinni sidudes, aga selle tulemusena hakkasid jalad paelade alt natuke valutama. Edasi läksid jalga Altrad ja püsisid seal kuni lõpuni, nendega sellist probleemi ei olnud.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhd6niQ7-QOq7zo24CE0CSam9XtQRfcuZAtXRJ093LF6AaRDcUwwewq7tcvr2-Pq0OSXOirYu6oJR4qEFi6u9UYmFn0mXo5RMSYTxle3JXA1N_RBleuy2n8Jg8sKZog-Qcg2n2EuSDs-cw9/s1348/Picture3.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="602" data-original-width="1348" height="179" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhd6niQ7-QOq7zo24CE0CSam9XtQRfcuZAtXRJ093LF6AaRDcUwwewq7tcvr2-Pq0OSXOirYu6oJR4qEFi6u9UYmFn0mXo5RMSYTxle3JXA1N_RBleuy2n8Jg8sKZog-Qcg2n2EuSDs-cw9/w400-h179/Picture3.png" width="400" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgHo78Lt_5KyXKJyeTsqlzeLfqhYN4RkAA0HxT44OnxxZPr7UTuC0n3xfJwVhOD0SwKcKfwbRBKuOWAr_SYokBDuk4Ik8wdD12-fFbeuyDvl3pvVH4R9o35QZtBUuyzJRAJytrvayPD1jTb/s623/Picture4.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="423" data-original-width="623" height="271" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgHo78Lt_5KyXKJyeTsqlzeLfqhYN4RkAA0HxT44OnxxZPr7UTuC0n3xfJwVhOD0SwKcKfwbRBKuOWAr_SYokBDuk4Ik8wdD12-fFbeuyDvl3pvVH4R9o35QZtBUuyzJRAJytrvayPD1jTb/w400-h271/Picture4.png" width="400" /></a></div>Fiechist lahkudes ootas kohe ees tõus mis oli suurem kui elu. Ega mul ausaltöelda mingeid mälupilte selle kohta praegu küll ei ole. Ka järgnenud laskumine koos uue tõusuga on kadunud üleüldisesse unenäotaolisesse sigrimigrisse. Meeletult ilusad vaated segatuna suure väsimusega mis kohatiselt tekitas lootusetusetunde eesootava ebaloomulikult suure distantsi kohta. Aga vahetevahel andis väsimus natuke järgi ja niimoodi oligi tunnetel pidev uperpallitamine, mis vaheldus "täitsa pekkis, ma ei suuda seda kunagi lõpuni teha" ja "käkitegu, ma teen selle mängeldes ära" vahel. Päeval paistab ka päike ja temperatuur muutub üsna soojaks, tunnetuslikult nii 25 kraadi kanti. Üleval mägedes on küll jahedam, aga orupõhjast hingab kuuma vastu. Kuna stardipäev on jahe ja pilves olnud, siis loomulikult on ka päikesekreem ning nokats follower bag's ja põlen korralikult ära. Vahepeal on päris tore teeninduspunktikogemus Giw'is, kus lisaks muule ka õlut pakutakse. Viimane laskumine enne Eistenis asuvat baasi on eriti vastik. Järsk laskumine juurikase metsa vahel, kus teerada vahest väga ära kaduma kippus. Juurikate tihedus oli selline, et vahetevahel tundus neid mitmete kihtidena üksteise peale kuhjunud olevat. Eistenisse jõudes oli täitunud 100 km ja väsimus oli suur. Lisandunud oli nüüd ka uni, olin kokku liikumises olnud üle 30 tunni ja võtnud juba 7200 tõusumeetrit. Baasis kõigepealt sõin kõhu täis, panin pealambi akud ja kella laadima ja läksin magama. See toimus suures võimlas mattide peal. Olin planeerinud magada 2 tundi. Edu cut-off aja ees oli piisavalt suureks kasvanud, et sain endale seda lubada. Ja kuna edaspidi muutusid cut-offid järjest lõdvemaks, siis sain südamerahuga suure osa olemasolevast ajast ära kasutada. Ärgates vaatasin telefonist kella ja nägin, et olen kogu planeeritud aja peaaegu täis maganud, või vähemalt mu unesegane pea arvas niimoodi, sest peale mõningast asjade kokkupakkimist ja riietumist avastasin, et tegelikult olin maganud vaid tunni. Proovisin siis uuesti uinuda, aga see ei tahtnud kuidagi õnnestuda. Iga viie minuti tagant ärkasin ja vaatasin kella. Kui pool tundi oli möödunud, siis sai mul sellest kõrini, sõin veel natuke, jõin kohvi ja asusin jälle teele.<div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhl_JiUg0RBLc1VjmfVxjkkn-Mjqc7dUvekadrZoyH5TQVq8vVrgMMg3iP2KNI_WljAkk5pf2jNs-sSA5xOz6bbgZCzz_on7gfur0BTP2fD1MSsje94SgQNj-AX8YSZk_lbGmcm7xFQD7Sq/s1350/Picture5.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="721" data-original-width="1350" height="214" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhl_JiUg0RBLc1VjmfVxjkkn-Mjqc7dUvekadrZoyH5TQVq8vVrgMMg3iP2KNI_WljAkk5pf2jNs-sSA5xOz6bbgZCzz_on7gfur0BTP2fD1MSsje94SgQNj-AX8YSZk_lbGmcm7xFQD7Sq/w400-h214/Picture5.png" width="400" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3xHrDvwXH_2f3FiPVgC1DSlIlxAo0dYmbvUkaWNajitBhEaE13oKQP3qwc-69VNJjtGLXDKX55DrZNLcnnf5jeqU2RwYHeuFYhQY370Qaukwca4QCCPHq9C7Mac0W5JhVptwdboDItuhG/s589/Picture6.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="423" data-original-width="589" height="288" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3xHrDvwXH_2f3FiPVgC1DSlIlxAo0dYmbvUkaWNajitBhEaE13oKQP3qwc-69VNJjtGLXDKX55DrZNLcnnf5jeqU2RwYHeuFYhQY370Qaukwca4QCCPHq9C7Mac0W5JhVptwdboDItuhG/w400-h288/Picture6.png" width="400" /></a></div><br /><div>Eistenist algas järjekordne tõus. Õue minnes oli alguses selline natuke tudisev tunne peal. Oli võistluse teine öö ja temperatuur märgatavalt langenud. Olemine oli siiski üllatavalt värske. Poolteist tundi und oli imesid teinud. Järgmisel laskumisel asetses Grächeni teeninduspunkt, kus oli söögisaali põrandal juba mitmeid magajaid näha. Sealt edasi hakkas rajaäärne magajate hulk pidevalt kasvama, unevõlg võttis võimsust kõigi üle. Ka minul hakkas Augstbordpassi poole ronides haigutuste laius järjest suuremaks muutuma. Mida kõrgemale jõudsin, seda aegasemaks muutus ülesronimistempo ja seda suuremaks uni. Hõreda õhu tõttu lõõtsutasin nagu auruvedur. Kuskil 2700 meetri peal oli uni juba nii hull, et jäin käies pidevalt magama. Õnneks reageeris mu keha sellele seismajäämisega, mitte kuhugi teelt välja kõndimisega. Lõpuks jõudsin otsusele, et pean lühikese uinaku tegema, muidu ma ei jõuagi tippu. Nii kõrgel aga taimestikku peaaegu ei kasva ja ainukese magamiskohana paistis sobiv üks teeäärne sileda pinnaga kivi. Panin siis oma kilekale veel kotis olnud sulejope peale, tõmbasin mõlemad kapuutsid pähe, võtsin koti seljast ja panin peaaluseks ning hetsin pikali. Hakkasin mõtlema sellele, et äkki peaksin telefonis äratuse helisema panema ja järgmine hetk tundsin, et mul on väga külm. Olin magama jäänud enne kui suutsin seda mõtet lõpuni mõelda. Õnneks piirdus uni 15 minutiga. Kiiresti ronimist jätkates sain ka lõdinast lõpuks lahti. Kui lõpuks tippu hakkasime jõudma, siis tuli ületada ka ebameeldivalt viltuse lumevälja ja saabusin tipus asuvasse mägihütti. Sisse minnes lõi vastu leitsak, tuba oli väga palavaks köetud. Elektrivalgustust ei olnud, ja ainuke valgusallikas oli inimeste pealambid. Tuba oli paksult inimesi täis tuubitud ja millegipärast rääkisid kõik omavahel sosinal mis tekitas natukese kummalise sünge meeleolu. Varsti nägin ka selle põhust, kogu põrand oli täis magavaid inimesi ja liikudes tuli hoolega vaadata, et kellelegi peale ei astu. Surusin ennast ühe laua taha pingi otsale ja sõin-jõin. Aga ropp uni tikkus kogu aeg peale. Otsustasin, et õues on liiga külm magada ja surusin ennast laua alla inimeste jalgade vahele magama. Põrand oli sulanud lumest ligane ja ärgates külg märg. Jõin kohvi, täitsin oma joogipudelid, haarasin veel midagi hambusse ja läksin välja. Kahjuks ei olnud uinak kuidagi olukorda paremaks muutnud. Raske uni surus laugudele kui mööda jalgrada allapoole liikusin. Niipalju kui võimalik üritasin joosta, et verd kiiremini liikuma saada ja und maha raputada. Aga sellest hoolimata vajusin järjest rohkem une ja reaalsuse vahepealsetele aladele. Raske oli aru saada kus ma olen ja mida teen. Vahepeal avastasin, et olin hakanud mõtlema endast kui kolmandast isikust ja läbi käisid mõtted teemadel "mis kurat tal viga on, et ta nii unine on, magas ju just kaks korda" Enda õigesse aeg-ruumi paigutamine muutus järjest keerukamaks. Kui vahepeal rajatähistusel suurem vahe sees oli, olin kindel, et olen poolunes kuhugi valesse kohta läinud. Kontrollisin telefonis olevast kaardirakendusest oma asukohta ja õnneks olin siiski rajal. Aga sain aru, et pean veel magama. Tegingi siis samas raja kõrval heina sees ühe uue 15 mnutise uinaku. Edasi liikudes oli näha, et ma ei olnud kaugeltki ainuke sellise probleemiga maadleja, raja ääres oli pidevalt magajaid näha. Jõudes Bluömatti linnakesse magasin teeninduspunkti põrandal järjekordse paarikümneminutilise uinaku. Kui minema asutasin, oli lootused suured, olin ju teinud öö jooksul juba neli uinakut ja no lõpuks pidi see mõjuma hakkama ...aga ei hakanud. Peale pooletunnist tuikumist hakkas lootusetuse tunne tekkima - palju siis peab magama enne kui piisab! Põhimõtteliselt kukkusin külili tee kõrvale nii, et jalad endiselt rajale jäid ja magasin veel 20 minutit. Peale seda ärgates oli väljas juba peaaegu valgeks läinud ja lõpuks ometi tundsin, et uni on läinud. Koos sellega ärkasin ka sisemisest letargiast ja käegalöömismeeleolust ja tundsin end täis tegevuskihku. Hakkasin tempokalt edasi üles rühkima. See oli tore aeg, päike tõusis, loodus oli ümberringi hingematvalt kaunis, mina tundsin ennast hästi ja värskena nagu oleks just äsja startinud ning tegin head tempot. Arvutasin peas cut-offe ja oma rõõmuks sain aru, et hoolimata magades kaotatud ajast, olin endiselt võistluses sees ja ohtu väljakukkumiseks väga ei olnud. Tõusumeetrite poolest olin oma rekordi sellega juba löönud, neid oli kogunenud 11600. Aga see ei olnud veel isegi pool...</div><div>Grimentzi baasi jõudes otsustasin magada seekord tunni. Cut-off ei olnud küll väga lähedal, aga kartsin, et järgmine öö hakkab jälle uneralli pihta ja ei uskunud, et 2 või isegi 3 tundi seda kuidagi väga muudaks. Sõin jälle nii enne kui pärast magamist, see aitas taastada suuremat kaotatud kalorite hulka. Kohvi pastale veel lisaks otsa ja edasi. </div><div><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjqMrKLT5wNJhUrgwBoSgJSUlwuyrhOL-tYlTBV7_0AGI2488adG3EOVZn1ENioJFcv08tbFOPqvG0W1ooE8oqtnYrhceqwzpkjTIRr0aO_apIWuobr4p4OkvN9h053d2Zo_95RpacDPCc/s1348/Picture7.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="634" data-original-width="1348" height="189" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjqMrKLT5wNJhUrgwBoSgJSUlwuyrhOL-tYlTBV7_0AGI2488adG3EOVZn1ENioJFcv08tbFOPqvG0W1ooE8oqtnYrhceqwzpkjTIRr0aO_apIWuobr4p4OkvN9h053d2Zo_95RpacDPCc/w400-h189/Picture7.png" width="400" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjWxcL-XlaiqYzE1boRVIfkAquDwpOUKLu7ALs3rOObGlT0UWe5_zaYQrW_vyZCKzwOqs_W2Kg-8f7_Fh0IcER4bsypSEH9tv89LkrCkLj40goTclpQAA0fI6XJeQF7VPRcfYFuVm_MoUV-/s463/Picture8.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="423" data-original-width="463" height="365" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjWxcL-XlaiqYzE1boRVIfkAquDwpOUKLu7ALs3rOObGlT0UWe5_zaYQrW_vyZCKzwOqs_W2Kg-8f7_Fh0IcER4bsypSEH9tv89LkrCkLj40goTclpQAA0fI6XJeQF7VPRcfYFuVm_MoUV-/w400-h365/Picture8.png" width="400" /></a></div><br /><div>Grimentzist lahkudes oli jälle olemine heaks ja energiliseks muutunud. Jõud on tagasi ja olen jälle valmis edasi liikuma. Ega vahepealsest jälle midagi väga ei mäleta. Oli öö, aga uni enam mitte nii painav kui eelmine. Inimene harjub kõigega, ka unepuudusega. Siiski paar uinakut pidin ikka öö jooksul tegema, aga need sain seekord teeninduspunktides tehtud. Olin liikumas hea rütmiga, söök läks ilusasti sisse, üles liikusin tempokalt keppidega raiudes ja alla joostes oli tempo vastavalt raja tehnilisuse astmele. Kui jõudsin Col de la Meina kurule, siis sealt avanes ka vaade Grande Dixense tammile, mille all olevas hotellis oli järgmine baas. Grande Dixense tamm on Euroopa kõrgeim tamm ja üsna muljetavaldav vaatepilt. Aga sinna jõudmine võttis aega palju - kõigepealt läks rada täiesti vales suunas mäest alla, natuke piki mäekülge ja siis viimane taevatrepitõus baasi. Seal juba kindlaks kujunenud rutiin - kõigepealt tossud jalast ja plätud jalga, et jalad saaksid võimalikult palju õhku. Siis asjad laadima, eriti pealampide akud vajasid maksimaalselt pikka laadimist. Edasi söök, magamine ja siis jälle söök koos kohviga. Siis asjad kokku ja minekut. Magasin seekord kaks tundi. </div><div><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjcNUa6MOgvA6ms7Ea8mVLykPGIrWUPyPYAkxatB2Z8juE4l_ItklwtjW7fnwNEWEwaQPjWStKL-h69loFb5AGmB7_lM_j8K8hrFonnwcOopBAzynU-EpZeTChvLGKqPTrrkFgye5rublc6/s1350/Picture9.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="664" data-original-width="1350" height="196" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjcNUa6MOgvA6ms7Ea8mVLykPGIrWUPyPYAkxatB2Z8juE4l_ItklwtjW7fnwNEWEwaQPjWStKL-h69loFb5AGmB7_lM_j8K8hrFonnwcOopBAzynU-EpZeTChvLGKqPTrrkFgye5rublc6/w400-h196/Picture9.png" width="400" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgk6aWpoWcf2KKhU-IP7t2vAQoXhMu07Mzdtm8J5VBNHHaLwDSZFHc5fy62i5GT4dDbXgGK1GL9bIH5eq4CovNpWACKcquS0W27Cic1bG9iaLi-Tlu_C45WvQOANs98L2_a8LeKq9nYqoMO/s815/Picture10.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="422" data-original-width="815" height="208" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgk6aWpoWcf2KKhU-IP7t2vAQoXhMu07Mzdtm8J5VBNHHaLwDSZFHc5fy62i5GT4dDbXgGK1GL9bIH5eq4CovNpWACKcquS0W27Cic1bG9iaLi-Tlu_C45WvQOANs98L2_a8LeKq9nYqoMO/w400-h208/Picture10.png" width="400" /></a></div><br /><div>Lahkudes oli tunne hea nagu alati baasist lahkudes. Läbitud oli juba 190 km, see tähendas üle poole. Nüüdseks olin muutunud lõpetamise üle üsna veendunuks juba. Nägin, et sellise tempoga liikudes püsisin ilusasti cut-offide ees, sain piisavalt magada ja seejuures ei pidanud liigselt kiirustama. Mõned ajad peale algust tõusin Grand Desert platoole. Väga eriline koht, nagu kuskil teisel planeedil oleks. Igasugune taimestik puudub, on ainult kiviväljad siniroheliste tiikidega seal vahel. Kohati varjulistes kohtades ka määrdunud lumelaigud. Nii üles kui allaronimised olid ka seal väga kivised. Kohati kippusid need kivid ka liikuma ja ronimine tekitas pidevat närvikõdi ja mõningast muret altpooltulijate suhtes. Kui mõni lahtine kivi oleks kukkunud, siis oleks see allpool ai-ai olnud.</div><div> <div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgo1M0uwcj_EPrZiVLrGtTMlS-HGDG4SH8YgFRm5fAiEdAH5NVD3-nxJ4EaKguOT6ncwMW-0uLZWT7sbhgB-E7xwH4QU4eDb995x28fh3gl1GVdhz8ywO694N73sk5L-kZSbHvk-nwOt61J/s2000/lac-du-grand-desert-switzerland_l.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1333" data-original-width="2000" height="266" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgo1M0uwcj_EPrZiVLrGtTMlS-HGDG4SH8YgFRm5fAiEdAH5NVD3-nxJ4EaKguOT6ncwMW-0uLZWT7sbhgB-E7xwH4QU4eDb995x28fh3gl1GVdhz8ywO694N73sk5L-kZSbHvk-nwOt61J/w400-h266/lac-du-grand-desert-switzerland_l.jpeg" width="400" /></a></div><br /></div><div><p>Öösel hakkasime järjest rohkem liikuma koos Shane'iga. Shane oli USA'st osalema tulnud ja me põrkasime rajal kokku tihti. Seda seetõttu, et ülesmäge minnes olin mina kiirem ja allamäge sai jälle tema mind kätte. Seda kusjuures juhtus pidevalt veel ka paljude teistega. Shane torkas silma selle poolest, et tal oli keppideks kaks puuroigast ja kindad olid suured pärlmuttersinised paksud kummikindad. Kui küsisin talt puidu eeliste üle võrreldes süsinikkiuga, siis tuli välja, et tema varem ei olnud elu sees keppe kasutanud ja kuna ta kohe võistluse alguses jooksis oma jalad sodiks, siis arvas nendest kasu olevat. Kõik teised ju kasutasid keppe. Ja sinised kummikindad pidid olema merekalastuskindad, mis on väga soojad ja veekindlad. Koos jooksmine muutis edasiliikumise tunduvalt meeldivamaks. Jutustamise vahele ei märganud kella palju vaadata ja aeg ning kilomeetrid lendasid kiiresti. Hommikupoole ööd korjasime endaga Cabane De Mille mägihütist veel kampa ka Paolo Itaaliast. Paolo rääkis palju igasugu võistlustest kus ta osalenud oli, vahepeale aina mainides, et ega ta tegelikult ju inglise keelt ei oska. Paolo oli eriline selle poolest, et puhkepeatused veetis ta punast Marlborot tõmmates. Kolmekesi jõudsime alla La Douay linnakesse. Oli hommik ja päike oli kohe varakult seniiti ennast virutanud. Palavus hakkas järjekordselt võimust võtma. Käes oli juba võistluse neljas päev ja tunne selline, et kogu maailm koosnebki ainult Šveitsi Alpidest ja edasiminekust. Unest, ronimisest ja laskumisest. Ainuke välismaailmaga siduv asi olid need hetked kui baasides Evelinile helistasin. Samas viimaste päevadega olid raskused muutunud palju talutavamaks kui nad olid olnud teisel päeval. Nurgad olid ümmarguseks lihvitud, sees oli hea edenemisrütm. Teadsin juba täpselt kui palju pean magama, kuidas sööma ja jooma. Linnast läbi minnes avastasime ühe just avatud kioski, kus müüdi jäätist. Oi milline tsivilisatsiooni maitse see oli! Milline vaheldus sellele lõpmatule pasta, šokolaadi ja küpsiste hulgale mis näost sisse oli nelja päevaga aetud. Vahepealsed vaheldused oli ainult kahes kohas pakutud kohaliku rahvustoidu raclette näol. Tegemist on spetsiaalse juustuga, millel ülemine kiht sulatatakse spetsiaalses rakenduses ja siis see sulanud kiht ühele pooltoorele keedukartulile peale kraabitakse. Miks see kartul pooltoores peab olema, seda ma ei tea. Aga oli mõlemas kohas kus seda pakuti - tegemist võib olla muidugi ju ka kokkusattumusega ja tegelikult ei pea kartul pooltoores olema.</p><p>Natuke linnakesest tõusu ja jõudsime Champexi teeninduspunkti. Seal sõime - jõime. Paolo tegi ühe suitsu ja siis läksime edasi. Palavus hakkas muutuma järjest painavamaks ja Fenetre d'Arpette kurule mineva tõusu poole suunduv tee läks mööda kanjoni põhja kus õhk ei liikunud enam üldse. Hoolimata päevasest ajast hakkas järjest rohkem hallukaid tulema. Kui mingil määral oli neid olnud natuke ka eelnevatel päevadel, siis nüüdseks oli igasugu asju näha juba praktiliselt igal pool kuhu vaatasid. Pidevalt tabasin ennast mõtlemast - et ma ei räägi teistele sellest autost (majast, loomast jne) seal eemal, sest seda tegelikult ei ole olemas. Kui rajatähistuse punane lipp on allapoole lontis ja moodustab sellega eemalt vaadates punase kolmnurga, siis ei ole vaja teistele öelda, et "vaadake, keegi on siia miskipärast pannud orgi otsa torgatud päkapiku"</p><p>Aga tõus läks järjest raskemaks ja järsumaks. Paolol oli kõige rohkem jõudu jalgades ja libises vaikselt eest ära. Shane'il oli raske hetk ja jäi järjest rohkem maha. Mina seal kuskil keskel ülespoole rühkides hakkasin JÄLLE laiade haigutustega tegelema. Kui mööda mäekülge ülespoole keerutav jalgrada oli jõudnud kohani, kus madalalt kaljust eenduv kivinukk oli jätnud selle alla tühja koha kuhu päike peale ei pääsenud, otsustasin korraks jälle silma kinni panna. Kui ärkasin, siis oli higine ja hingeldav Shane just minuni jõudnud. Jätkasime edasi jälle koos. Vahetult enne tippu muutus tõus praktiliselt seinaks. Kõik oli täis lahtiseid suuri kive, mille vahe oli täidetud püdela killustikulaadse pudruga kuhu oli väga raske jalgu haakida. Raske oli aru saada, kust minema peab. Mitu korda ronisin ummikusse kust edasi ei saanud ja edasi minekuks pidi natuke tagurpidi tagasi ronima. Üks hetk hakkasin tundma vasaku jala reiepealsel valu. Ülespoole astudes oli veel enamvähem tunne, aga kui vahepeal pidi sammu allapoole tegema, siis lõi vasak reiepealne tuld välja. Üles jõudnuna oli näha, et teisel pool on samasugune kivilasu, millest me just olime suure vaevaga üles roninud. Proovinud paar sammu alla minna, oli valu järjest tugevam. Katsetasin reie rõhksidemega kinnitõmbamist, aga ka see mingit efekti ei andnud. Ei saanud enam vasaku jalaga ühtegi sammu alla teha. Ainuke võimalus üle selle kivilasu allasaamiseks oli maha istuda ja istukil minema hakata. Kui laskumisnurk lõpuks laugemaks hakkas minema ja isegi mingisugune tee hakkas tekima, siis sealt sain hakata vaikse tibusammuga alla minema. Shane otsustas laskumisel, et jääb minuga ja aitab mind alla. Üritasin teda küll veenda, et minu pärast seda tegema ei pea ja küll ma lõpuks alla siit saan - mul on süüa, juua, paksemad riided ja pealamp varuakudega kotis olemas, siis see jäi kurtidele kõrvadele ja koos minuga ta ikkagi katkestas. Allatulek võttis meil aega umbes kuus tundi ja peab ütlema, et sellist hulka hallukaid nagu ma siis õhtuhämaruses nägin, saab endale tekitada vaid tugevatoimeliste droogide abil.</p><p>Tunded peale katkestamist on olnud väga segased. Ühelt poolt 240 kilomeetrit koos ca 19000 tõusumeetrigaon üsna respektaabel tulemus ja oma senisest kilometraazi ja tõusumeetrite rekordist väga suures koguses üle. Samas aga ma tean, et ilma vigastuse tekketa oleksin ma suutnud selle lõpuni teha. Ma olen selles täiesti kindel. Vigastuse tekitas suure tõenäosusega ikkagi see kardetud parem põlv. Saatuslikuks ei saanud ta seetõttu, et ei oleks mägesid vastu pidanud, aga seetõttu, et kogu aja üles ja alla liikudes ma instinktiivselt hoidsin teda suurematest põrutustest ja pingutustest. Ehk siis vasak jalg tegi rohkem tööd ja lõpuks lihtsalt läks selle peale rikki.</p><p>Mis ma kaasa võtan? Teadmise, et sellised asjad on need, mida ma tahan ka tulevikus teha. See on hoopis midagi muud kui "lihtlabased ultrad". See ei ole võistlus, see on elusündmus. Ja selliseid sündmusi tahan ma veel kogeda.</p><br /><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><br /><br /><p></p><br /></div></div>Ollehttp://www.blogger.com/profile/15226894880205694364noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2098130964693433905.post-79487689690341523312021-07-14T11:23:00.003+03:002021-07-14T11:27:59.571+03:00Mäelaager Alpides Chamonix oru nõlvadel<p>Kokkuvõttes 6 päeva statsid:</p><p>- 129,85 km</p><p>- 10412 tõusumeetrit</p><p>- Tõusudel ja laskumistel veedetud aeg 32:36:02 </p><p>- Mõõdetamatu ja numbrites väljendamatu hulk positiivseid emotsioone ja hingematvaid vaateid</p><p>Töö Swisspeaks360 nimel edeneb plaanipäraselt. </p><p>Rohkem juttu ei ole mõtet kirjutada, fotod annavad asja edasi sada korda paremini kui mina seda suudan kirjeldada.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjk-pzVoDwucqcIBUo6A4hM83dZvpEi1IvLxdyOekHTwwwscH4vDCOYCtBXnmAJ2Hci-hcHE4Z0DbhgAPVXezJ2FFgUsmmKf-Jzjn4qn282x1CA3ahaxLHgc9xMmAZ5WqnP_SNryQM2ycKW/s2643/a1.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2643" data-original-width="1189" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjk-pzVoDwucqcIBUo6A4hM83dZvpEi1IvLxdyOekHTwwwscH4vDCOYCtBXnmAJ2Hci-hcHE4Z0DbhgAPVXezJ2FFgUsmmKf-Jzjn4qn282x1CA3ahaxLHgc9xMmAZ5WqnP_SNryQM2ycKW/w288-h640/a1.jpg" width="288" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_TiYzHdlSrlBkFoof6wNB0Hf7zy0EiNxxx_KxyN2n43J0IY_qsCxbSim6EW-ThOt4JwBgzf3FyZSGtPda-COR78AF6VYMYCGrsa8rXxLohXYxRk9mS527LkTPIRX3eqouuDqnPxLSoXth/s2643/a2.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2643" data-original-width="1189" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_TiYzHdlSrlBkFoof6wNB0Hf7zy0EiNxxx_KxyN2n43J0IY_qsCxbSim6EW-ThOt4JwBgzf3FyZSGtPda-COR78AF6VYMYCGrsa8rXxLohXYxRk9mS527LkTPIRX3eqouuDqnPxLSoXth/w288-h640/a2.jpg" width="288" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEht6FuDoWOLjWrxz6dbftOJU526LlEHlbonkjfT86ijtsEbDYkTcg5ZbkmDc0gE4cW2hdIRx_XA7ITiCweZZpRmwTgbmDORVcFPDPEqFIgFct9qsfd9yafV2bSYR74JWCrg2EKA-erJjVpK/s2643/a3.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2643" data-original-width="1189" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEht6FuDoWOLjWrxz6dbftOJU526LlEHlbonkjfT86ijtsEbDYkTcg5ZbkmDc0gE4cW2hdIRx_XA7ITiCweZZpRmwTgbmDORVcFPDPEqFIgFct9qsfd9yafV2bSYR74JWCrg2EKA-erJjVpK/w288-h640/a3.jpg" width="288" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh1LhFzgxywhPi-gHze2zo7M2GICEmNG7SwW4oQjx3sDJPGiO0mAju6en83e7y9n0D2q4XzLIRJ8rBMuMi2qoJW8SW8BrDYVv5jeMy5hTJqOSJ0LBMghEd74S458e4JSqT5NaQWR7yomMnw/s2643/a4.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1189" data-original-width="2643" height="288" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh1LhFzgxywhPi-gHze2zo7M2GICEmNG7SwW4oQjx3sDJPGiO0mAju6en83e7y9n0D2q4XzLIRJ8rBMuMi2qoJW8SW8BrDYVv5jeMy5hTJqOSJ0LBMghEd74S458e4JSqT5NaQWR7yomMnw/w640-h288/a4.jpg" width="640" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjt4nPK4gIIXIjzpbuEMDwqu1rECleHZGBtswc_M9L5jTxfu2MXkh4GjH3mvXjGhinLz4iZNIKywzGUeWSn-krvWkYaLXoT_JZaQyAwM9o8Px9SEAw_IW0qPk9vQv6pYGuSDn5zh3IZQYIt/s2643/a5.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2643" data-original-width="1189" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjt4nPK4gIIXIjzpbuEMDwqu1rECleHZGBtswc_M9L5jTxfu2MXkh4GjH3mvXjGhinLz4iZNIKywzGUeWSn-krvWkYaLXoT_JZaQyAwM9o8Px9SEAw_IW0qPk9vQv6pYGuSDn5zh3IZQYIt/w288-h640/a5.jpg" width="288" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEieJ_Q_BqcJDIfP_UQ4WwM5dmSIKuMmr5fnB6HEzFmoMChucKYT27OMVJwA9nO-nrWlpMIMOyD-AVbtHFDdpRe5uD4fR1cBGpIG7PC33kcUyoj7YZ7NiDP3XWC-5c_0xdj0Gk6gc34e8D6U/s2643/a6.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1189" data-original-width="2643" height="288" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEieJ_Q_BqcJDIfP_UQ4WwM5dmSIKuMmr5fnB6HEzFmoMChucKYT27OMVJwA9nO-nrWlpMIMOyD-AVbtHFDdpRe5uD4fR1cBGpIG7PC33kcUyoj7YZ7NiDP3XWC-5c_0xdj0Gk6gc34e8D6U/w640-h288/a6.jpg" width="640" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhJi2WNub-DjQjGuEhyphenhyphenWHcVMF4gC3YQtZK5cMq-KWqa8-Y-nOG9x7QaLsD_KgeOCV5Zh_yJ55TF2dfTcZls1U73j89hR7icuLWUqmuNMovehThayjP4F2fKA-NWe-sWvcruoqOn1d62_zle/s2643/a7.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2643" data-original-width="1189" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhJi2WNub-DjQjGuEhyphenhyphenWHcVMF4gC3YQtZK5cMq-KWqa8-Y-nOG9x7QaLsD_KgeOCV5Zh_yJ55TF2dfTcZls1U73j89hR7icuLWUqmuNMovehThayjP4F2fKA-NWe-sWvcruoqOn1d62_zle/w288-h640/a7.jpg" width="288" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg1Oc9tzDfEF3vLyNmOsdGC2SceVMV-pswv123IJuLe8Y4_7Rxe7YR5KOnuwGqITC1jA30Gv5yw_TGIcJ8-tUwbhPb0t03YjmEc5GsSEMZUxalwHQQQvRoPqkLXgaToO3w_5ZZ9TsskSeJk/s2643/a9.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2643" data-original-width="1189" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg1Oc9tzDfEF3vLyNmOsdGC2SceVMV-pswv123IJuLe8Y4_7Rxe7YR5KOnuwGqITC1jA30Gv5yw_TGIcJ8-tUwbhPb0t03YjmEc5GsSEMZUxalwHQQQvRoPqkLXgaToO3w_5ZZ9TsskSeJk/w288-h640/a9.jpg" width="288" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7RzpYjrUEIFXcke6JmRyaSdkI7desp_05zSSJx-Wdii1HqPxpD_qSTr6OqnmBVRxBUYziyxSbxqSPWxbsGp7RqHHlLY3_760so1y8idtwXuzKj196gYzpi7ZsSvgGiL_p12zC5QnJuuW4/s2643/a10.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1189" data-original-width="2643" height="288" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7RzpYjrUEIFXcke6JmRyaSdkI7desp_05zSSJx-Wdii1HqPxpD_qSTr6OqnmBVRxBUYziyxSbxqSPWxbsGp7RqHHlLY3_760so1y8idtwXuzKj196gYzpi7ZsSvgGiL_p12zC5QnJuuW4/w640-h288/a10.jpg" width="640" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjlMhpaep1WeMukP6UCaU4P2EYeW5WfIA_8cghcA_ZodAF2TZblQr_7U711_OE4SkvSmpKnyplsmHWzII-eUGVyA0swlfRweQeK5TobardaRKXeAhp3nb8AisE1ZNahFVCHLOHAnHxRSRlO/s2643/a11.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2643" data-original-width="1189" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjlMhpaep1WeMukP6UCaU4P2EYeW5WfIA_8cghcA_ZodAF2TZblQr_7U711_OE4SkvSmpKnyplsmHWzII-eUGVyA0swlfRweQeK5TobardaRKXeAhp3nb8AisE1ZNahFVCHLOHAnHxRSRlO/w288-h640/a11.jpg" width="288" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiNXxbKh7VIkPpHKChaIe6t7AVT4z6nfs3oSkcO1ET-2sK0s0GYeWHroIeKxDUAyYQ6XTK-CJZIOtGncaX1xnUi8i2YJNeOSnda5imwYs-IC2yppxZUQSKgYi8IdhCUCTDLMYyyK9AsP1mF/s2643/a12.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2643" data-original-width="1189" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiNXxbKh7VIkPpHKChaIe6t7AVT4z6nfs3oSkcO1ET-2sK0s0GYeWHroIeKxDUAyYQ6XTK-CJZIOtGncaX1xnUi8i2YJNeOSnda5imwYs-IC2yppxZUQSKgYi8IdhCUCTDLMYyyK9AsP1mF/w288-h640/a12.jpg" width="288" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg4iKoKPqrBMPRAdqF8YOoHQcElVxjHMkxKwMJDrN9XqZdkMWw9GPUUB2RsIeUWuigJFZcIXnQmD3qXKJ3yPeMtPus4F5_0Gv8xqiHLdRqVhy9arrdWd3s8PW8jlIESw-dzyFexMEX9T7f-/s2643/a13.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1189" data-original-width="2643" height="288" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg4iKoKPqrBMPRAdqF8YOoHQcElVxjHMkxKwMJDrN9XqZdkMWw9GPUUB2RsIeUWuigJFZcIXnQmD3qXKJ3yPeMtPus4F5_0Gv8xqiHLdRqVhy9arrdWd3s8PW8jlIESw-dzyFexMEX9T7f-/w640-h288/a13.jpg" width="640" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjicUOtKRmfdr3d4pRgL6EUaJ3B_5UraMYTN3ozqzWRTZ6vdDyBeGrUMUvz2CbuynYoXNn2j3qcI41WUjXSzv1DYW_Y7cp5pmvMzwdw8Be9J3_fGN3ojBJAhvi2Q_IIeV0rK8YApUPGcrOk/s2643/a14.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2643" data-original-width="1189" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjicUOtKRmfdr3d4pRgL6EUaJ3B_5UraMYTN3ozqzWRTZ6vdDyBeGrUMUvz2CbuynYoXNn2j3qcI41WUjXSzv1DYW_Y7cp5pmvMzwdw8Be9J3_fGN3ojBJAhvi2Q_IIeV0rK8YApUPGcrOk/w288-h640/a14.jpg" width="288" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiDvD9t8HvsEdn1V_W_3nCnNmQ4Hs3hCZwgvChtT-v0G5tmvSGzuqqzFs8E5pB8tNo9AVJ-C8vbOLvW4HVtnX0LgFVgL2ghcmCR8pqF_yxiZk5yT4LM5HOuWlX6_85fsyv2gJ36eNYZFupz/s2643/a15.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2643" data-original-width="1189" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiDvD9t8HvsEdn1V_W_3nCnNmQ4Hs3hCZwgvChtT-v0G5tmvSGzuqqzFs8E5pB8tNo9AVJ-C8vbOLvW4HVtnX0LgFVgL2ghcmCR8pqF_yxiZk5yT4LM5HOuWlX6_85fsyv2gJ36eNYZFupz/w288-h640/a15.jpg" width="288" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiBjcvUsqbiaadijTRA8tKKldlUUSdX70fio3AT1wngCCa4iNMvw6mTJB2OL2FIeO5KpZFWE2WkH4Gc_psAg3zKlDfM949KJ_lddGn-5biQpZbkrLVdZXOiXnfw6uLAzA_hUUnfwZOLdphX/s2643/a16.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1189" data-original-width="2643" height="288" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiBjcvUsqbiaadijTRA8tKKldlUUSdX70fio3AT1wngCCa4iNMvw6mTJB2OL2FIeO5KpZFWE2WkH4Gc_psAg3zKlDfM949KJ_lddGn-5biQpZbkrLVdZXOiXnfw6uLAzA_hUUnfwZOLdphX/w640-h288/a16.jpg" width="640" /></a></div><br /><p><br /></p>Ollehttp://www.blogger.com/profile/15226894880205694364noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2098130964693433905.post-66980828768084960002021-06-07T19:47:00.000+03:002021-06-07T19:47:14.190+03:00Tour De Väinameri<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgYzsSSQ0qu4_pRvqnnP1nlzgTDVjRZWnJD2yQo5-XT2p0m__r19wJkyosdqe_EKsU2lcBTKQdr9EjVjKUe2cGZoFCkNRQ_pniY3XMsjy3z6TLpK_DVDGEkpxWZ-wbzAkhx8RLZAqUHXU_G/s805/logo.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="805" data-original-width="805" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgYzsSSQ0qu4_pRvqnnP1nlzgTDVjRZWnJD2yQo5-XT2p0m__r19wJkyosdqe_EKsU2lcBTKQdr9EjVjKUe2cGZoFCkNRQ_pniY3XMsjy3z6TLpK_DVDGEkpxWZ-wbzAkhx8RLZAqUHXU_G/s320/logo.png" /></a></div><br /><p></p><p>Kui kevadel Raili ja Rain tegid joostes Saaremaale ringi peale, siis seda jälgides läksid mõtted uitama igasugustele erinevatele asjadele millele võiks joostes ringi peale teha. Aga enamus mõtteid lõppes tõdemusega, et kas see on liiga igav või tuleb ring liiga väike, et nö sündmusena väga pinget pakuks. Või liiga suur, et käesolevasse aastasse ära mahuks. Ja käesolev aasta on Swisspeaks360 aasta, see tähendab, et kõik ülejäänud asjad peavad seda eesmärki toetama. Vähemalt pean ma suutma endale selle mõtte niimoodi maha müüa. Kui mingi hetk jõudsin peas selleni, et tegelikult on Eestis lisaks järvedele olemas ju ka meri - Väinameri. Ja saared selle ümber on piisavalt hästi paigutunud, et kasutades praame, saab väga ilusasti ringi peale teha. Kahju ainult, et Vormsi ja Hiiumaa vahel regulaarliiklust ei ole. Kui oleks, siis saaks ka Vormsi sisse võtta. Mida rohkem selle peale mõtlesin, seda rohkem mõte meeldima hakkas. Ja niisama jooksmisest veel ägedam tundus mõte see mingis vormis võistlusena teha. Sest siis tuleks lisaks niisama jooksmisele sisse veel praamide faktor mis annab juurde väikese võimalusi erinevaid taktikalisi plaane teha. Kui hakkasin planeerima stardi/finiši asukohta ja ringi suunda, siis sai kohe selgeks, et Hiiumaa ja Saaremaa vahelise liikluse hõreduse tõttu ei saa seda jätta kuhugi ringi keskele. Igasugune mõte kaob ära kui keset ringi enamus osalejaid Sõru või Triigi sadamasse praami ootama jälle koguneb. Seega jäi ainuke võimalus seda praami stardina kasutada. Suuna määramisel tuli arvestada, et kui päevase praamiga üle minna, siis mõlemat pidi jäi viimasele mandrile minevale praamile jõudmiseks üsna vähene aeg, mis tähendas seda, et alguse pidi tegema tavapärasest keskmisest töllerdamistempost kiiremini. Kuna päripäeva minnes oli viimasele reedesele mandrile suunduvale praamile jõudmiseks vaja kiiremini joosta kui vastupäva, siis jäigi suunaks niipidi, et start tuli Hiiumaalt Saaremaale suunduvas praamis ja selleks, et jõuda viimasele mandrile minevale praamile, pidi ca 54 kilomeetrise vahemaa selleni läbima kuue tunni ja kahekümne minutiga. Selleks, et lisada sündmusele veelgi seikluslikkust, sai reeglitesse pandud nõue olla kogu ürituse kestel täiesti autonoomne, ehk siis ei tohi kasutada saateautosid ja muud taolist. Kasutada võib varude täiendamiseks ja magamiseks ainult selliseid võimalusi, mis on avalikult kättesaadavad ka kõigile teistele. See tähendab seda, et eelneva planeerimisega pidi läbi mõtlema ja kaardistama oma potentsiaalsed vajadused ja võimalused nende vajaduste täiendamiseks.</p><p>Aga olgem ausad, ultrajooksuvõistlusi on Eestis hetkel juba liiga palju ja ka ise ei leiaks hetkel energiat ning tahet, et uus täismõõtmetes avalik võistlus regamiste, igasuguste lubade taotlemise ja kõige muu taolise mudruga korraldada. Ja ega ei taha olemasolevatelt võistlustelt osalejaid ka ära näpata. Seega tutvustasin ideed eraviisiliselt sellistele jooksusõpradele kes minu teadmist mööda võiksid taolisest asjast olla erutatud. Ja nemad omakorda tutvustasid veel mõnele ja saigi kokku 10 osalejat. Ainukese organiseerimistööna hankisin Sportrecist kõigile GPS träkkerid külge. See lisas põnevust kui sai telefonist vahest vaadata teiste asukohta.</p><p>Reedene stardipäev oli mul endal täieliselt masendav. Põlv oli otsustanud ennast järjekordselt vett täis imeda ja kangeks minna. Ja seda nii palju, et isegi kõndida oli ilma lonkamata keeruline. Jooksmisest ei olnud mõtet unistadagi. Tark inimene oleks sellel kohal ka asja katki jätnud. Aga kuna mina seda ei ole, siis otsustasin minna ja proovida vähemalt esimese päeva ära. Ei olnud mitte kuidagi võimalust mitte minna.</p><p>Kogunesime reedel Hiiumaal Sõru sadamas ja seilasime 15:30 praamiga Saaremaale. Seal ootas meid ka Raili ja oligi start. Tegime Triigi sadamas ka ühispilti, aga telefonis seda miskipärast ei ole. Järgnev on Pärtli poolt praamis tehtud pilt kus Railit meie hulgas veel ei ole.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjE4MfZGtKHadj3EDuapR_wU8Aubi3bGnRBVGe4lu0aQ7fhFqfBy81z41HseXE1x93qe5AAD_2Fw4_os_MzB0zcew3FK8EtJP8x4P3KalFxAotGBHYW7NBIN39LqgGS5mEBBAkXqjUl8rac/s800/1.10.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="450" data-original-width="800" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjE4MfZGtKHadj3EDuapR_wU8Aubi3bGnRBVGe4lu0aQ7fhFqfBy81z41HseXE1x93qe5AAD_2Fw4_os_MzB0zcew3FK8EtJP8x4P3KalFxAotGBHYW7NBIN39LqgGS5mEBBAkXqjUl8rac/w400-h225/1.10.jpg" width="400" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div>Ja Gerli tehtud pilt hetkest enne randumist<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhWKpxA11hyphenhyphenZzzn_AYoydx7d2XybttQElbXhOLhefFaOPvu6t_5USmhGCsJhgs1dt6ukoHw4nMip05hz5RS4TzSwas8xWwsSC2HvvGFa0tYMDPfuUFgL-IkOEb2Mzf-gsoQWGL3EdQrayqw/s2048/1.11.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="1536" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhWKpxA11hyphenhyphenZzzn_AYoydx7d2XybttQElbXhOLhefFaOPvu6t_5USmhGCsJhgs1dt6ukoHw4nMip05hz5RS4TzSwas8xWwsSC2HvvGFa0tYMDPfuUFgL-IkOEb2Mzf-gsoQWGL3EdQrayqw/w300-h400/1.11.jpg" width="300" /></a></div><br /><div>Ja siis panidki kõik minema ja mina hakkasin tempoka kõnnakuga teistele järgi minema. Väga ebameeldiv hetk oli, oleks ju ka tahtnud joosta. Tegin isegi paar katsetust, aga kui jalg ikka põlvest peaaegu üldse ei paindu, siis jooksmisest ei ole mingit juttu. Edasi keskendusin tundide kaupa ainult sellele, et kõndides lonkamist sisse ei tuleks. Kui pikalt longata, siis see hakkab tekitama igasugu muid probleeme. Hea et oli suhteliselt tühi maantee ja kedagi vaatamas ei olnud, see võis suhtleliselt kentsakas välja näha olla.</div><div>Aga Saaremaa on väga ilus ja mööda rannikut kõndida ja imeilusaid vaateid imetleda oli tegelikult väga tšill.</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgaQpHgdXV8Vf-ecMqfZlA0e5W6X_VEejcYrePOEYOVEoEtIzoVhr_a5KJCMLcoVk6t4NYb8ZpwPPlPlyEpiHAkT-iuvewFMKK6ZIik5rPcsU4DeTn8-fMX1GFITPYphNSxhImlEVT59wt1/s2000/1.2.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="2000" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgaQpHgdXV8Vf-ecMqfZlA0e5W6X_VEejcYrePOEYOVEoEtIzoVhr_a5KJCMLcoVk6t4NYb8ZpwPPlPlyEpiHAkT-iuvewFMKK6ZIik5rPcsU4DeTn8-fMX1GFITPYphNSxhImlEVT59wt1/w400-h180/1.2.jpg" width="400" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg3jtwUhJyJtCTjYZp9b1T634Llff9fnXbimrL_2jpJMITgUK01Xw0hoDlkT30e-Lpu00KnwnPvEyBGoC2bpA7d9iktla8pBfHoFTMptHtGw-rRDgJhjFtwfkGwxGEdb2kS_uZ-WnKoAwfq/s2000/1.3.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2000" data-original-width="900" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg3jtwUhJyJtCTjYZp9b1T634Llff9fnXbimrL_2jpJMITgUK01Xw0hoDlkT30e-Lpu00KnwnPvEyBGoC2bpA7d9iktla8pBfHoFTMptHtGw-rRDgJhjFtwfkGwxGEdb2kS_uZ-WnKoAwfq/w180-h400/1.3.jpg" width="180" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjAH688MYg-Hk288kh9QENww1oJlbaUwRyowMqt3DSQpcETMftWInms6xu-hEhKnjpcmaWn0XmNE_UBWAuLtXOFjR7F-nhtfEBjOJaz0LOcGeu6U-YbJq1xKept1r7EWJ-8TLni89Za9b4/s2000/1.4.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="2000" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjAH688MYg-Hk288kh9QENww1oJlbaUwRyowMqt3DSQpcETMftWInms6xu-hEhKnjpcmaWn0XmNE_UBWAuLtXOFjR7F-nhtfEBjOJaz0LOcGeu6U-YbJq1xKept1r7EWJ-8TLni89Za9b4/w400-h180/1.4.jpg" width="400" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjiSr94XOEWS6GdmDi1kT034zItpjWRLK4sc-MHQXRvV-n5C1qa6QtNumEtPXGQdeBWaHWZI2q2wJSBufDc_xuOuRzHgAG2H3x9wMRyZ7BgSDKFB65ZcqbDi4QcPBobV8bVdGSIlppIT9K/s2000/1.5.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2000" data-original-width="900" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjiSr94XOEWS6GdmDi1kT034zItpjWRLK4sc-MHQXRvV-n5C1qa6QtNumEtPXGQdeBWaHWZI2q2wJSBufDc_xuOuRzHgAG2H3x9wMRyZ7BgSDKFB65ZcqbDi4QcPBobV8bVdGSIlppIT9K/w180-h400/1.5.jpg" width="180" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhxqSTEWZBix1qDPVwxIqwcKBMQnrQypr985JY29NqfzsCR1anecSki0hltKEVd0utc-vRZIyBbv0RXF7PNP40-v10cVCchCI4oPu8vMgEC-yEe7xCIqwT5LItff6gXT3q96lgdYR3yuR0T/s2000/1.6.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="2000" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhxqSTEWZBix1qDPVwxIqwcKBMQnrQypr985JY29NqfzsCR1anecSki0hltKEVd0utc-vRZIyBbv0RXF7PNP40-v10cVCchCI4oPu8vMgEC-yEe7xCIqwT5LItff6gXT3q96lgdYR3yuR0T/w400-h180/1.6.jpg" width="400" /></a></div><br /><div>Tegelikult olin ma siis sada protsenti veendunud, et piirdun esimese päevaga, sest teise päeva 80 km oli puujala otsas lonkamiseks ikkagi liiga pikk.</div><div>Väikese Väina tammi ületades läks pimedaks</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgSOKsw9iDc3WEVenqw8EL1lOfzNgIM1ktTS7TeFNKrXwTbiEMs2WJCXdJZgG60lGdNE9c7N4jsp3npYFGApNcHxRAV3AkxglcbJ-j0qe674QW5fmRocEMff4lEKmfv_KOWTJo0C7VDtYnb/s2000/1.7.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="2000" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgSOKsw9iDc3WEVenqw8EL1lOfzNgIM1ktTS7TeFNKrXwTbiEMs2WJCXdJZgG60lGdNE9c7N4jsp3npYFGApNcHxRAV3AkxglcbJ-j0qe674QW5fmRocEMff4lEKmfv_KOWTJo0C7VDtYnb/w400-h180/1.7.jpg" width="400" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgSc4X_nutYSrSxt6LdEH6L_NhvROMJUAMeQHU51i4-mOeRe6ZfAvqbgmHX5EiudC59Jvyd6Bfu9d7bCIp__pI59gWSXw8NrngGJmIo39RCjCabDAdZqzAK4f2XxwKx_nZ5yptr8DFZYEl6/s2000/1.8.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="2000" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgSc4X_nutYSrSxt6LdEH6L_NhvROMJUAMeQHU51i4-mOeRe6ZfAvqbgmHX5EiudC59Jvyd6Bfu9d7bCIp__pI59gWSXw8NrngGJmIo39RCjCabDAdZqzAK4f2XxwKx_nZ5yptr8DFZYEl6/w400-h180/1.8.jpg" width="400" /></a></div>Muhus oli mul tegelikult algselt plaanis teha natuke pikema tiiru mööda väikeseid külavaheteid, aga kuna pimedas midagi näha enam niikuinii ei ole, siis otsustasin minna lühemat teed pidi. Lisaks tahtsin veel Liiva sularahaautomaadist raha võtta järgmise päeva bussipileti jaoks. Lõpp enne Kuivastu sadamasse jõudmist venis väga pikaks. Proovisin vahepeal uuesti ka joosta, et natukenegi kiiremini edasi jõuda. Kohati see natuke isegi hakkas õnnestuma. Kuivastusse jõudes jäi esimese praamini nii palju aega, et sai pooleteiseks tunniks magama pöörata. Tegin seda kaasasoleva magamiskoti ja bivyga sadamahoone kõrval murul. Sääski oli nii palju, et vahepeal oli tunne nagu nad lohistaksid mind sealt kogu täiega minema.<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgAUJ-paOPXumGFh51PyCUWE8rMWDcOX9rNUhwuq8sz7IY-Wh9COtIK9c9xbeJE4vtnISEbVRwQODamXF_jI0nPQ-v9-f4gpiQ5jBbfswvlUb56q-smrBTtJ0lJNwyCiq8tzYCgVADwuyHO/s2000/1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="2000" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgAUJ-paOPXumGFh51PyCUWE8rMWDcOX9rNUhwuq8sz7IY-Wh9COtIK9c9xbeJE4vtnISEbVRwQODamXF_jI0nPQ-v9-f4gpiQ5jBbfswvlUb56q-smrBTtJ0lJNwyCiq8tzYCgVADwuyHO/w400-h180/1.jpg" width="400" /></a></div>Peale katkendlikku und ärgates esimese asjana proovisin magamiskotis põlve painutada, ja see oli palju parem kui eelmine päev! See aga tähendas seda, et jätkamine oli igatepidi võimalik, kasvõi käies.<div>Praamile minnes kohtusin Railiga, kes oli minule lisaks ainuke, kes reedeõhtusele viimasele praamile ei kiirustanud. Praamis sõime hommikust ja asusime Virtsus koos mööda vana kitsarööpmelise raudtee tammi minema. Peale mõningast kõndimist proovisin joosta, aga see oli kahjuks ikkagi võimatu, sest nüüd hakkas krampe säärde sisse sähvima. Raili jooksis ära ja mina jätkasin kiirkõnniga. Algusepoole oli loodus ilus, kadakad ja ilusad puisniidud.</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVXWw1Clt2gxIPgnqIPQhl42Tn_SWbOKdkbR8SWfrC-Xtqs44ag71spIlC6AnCRirbxZAzTR-Tpz3yqAxlYAAsujT0THHEomdcQmmdpsbe09_546pTwLW0UtTViP9ApJcqakp4JJMD8wYs/s2000/2.1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="2000" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVXWw1Clt2gxIPgnqIPQhl42Tn_SWbOKdkbR8SWfrC-Xtqs44ag71spIlC6AnCRirbxZAzTR-Tpz3yqAxlYAAsujT0THHEomdcQmmdpsbe09_546pTwLW0UtTViP9ApJcqakp4JJMD8wYs/w400-h180/2.1.jpg" width="400" /></a></div><br /><div>Siis aga asendusid need raiemike ja võssiga ja asi hakkas järjest üksluisemaks minema. Raudteetamm oli pikk ja sirge ja tundus jätkuvat niimoodi maailma lõpuni. Proovisin vahetevahel jooksusamme teha ja pisitasa suutsingi hakata jooksma. Küll mitte palju korraga, aga tegin tihedalt jooksu ja kõndi segamini ja see oli võrreldes esimese päeva longiga juba hoopis teine minek. Jõudes Lihulasse käisin poes ja sõin selle taga puu all varjus</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQCYSn3mMEjihNy-7bfLR554kFY12q302MUkHZqd13GHzukYSK-9S6XCvINYvDOguxBhymh88yxeZqRFpdWlO1qUpNzVt5qKj9mHRee65ZAeDuGjtvaggn8wWSZzgsW-Jqv8vIRbMAAtpG/s2000/2.3.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2000" data-original-width="900" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQCYSn3mMEjihNy-7bfLR554kFY12q302MUkHZqd13GHzukYSK-9S6XCvINYvDOguxBhymh88yxeZqRFpdWlO1qUpNzVt5qKj9mHRee65ZAeDuGjtvaggn8wWSZzgsW-Jqv8vIRbMAAtpG/w180-h400/2.3.jpg" width="180" /></a></div><div>Lihulas täiendasin veel apteegist oma kiiresti kahanevaid Bephantenivarusid. Üha enam villi minevad varbad vajasid ohtrat määrimist. Kõndimine kuumal pinnal pikalt mõjub jooksmisest hoopis teistmoodi. Varbad vajutatakse kogu keha raskusega põhjalikumalt laiali. Vähemalt oli minu teooria selline. Pole juba aastaid sellist probleemi olnud, nüüd aga oli olukord teistsugune. Seoses aeglase liikumisega matsin maha plaani jõuda viimasele Hiiumaa praamile ja palusin Gerlit ja Laurat, et nad oma öömajast, mis asus 5 km enne Rohuküla, ka mulle toa küsiksid. Peale esimese öö magamist oli bivy tekitanud sissepoole kondentsi ja magamiskott seest märjavõitu. Unustasin bivy all oleva õhutusava lahti teha.</div><div>Mõni aeg peale Lihulat jõudsin suurele maanteele. Kahjuks on Matsalu Rahvuspark keeluala, kust ei ole lubatud läbi minna ja kõigil tuli minna maanteed mööda ringi. Isegi juhendisse sai see sisse pandud, et mõni ennast ootamatult <i>rebelina</i> ei tunneks ja ikkagi tuttpütte ja laglesid häirima ei läheks. Maanteel hakkas kuumus liiga tegema ja jooksmisindu kõvasti maha tõmbama. Lisaks hakkas mõjuma eelmise öö vähene uni ja haigutused muutusid järjest laiemaks. Lõpuks otsustasin, et aega on tegelikult piisavalt ja viskasin teeäärde puu alla pikali. Panin telefonis kella 15 minuti pärast helisema. Sellest piisab täiesti,et suuremad haigutamised pealt ära läheksid. Jätkasin jälle jooksu/kõnni segu, kus jooksuosa pikkus sõltus sellest kui palju varju oli. Väga palju ei olnud. Kasari jõe ääres täitsin jõest oma tühjaks saanud veepudelid ja kuni Rõude poeni jõin seda.</div><div>Teise päeva üks eredamaid elamusi oli jalgade jahutamine Liivi jões. See hetk kui ülekuumenenud, villis ja paistes jalad jääkülma vette paned...</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh0mpcLHFNHt7FU_ZD1KRm_tgIvUkmuczINujkI_OoeTbXfwuDlZB5KfIS2dFNv8N48FEoOq2cnbNigOYib-9RzLzrNaSAv2XNYuMDQ-bTWb4RkACWI5N0yuMw-DKvVbbv_RPC0Tggl9dnU/s2000/2.4.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2000" data-original-width="900" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh0mpcLHFNHt7FU_ZD1KRm_tgIvUkmuczINujkI_OoeTbXfwuDlZB5KfIS2dFNv8N48FEoOq2cnbNigOYib-9RzLzrNaSAv2XNYuMDQ-bTWb4RkACWI5N0yuMw-DKvVbbv_RPC0Tggl9dnU/w180-h400/2.4.jpg" width="180" /></a></div>Matsalu lahe ülemisel poolel oli maanteel veidi vähem liiklust ja sellevõrra ka meeldivam liikuda. Päeva viimane poepeatus oli Rõude poes ja kuna sealt oli veel 40 km minna, siis oli plaanis kott varusid täis toppida ja midagi õhtusöögiks süüa. Kahjuks oli see väga nigelalt varustatud pood, kust ei olnud põhimõtteliselt midagi mõistliiku võimalik osta. Ainuke asi mis leidsin, oli mingi pakk natuke kummalisi saiakesi. Valikus oleks veel ka Turisti Eine konserv olnud. See hetk ma veel ei teadnud, et öömajas mulle hiljem lahkelt õhtusöök termosega tuppa jäetakse ootama. <div>Algselt olin planeerinud liikuda sealt edasi mööda mereäärseid väikseid teid, aga selle mõtte mõtlesin ümber ja otsustasin öömaja poole liikuda kõige otsemat teed mööda. Telefoni erinevaid kaardirakendusi uurides näitasid kõik teekonda, mida olid juba eelnevalt mõnedki kasutanud, aga panin jälgimislehelt tähele, et Pärtel oli läinud mööda teed, mis tundus natuke otsem olevat. Mõtlesin, et ju siis seal olev tee on nii väike, et kaardirakendused seda ei tunnista.</div><div>Suure tee pealt mahakeeramine oli muidugi tore, pikk maanteetramp tüütab üsna ära.</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_vI4S-kYkbsQS0JtvPz8O1xC-LBmr2YEokjpPfgPWCTXnmNDFORbKM8mq1yalYDyJ3H_4hEd7SJ_3BkrbHYm-SlttDNN8dPU_0I84OBFlhZuYI4zIFUM2QhlxzCHfqlBhF1QtXXTaXf6k/s2000/2.5.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="2000" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_vI4S-kYkbsQS0JtvPz8O1xC-LBmr2YEokjpPfgPWCTXnmNDFORbKM8mq1yalYDyJ3H_4hEd7SJ_3BkrbHYm-SlttDNN8dPU_0I84OBFlhZuYI4zIFUM2QhlxzCHfqlBhF1QtXXTaXf6k/w400-h180/2.5.jpg" width="400" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj4oLpqCBW9uKfN3gfjU7KAYnozhQexc9xJdkwjQU0zdYuacVcMqwQVYbgJVb1ARY30Lgq3Y4TSQXQQqK22-M3BC5Up_b2AWcjrTq_daIgpIfmhLo1r3X7agc4sDcLZx2L_iwsSQzpsMFRU/s2000/2.6.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="2000" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj4oLpqCBW9uKfN3gfjU7KAYnozhQexc9xJdkwjQU0zdYuacVcMqwQVYbgJVb1ARY30Lgq3Y4TSQXQQqK22-M3BC5Up_b2AWcjrTq_daIgpIfmhLo1r3X7agc4sDcLZx2L_iwsSQzpsMFRU/w400-h180/2.6.jpg" width="400" /></a></div><br /><div>Mida edasi, seda väiksemaks tee muutus, kuni üks hetk lõppes see heinamaa ääres. Mul oli pea muidugi päikesepistest ja väsimusest parasjagu segane ka otsas ja ma ei saanud aru mitte muhvigi. Läksin siis kõigepealt heinamaa serva poole vaatama, kas eemal mingit teed ei ole, mida ma ei näe. Ei olnud. Siis läksin tagasi, ja sättisin telefonist vaadates ennast täpselt selle koha peale kust Pärtel oli läinud, aga teed ei olnud seal midagi. Siis sain aru, et ta on teinud mingi lõikamise. Kaarti vaadates oli eemal kaugel näha küll teeotsa kust ta jätkanud oli. Sinna saamiseks aga tuli ületada heinamaa, ronida läbi kraavi, võsastiku ja siis ületada oksarisu täis raiesmik. Segase pea, väsimuse ja telefonist suunahoidmise keerukuse kombona sai üsna kõver minemine kokkuvõttes.</div><div>Kaardil siis Pärtli ilus sirge lilla joon ja minu sinine ekslev joon.</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh3h5DUqUR44D2fj0fmJ1kJ6i8tkFBHC_3mQiAFC6TlsdQUyvKDw86YCNirVegVWoIzqGVMDpvmZUJ3p_UtO1zc_eIQa7e_pokGLKOIRHrUi8RHuvnDuRfrkXMu_7XP3U3ky0G8gzQUiGEf/s802/tr%25C3%25A4kk.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="582" data-original-width="802" height="290" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh3h5DUqUR44D2fj0fmJ1kJ6i8tkFBHC_3mQiAFC6TlsdQUyvKDw86YCNirVegVWoIzqGVMDpvmZUJ3p_UtO1zc_eIQa7e_pokGLKOIRHrUi8RHuvnDuRfrkXMu_7XP3U3ky0G8gzQUiGEf/w400-h290/tr%25C3%25A4kk.jpg" width="400" /></a></div>Kui see segadus läbitud, oligi lõpuni ainult 6 km töllerdada, aga 6 km peale seda kui oled juba 125 km läbinud ja tead, et kohe saab voodisse pikali, võib olla väga pikk. Jõudsin kohale lõpuks 23:30, olles teise päevaga läbinud 75 km.<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgX4SqKB1fVVKDAbKVFik0Kaef-5GZPaeO6t7eVquagNgMKGNoxuWOnKg4ptzCGwpPdoCO5qVY2jFjR7uHyVnunB8GjTyOO3FGFXhgJWLC8F8V0Kwfen_bH8JfYGwNM73_ShXoGRgOOif-s/s2000/2.7.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="2000" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgX4SqKB1fVVKDAbKVFik0Kaef-5GZPaeO6t7eVquagNgMKGNoxuWOnKg4ptzCGwpPdoCO5qVY2jFjR7uHyVnunB8GjTyOO3FGFXhgJWLC8F8V0Kwfen_bH8JfYGwNM73_ShXoGRgOOif-s/w400-h180/2.7.jpg" width="400" /></a></div>Kolmas päev algas kell 7 hommikul pannkookidega ja siis koos Gerli ja Lauraga 5 km sörki Rohuküla sadamani. Kuigi eelmine õhtu oma varbaid nähes olin valmis suuremaks kannatamiseks, siis polnud hullu midagi. Ja joosta oli üllatavalt hea. Tegelikult oli see kõige parem hetk kogu nädalavahetuse jooksul. Justkui keha oleks adapteerunud olukorraga ja aktsepteerinud selle kui uue reaalsuse millega ei ole mõtet võidelda. <div>Jõudes Hiiumaale, oli juba hoolimata varajasest hommikust tunda kuuma.</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEikX2nYYrMKZv7kfT5pGoPSAiBtRnooM4oszvA6Ju2Ldkd5efug3BGhX-guqiDyQKMb7vmIx5Dj8TTVO5mdG4mAICxDD_G2_4yRjZqQfUsUV5WKK8fZDlKsVsVP7zuOR9tREDVoInl7iAQb/s2000/3.1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="2000" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEikX2nYYrMKZv7kfT5pGoPSAiBtRnooM4oszvA6Ju2Ldkd5efug3BGhX-guqiDyQKMb7vmIx5Dj8TTVO5mdG4mAICxDD_G2_4yRjZqQfUsUV5WKK8fZDlKsVsVP7zuOR9tREDVoInl7iAQb/w400-h180/3.1.jpg" width="400" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">Tore oli sadamas kohata juba eelmine õhtu lõpetanud Hannest, Pärtlit ja Andrest.</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh441eTQ6chisdOGgcsKzwTtcThl9honlFGd8txKAlfGMGyDV8xg4Kd6QfQoT-RFfg3MPM2Nx2j0ddwLkd5o_tkCWofkEvpLCicrQopDw_gM1k-CQTQSQY38Q1lj3yNBVOifj6McqakQMEN/s960/3.5.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="540" data-original-width="960" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh441eTQ6chisdOGgcsKzwTtcThl9honlFGd8txKAlfGMGyDV8xg4Kd6QfQoT-RFfg3MPM2Nx2j0ddwLkd5o_tkCWofkEvpLCicrQopDw_gM1k-CQTQSQY38Q1lj3yNBVOifj6McqakQMEN/w400-h225/3.5.jpg" width="400" /></a></div><br /><div>Esimene tund läks hästi, jooksin rahulikus tempos regulaarsete lühikeste kõnnipausidega. See oli kogu selle nädalavahetuse parim tund. Justkui eelnevat 136 km ei olekski olnud. </div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFvMn1k55vh_YyXfYVTnqjm4QWBf4F9TOQ9V02JA8poK6SNfPiJEy85tllvh-_7H3bm0cco7wIwPJlUA-tF9rFDOBfhr6UWUbazKsfHGUSeVVso0IOaZNNSQSQiVeTPnnGLTtlYbFd8G0J/s2000/3.2.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="2000" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFvMn1k55vh_YyXfYVTnqjm4QWBf4F9TOQ9V02JA8poK6SNfPiJEy85tllvh-_7H3bm0cco7wIwPJlUA-tF9rFDOBfhr6UWUbazKsfHGUSeVVso0IOaZNNSQSQiVeTPnnGLTtlYbFd8G0J/w400-h180/3.2.jpg" width="400" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjcjW-Hv83i2Vfx_oCMehl9yW5UoVIfBohGotKBkQH1L052wvbviN3_m27_CCJmMUQcJ_Msb9GTj7ymgZDtn_-UN_ZVArTYnAbFUf3Qz0Y-rRaDO_I9rfXg2gPEoQgtS3BbAkLCK8pHI_kb/s2000/3.3.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="2000" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjcjW-Hv83i2Vfx_oCMehl9yW5UoVIfBohGotKBkQH1L052wvbviN3_m27_CCJmMUQcJ_Msb9GTj7ymgZDtn_-UN_ZVArTYnAbFUf3Qz0Y-rRaDO_I9rfXg2gPEoQgtS3BbAkLCK8pHI_kb/w400-h180/3.3.jpg" width="400" /></a></div><br /><div><br /></div><div>Just kui olin arvama hakanud, et elu ongi ilus, lõpetati see järsku ära kui säärde sähvivad krambipoisid olid tagasi. Jätkasin jooksu/kõnni segu. Jooksuosa suurus kahjuks langevas trendis. Kui Suuremõisast edasi oli mõned kilomeetrid maantee ääres vana tee puudeallee, siis mingist hetkest oli selle all hein nii kõrge, et liikuda raske. Enne Käinat oli kuumus jõudnud uuele tasemele. Päike küttis ülevaltpoolt ja asfalt andis altpoolt hagu juurde. Küpsuse aste hakkas <i>mediumi</i> pealt <i>well done</i> peale minema. Käina Coop saabus nagu jumala õnnistus. Tegin puude all vilus pikema peatuse. Sõin, jõin ja pikutasin. Edasiseks liikumiseks ostsin veel suure veepudeli, millest ennast aegajalt kastsin. Käina ja Emmaste vahe oli palav nagu põrgu eeskoda. Päike oli täpselt seniidis ja mingeid varje kuskil ei olnud. 17 km enne lõppu tegin veel ühes bussipeatuses 15 minutise pikutamispeatuse ja siis rühkisin lõpuni ära. Viimasel päeval kogunes kilomeetreid kokku 46.</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjx3EML3N4JcwxO7CW6JuBbR0YjnjsYq4kLrXMRdpeBYAZWujlC2bM3qadHAkEiIPKBz8lZlrZiJl2NmcI1E4KdSKASHNWpL4UcmZfksM6UlCmDYUTARYYmmb-N5vy_zS53T_itvmDgjLZ9/s1104/3.4.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1104" data-original-width="828" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjx3EML3N4JcwxO7CW6JuBbR0YjnjsYq4kLrXMRdpeBYAZWujlC2bM3qadHAkEiIPKBz8lZlrZiJl2NmcI1E4KdSKASHNWpL4UcmZfksM6UlCmDYUTARYYmmb-N5vy_zS53T_itvmDgjLZ9/w300-h400/3.4.jpg" width="300" /></a></div><br /><div><br /></div><div>Kokku kolme päevaga 177 km. Aega kulus 49 tundi. Praegu on emotsioon kogu üritusest nii üleval, et tundub üldsegi üks lahedamaid asju kus osalenud olen. Kõik 10 startijat jõudsid hoolimata kõikidest raskustest lõpuni. Terve nädalavahetuse sai GPS jälgimisest üksteise liikumist vaadatud ja messengeri grupis pidevalt suheldud. Seeõttu tundus, nagu olekski kogu aeg koos oldud. Juhendisse olin eelnevalt sisse pannud punkti: "kellega midagi juhtub, see on loll". Kuna otseloomulikult ju keegi ei taha loll olla, siis kellegagi midagi ei juhtunudki. </div><div>Kas see asi uuesti toimuma saab täpselt samal kujul, on kahtlane. Teist korda tehes ei oleks tal enam sellist uudsuse ja avastamise maitset juures, mis muudaks selle kindlasti igavamaks. Aga äkki teeme järgmine aasta uue ümber mingi asja tuuri. See asi on vaja veel üles leida.<br /><div><br /><div><br /><div><br /></div><div><br /></div><div> </div><div><br /></div><div><br /><div><br /><div><br /><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p></div></div></div></div></div></div>Ollehttp://www.blogger.com/profile/15226894880205694364noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-2098130964693433905.post-82317670724311102462021-03-05T20:59:00.002+02:002021-03-05T20:59:25.060+02:00Jamade klaarumine ja sihtide selginemine<p> Kes juhtus eelmist kirjatükki lugema, siis seal soigusin pikalt oma põlvejamadest. Jätkan kohe ka siin sama hooga, aga õnneks natuke meeldivamal toonil. Peale detsember/jaanuar põlve ravimist füsioteraapiliste vahenditega, selgus, et ega ta ilma välise sekkumiseta ikka terveks ei saa. Ei olnud see kõige meeldivam aeg. Korduvalt oli tunne, et põlv on korras, aga nagu natuke koormust tõstsin, oli valu tagasi. Ehk siis selline pidev emotsionaalne kukerpallitamine. Tead, et Swisspeksiks peaks laduma põhja, aga muud peale tubaste jõuharjutuste suurt teha ei saa. Jaanuari lõpus käisin siis opil, kus arst osa vigastatud meniskit eemaldas. Lisaks parandatud põlvele ka kaalukaotus - juhuu! Veebruari taastusin sellest. Juba nädal peale oppi alustasin vaikselt ÜKE'ga. Seda alguses põhiliselt ülakehale mõeldud harjutustega, aga iga korraga tõin ettevaatlikult sisse ka jalgade harjutusi. Veebruari keskelt hakkasin ka toas pukil ratast väntama. Seda lihtsalt kergelt kerides, et põlvele uuesti liikumist tutvustada. Üldiselt läks paranemine hästi, ainult kaks kergemat tagasilööki olid, aga need möödusid õnneks kiiresti.</p><p>27. veebruar oli siis see suur päev kus hingevärinaga läksin esimest korda jooksu testima. Sörkisin pool tundi 1+1 jooksu/kõnni vahekorras ja õnneks kõik toimis. Nüüd olen veel peale seda tasapisi mahtusid kergitanud. Täna jooksin juba 11 km ja kõik on täiesti oolrait senini. Kummaline tunne on see, et jalad on tugevad nagu puupakud, aga kops ei taha järgi tulla. Ilmselge tulem kuude kaupa jõuharjutuste tegemisest koos väga vähese aeroobse treeninguga. Aga küll me selle kopsu ka järgi aitan</p><p>Edasine pool aastat, mis on Swisspeaksi stardini jäänud, on enamvähem läbi mõeldud ja mingisugune kondikava paigas. <b>Märtsis</b> proovin kuu aja jooksul tasapisi kilometraazi tõsta ja teha niipalju kui jooksudele lisaks jõuab ka jõuharjutusi. Ja sellega rohkem nüüd keskenduda jalgadele. Kuu lõpuks võiks nädalavahetuse pikk jooks 25 km kandis äkki olla. ...kui põlv sellega nõus on... <b>Aprilliks</b> on jalad loodetavasti nii tugevaks saanud, et võib hakata kolima rohkem vertikaalsele pinnale. Kuu teises pooles peaks jõudma vähemalt 1500 tõusumeetriga treeninguteni. Aprilli lõpus mingisuguses, veel selgitamisel olevas mahus, osalen ka Põgenemise Põlvast ultrajooksul. <b>Mai, juuni</b> ja <b>juuli</b> on hetkel veel lahtised ja sõltuvad mitmetest muutujatest, mida praegu ei ole võimalik veel fikseerida, eelkõige kuna veel ei oska öelda kuhu paigutan oma planeeritava mäelaagri. Ja kuhu siis üldse võimalik minna on. Valikus on kas Sloveenia või Itaalia. Igaljuhul nende kolme kuu jooksul peab veetma väga palju aega vertikaalsel pinnal, tegema pikkasid matkasid ja jätkama tugilihaskonna tugevdamisega. Vastavalt muudele plaanidele ja koroonaoludele planeerin rahulikult läbi tiksuda mõne kodumaise maratoni - Ultima Thule, Rõuge Maastikumaraton, äkki veel midagi. Kui ajaliselt klapib, siis Laulasmaa Ultra sobiks näiteks pikaks ultraintervalltreeninguks. <b>Augustis</b> hakkab siis mahtusid vähendama ja rohkem puhkamisega tegelema. </p><p>Millest ma seekordsel ettevalmistusperioodil kavatsen täiesti loobuda, on igasugused tempo ja lõigujooksud. Esiteks on Swisspeaks oma olemuselt rohkem tempomatk vähese une ja natukese allamägesörgiga ja kiiremaks saamine ei oma seal mingit lisaväärtust ja teiseks sisaldab see liiga palju riske vigastusteks. Kui treeningmahud on suured, siis on jalad pehmed ja pealegi ei ole nad enam esimeses nooruses.</p><p>200 miilisele ultrajooksule treenimiseks ei ole netist palju materjale leida, aga kõik mis olemas, olen ka tõenäoliselt läbi lugenud. Ettevalmistust ei saa teha nii, et võtad 100 kilomeetrise jooksu plaani ja korrutad selle kolmega. Mahud muutuvad allaneelamatuks. Kõige keerulisem saab olema leida see tasakaal piisava hulga treenimise ja ülepingutamise vältimise vahel. ...ja siis on veel keeruline vältida igasugu iseenda ning teiste poolt genereeritud "Everesting vol 2" tüüpi ettepanekuid. :)</p><p><br /></p>Ollehttp://www.blogger.com/profile/15226894880205694364noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2098130964693433905.post-56121897538103771522020-12-17T12:55:00.002+02:002020-12-17T13:08:06.923+02:00Uued eesmärgid ja vanad jamad<p> Kuna vana aasta hakkab lõppema ja uus aasta hakkab hakkama, siis peab kirja panema mis on ja mida niiväga ei ole. Üleüldse ei ole juba sada aastat siia muud kui võistlusraporte kirjutanud...</p><p>Kuigi juba mitu aastat tagasi tegin endale <i>grand plani</i>, et siht ja eesmärk on UTMB, siis nüüdseks on mul sellest eesmärgist vägadi kõrini! Selleks, et sinna peale saada, läheks veel minimaalselt paar aastat aega ja no ei viitsi kuidagi... No ei ole normaalne! Seega UTMB võib ennast minupoolest vabalt sisse soolata...</p><p>Aga kui ei ole mingit suurt helesinist unistust, mille poole püüelda, siis on ju igav tegelikult. Ja kuna mul puudub igasugune reaalsustaju ja kaine mõtlemise võimekus oma füüsiliste võimete kohta, siis loomulikult ei saanud ju UTMB'st lahjemat asja uueks eesmärgiks võtta. Onju! :) Pidi ikka leveli juurde virutama. Algselt läksid mõtted Itaalias Aosta orus ja selle ümbruses toimuva Tor Des Geantsi poole. See on oma 330 kilomeetri ja 24 000 tõusumeetriga asi, mis tekitas korraga hirmu ja erutust, ehk siis ideaalne tunnetekombinatsioon, mida on vaja ühe korralikult treeningmotivatsiooni tekitava eesmärgi jaoks. Ka sinna peale saamine tundus täiesti reaalne. Kuigi Tor Des Geantsile on palju soovijaid ja osalejad selgitatakse loosi abil, siis korraldajad on seadnud maakvootide süsteemi, millega igast riigist saab minimaalselt 2 inimest loosiga peale. Ja kuna Eestis on peale minu veel ainult käputäis nii segaseid kes sinna minemise peale võiksid mõelda, tundus stardikoha saamine üle keskmise võimalikum. Siis aga tuli koroonajama peale, 2020 Tor jäeti ära ja kõik siis osalema pidanud lükati edasi 2021 aastasse. Suhtlesin korraldajatega, kes ütlesid, et suure tõenäosusega 2021 aastal riigikvooti enam ei tehta, sest kohad on põhimõtteliselt juba täis. Ja nende mõne vaba koha loosis osalemine tundus täiesti mõttetu ja ökk. Seega pidi leidma midagi muud.</p><p>Selleks muuks sai septembri alguses Šveitsis toimuv "SwissPeaks 360" Ehk siis natuke veel raskem asi... Keegi võiks mind maapeale tagasi tuua :) </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjufUeyad3qDSodUO34cgb599GAt8Sw_dxUE6EsmlJ-7nIxdrvlj-auZR11Y_GtU7Lgo3x6yDtdSHJMrR3fePxB1ZrqyTw4TZ4derK7NqcGmumnOIh-MbG8A7PtINVp7kGE1Y9yGaie_jFI/s1920/uus.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1080" data-original-width="1920" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjufUeyad3qDSodUO34cgb599GAt8Sw_dxUE6EsmlJ-7nIxdrvlj-auZR11Y_GtU7Lgo3x6yDtdSHJMrR3fePxB1ZrqyTw4TZ4derK7NqcGmumnOIh-MbG8A7PtINVp7kGE1Y9yGaie_jFI/w400-h225/uus.jpg" width="400" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><p>Tegemist on 360 km pika ja 26 600 tõusumeetrit omava monsteriga, mille läbimiseks on aega maksimaalselt 156 tundi. See teeb siis kuus ja pool päeva. Võistlus oma iseloomult on punktist A punkti B kulgeva trassiga minek Šveitsi Alpides. Raja kõrgeim tipp on 2892 meetril. Trassil on 6 baasi, kus saab vahepeal magada ja süüa. Osalejaid võetakse peale maksimum 300 ja kuna tegemist on suhteliselt uue võistlusega, siis suured massid ei ole seda veel üles leidnud ja regamiseks ei ole vaja läbi teha mingeid loose, kvalifitseerumiseid ega muud mambo-džambot. Seega natukese peale regamise algust saigi kohe nimi kirja pandud.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiTIObNnWNTd8ntN6hOl1TdaWFe2ygvdpAlHnpjCeSd5OeQ-bB0txXTgSjCPuo7t-RSfymrPr_SDdYWxLj7ZJMaAVCMw71Xg5X5NpSfExDTvnntyFCrj_sukmiknZgcbJU1SKB_Cr6M8mkn/s650/128349402_4268505316498977_5525636122538899813_n.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="510" data-original-width="650" height="314" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiTIObNnWNTd8ntN6hOl1TdaWFe2ygvdpAlHnpjCeSd5OeQ-bB0txXTgSjCPuo7t-RSfymrPr_SDdYWxLj7ZJMaAVCMw71Xg5X5NpSfExDTvnntyFCrj_sukmiknZgcbJU1SKB_Cr6M8mkn/w400-h314/128349402_4268505316498977_5525636122538899813_n.jpg" width="400" /></a></div><br /><p><br /></p><p>Enne kui lõplikult otsustasin, tegin ikkagi mingisuguse reaalsuskontrolli, et kas minusugusel töllerdajal on vähemalt teoreetiline võimalus kontrollaega ära mahtuda. Võttes aluseks Lavaredo Ultra Traili viimase kolmandiku tempo, kus ma liikusin umbes ühe keskmiselt laisa lusitaania teeteo kiirusega, siis peaks jääma tegelikult igas baasis magamiseks piisavalt aega, et ajapuuduse taha küll ei tohiks midagi jääda. Mõtlesin endale juba ka mingisuguse treeningkava valmis, aga sellega ei ole siiamaani veel saanud alustada, sest... </p><p>Nüüd aga nukrama poole juurde, sest juba septembris hakkasid pihta põlvejamad. Kõigepealt läksin venitusharjutust tehes liiga hoogu ja tundsin põlves sellist väikest valu ja siis koperdasin Vaarojen Ultral põlvili kalju otsa. Võistluse küll põlvevalu tõttu katkestasin, aga see läks kiiresti üle ja veel midagi väga hullu ei tekitanud. Joosta sai ilusasti. Isegi Haanjasaja jooksin ilma mingi valuta ära. Ainuke probleem oli, et ei saanud kükitada, paremasse põlve tuli valu. Ehk jalg ei läinud päris kokku. Novembris Kolmnurgajooksu Tšhemionaadil kukkusin ühest künkast allapoole minnes jälle (Ma tean! Täielik sarikukkuja!) ja jalg mille põlv kokku ei läinud, lükati gravitatsiooni poolt jõuga kokku. See tegi olukorra palju hullemaks ja põlvevalu hakkas juba ka jooksmist segama. Kui nüüd Detsembris peale mitu korda jooksupausi tehes ja uuesti alustades olukord kuidagi paraneda ei tahtnud lõpuks füsioterapeudi juurde jõudsin, siis diagnoositi meniskivigastus. Sain põlve tugevdamiseks harjutusteseeria ja kui nüüd jaanuari lõpuks see niimoodi korda ei saa, siis tuleb puhastusele minna ning siis on reaalne võimalus hakata Swisspeaksi ettevalmistusega pihta alles aprillis võibolla. Mis peaks veel enamvähem ok olema...</p><p>Ehk siis praegu teen igapäevaselt ÜKE't ja põlvetugevdusharjutusi. Järgmisest nädalast lubati tasapisi ka jooksmist proovida. Esialgu natuke korraga, aeglaselt ja siledal maal.</p><p>...ja jaanuaris on ju ka Taliharja Vanakuri millelt ei ole kunagi veel eemale jäänud. Pea väga tahab minna, aga põlv ei pruugi sellega nõustuda.</p><p><br /></p>Ollehttp://www.blogger.com/profile/15226894880205694364noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2098130964693433905.post-49797413394749355632020-10-25T11:50:00.003+02:002020-10-26T08:47:42.178+02:00Haanja(Rõuge) Ultra100<p> Kuna siin on kahekuuline vaikus olnud, siis enne Haanja Ultra100 võistluse raporti juurde asumist mõne sõnaga ka sellest, mis vahepeal nagu üleüldse toimunud on. </p><p>Peale Everestingut läks mõni nädal aega, et toibuksid šokeeritud jalalihased, taheneksid massiivsed villid kandadel, kasvaks uus nahk päikesest ärapõlenud ninale ja tuleks tagasi jooksuind. See viimane oli kuidagi tavapärasest visam tagasi tulema. Hakkasin küll üsna ruttu uuesti treenima, aga see jäi üsna tagasihoidlikuks ja natuke oli asjal selline punnitamise mekk man. Üheltpoolt täiesti loogiline, et taastumine võtabki aega, aga teiselt poolt oli treeninguteks motivatsioon leidmine ka natuke keerulisevõitu. Kuna oktoobri alguses oli plaanis minna Soome Vaarojen Ultra'le, siis lõpuks septembri alguses hakkas kohale jõudma, et nüüd on küll kõige tagumine aeg selleks natukenegi ettevalmistuda. Saingi mõni nädal täitsa korralikult ennast käima ja niipalju kui aega oli, sain täitsa kvaliteetse ettevalmistuse tehtud. Võistlus ise kahjuks lõppes kehvasti. Minu varemkogetutest kõige tehnilisem ja raskem rada tagas korraliku kukkumise, mille tulemusena põlv leidis valusa kontakti kaljuga ja selle tulemusena muutus edasiliikumine ajaga järjest valusamaks. Kui alguses oli valus ainult joostes ja kõndida sai veel okidokilt, siis mida aeg edasi, seda rohkem hakkas valu tulema ka kõndides sisse. Aru saanuna, et sellise läbi valu loivamisega ma ajalimiiti ei mahu kindlasti, lõpetasin piinad ja astusin rajalt maha. Vaarojen Ultra ja Haanja Ultra100 vahele jääval kolmel nädalal keskendusin sellele, et põlv ära paraneks ja väga jooksma ei jõudnud. Nädal enne tegin viimase testi ja jooksin rahulikult 14km. Õnneks joostes enam midagi põlves tunda ei olnud, aga kükitada ei saanud ikka, valu lõi väheke sisse. Seega enne starti oli olemine natuke ebakindel ja tundus, et võistluse õnnestumine sõltub ainult sellest, kuidas põlv vastu peab. </p><p>Haanja Ultra100 osalesin nüüdseks juba kaheksandat aastat järjest. Kõige järjepidavam asi mis ma oma rahvaultrasportlase karjääris olen teinud. See aasta aga erines juba harjumuseks saanud rutiinist palju kuna Haanja radadel toimusid kunstlumesüsteemi rajamiseks kaevetööd ja seetõttu oli võistlus Rõugesse kolinud. Mis iseenesest oli väga meeldiv ja tervitatav vaheldus. Uus rada oli 10km pikk, millest esimene pool Haanja poole minevatel kruusateedel ja teine pool oli mõnusatel keerutavatel singlitel, vahele peoga tõuse ja tehnilisi-mudaseid laskumisi. Tõusumeetreid erinevatel andmetel 2300-2400 Muidugi peale Vaarojen Ultra juurikate ja kaljude paradiisi tundus siinne rada nagu staadionil jooksmisena.</p><p>Reede õhtul Rõugesse kohale. Täiesti asjasse mittepuutuva faktina kuulan sõites millegipärast kuskil 20 korda järjest Accepti "Princess Of The Dawni" Ma ei tea miks, mul ei ole vastuseid...</p><p>Laupäeva hommikul kell 7 oli start. Kruusateedel on kohe alguses edasiminek kuidagi raskevõitu, aga hiljem valges selgub, et põhjuseks on see, et suures osas osas kerib trass seal vaikselt ülespoole. Ja üsna ebameeldiva kaldega mis on piisavalt lauge, et nagu kõndima ei tohiks hakata, aga siiski piisavalt järsk, et joostes sööb korralikult jalga. Raja teisele poolele metsavahele jõudnuna lähen ühele porisele allamägelõigule natuke liiga optimistliku sammuga peale ja käin läraki küllili muda sisse. Peab ju iga võistlus vähemalt korra kukkuma. Õnneks seekord sellega piirdub. Ja muda oli seal piisavalt pehme, et moodustab mõnusalt pehme küljealuse kukkumiseks. </p><p>Esimesed ringid jookseme koos Sandriga. Ei ole küll kogu aeg koos, aga asi käib kuidagi nagu kummipaelaga. Iga kord kui ta on eest libisenud, jõuan ma mingi hetk ikka vaikselt järgi. </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9xzdLF4SEfl-QwK8o_DSmacVR9hnxokWhE7sBD_KRxlqjvvH9AIMvk8XihBgjPYSJDCuRzsGwnwwjXjq5UAYhlEMzaGYtxQQSFWBTsLB-wqxWp5bVF7pfzUrdhPqofgbjEcnBGNxnaBpW/s2048/_MG_8405.JPG" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="1365" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9xzdLF4SEfl-QwK8o_DSmacVR9hnxokWhE7sBD_KRxlqjvvH9AIMvk8XihBgjPYSJDCuRzsGwnwwjXjq5UAYhlEMzaGYtxQQSFWBTsLB-wqxWp5bVF7pfzUrdhPqofgbjEcnBGNxnaBpW/w266-h400/_MG_8405.JPG" width="266" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><p>Üldiselt esimesed neli ringi mööduvad sujuvalt ja enamvähem ühtlase tempoga. Jalg peab hästi ja õnneks ka põlv käitub korralikult ja ei hakka jonnima. Esimeseks maratoniks kulub natuke üle viie tunni. </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhGxM6eZQJIvElD54rL8KmOrlxq-WUIb4xLUUR3LKY22NEFhigJ-1e3jCWrY3siKKeFytwhYEzZQaNy7WiPRm6-MRHTdKpAEuhbYLetzTtgO1viWRwli7bNpf-PvNBMgZue_ySfZlGTD7ox/s2048/_MG_8630.JPG" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1365" data-original-width="2048" height="266" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhGxM6eZQJIvElD54rL8KmOrlxq-WUIb4xLUUR3LKY22NEFhigJ-1e3jCWrY3siKKeFytwhYEzZQaNy7WiPRm6-MRHTdKpAEuhbYLetzTtgO1viWRwli7bNpf-PvNBMgZue_ySfZlGTD7ox/w400-h266/_MG_8630.JPG" width="400" /></a></div><br /><p><br /></p><p>Viiendal ringil hakkab väsimus vaikselt akumuleeruma ja tempo kukkuma. Lähen üle kõnnile ka nendel tõusudel mida senini joostes olen võtnud. Kontrollaeg on 15 tundi, mis jätab ringi läbimiseks poolteist tundi. Kui esimestel ringidel läheb tänu singlitel keerutamisele aega rohkem kui eelnevalt lootnud olin, siis natuke teeb see isegi murelikuks. Vahest võib teises pooles tempo kukkumine väga suur olla. Poolel maal aga on natuke üle tunni edumaad ja tundub, et kui päris roomamiseks ei lähe, siis saab ilusasti enne 15 tundi lõpetatud. </p><p>Edasine tempo läheb korrelatsioonis läbitava distantsiga järjest aeglasemaks. Lähen rahulikult kaasa keha poolt valitud liikumiskiirusega ja ei hakka ülemäära forsseerima. Tänu sellele nagu sellist "ultrajooksurasket" tunnet väga ei tulegi. Ja kuna igal ringil on viis kilomeetrit singlitel keerutamist, ei lähe ka väga üksluiseks.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhyPRVT5i-OSblC8OcgGTrNGsEhkzX6JtKNUGkbZIdZnWQrT2GcvvqjH402K4EA-qHf0ILhgoELuBfYEI2cB3di5u9vGRhEm-kjg10I5JwJAGASrjXOj8V4MjcGEVq9w7vNdXvPF4yDZai3/s2048/_MG_9018.JPG" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1365" data-original-width="2048" height="266" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhyPRVT5i-OSblC8OcgGTrNGsEhkzX6JtKNUGkbZIdZnWQrT2GcvvqjH402K4EA-qHf0ILhgoELuBfYEI2cB3di5u9vGRhEm-kjg10I5JwJAGASrjXOj8V4MjcGEVq9w7vNdXvPF4yDZai3/w400-h266/_MG_9018.JPG" width="400" /></a></div><br /><p>Eelviimasel ringil läheb pimedaks ja lamp tuleb jälle kotist üles otsida ja pähe panna. Motivatsioon pingutamiseks kaob päris ära ja löntsin ringi rahulikult lõpuni. Viimase alguses mõtlen, et no nüüd on aeg hakata pingutama lõpuks, aga pikkadel tõusudel ikkagi ei viitsi väga joosta. Lõpuks kui jõuan singlitele, hakkab peatsest lõpetamisest adrenaliini peale tulema ja jooksen jälle sama kiiresti kui esimestel ringidel. Ja sealjuures üldse ei tunne mingit väsimust. Isegi tõusud lähevad joostes. Jürihani küürul jõuan järgi ühele jaapanlasele, kes minu kitsal rajal läbipäästmiseks kõrvale astub ja jääb seisma seljaga raja kõrval oleva järsu kallaku poole. Vahetult enne kui temani jõuan, hakkab ta äkki tuikuma ja tahapoole vajuma. Saan õnneks möödudes ta käisest kinni ja tõmban tagasi rajale.</p><p>Paar kilomeetrit enne lõppu tundub, et näen kaugel ees ühte pealampi ja korraks planeerin isegi selle püüdmist, aga siis selgub järjekordselt, et minu sees ei ole ikkagi mingisugust sportlikku viha ja tänu selle puudumisele loobun peatselt sellest mõttest. Kuigi jõudu spurtimiseks oleks vist isegi olnud.</p><p>Lõpuprotokollis on mu aeg 14:08:09 ja koht 60 startija hulgas 29.</p><p><br /></p>Ollehttp://www.blogger.com/profile/15226894880205694364noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2098130964693433905.post-5817293687337385192020-08-03T23:05:00.003+03:002020-08-03T23:49:06.784+03:00Everesting Estonia<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhmDwCdkhCvxnCMJk2IGaPdoSamsOXbgAWtKpsVg-oI9VeUH_ybdZaJAG0ArgwaFf8shxc3y8E7ito_wwdsRk1_fPNvQ8lO3D3wHs0xLJ9FvNPYrmU2Mei7W6y4Q4lRxNtJQiSq3arPW5kI/s1588/109648536_3852086701474176_3747300247751352017_o.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="971" data-original-width="1588" height="313" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhmDwCdkhCvxnCMJk2IGaPdoSamsOXbgAWtKpsVg-oI9VeUH_ybdZaJAG0ArgwaFf8shxc3y8E7ito_wwdsRk1_fPNvQ8lO3D3wHs0xLJ9FvNPYrmU2Mei7W6y4Q4lRxNtJQiSq3arPW5kI/w512-h313/109648536_3852086701474176_3747300247751352017_o.jpg" width="512" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div>On 2020 varakevad. Teeme Rainiga Kiviõli Tuhamäel tuules, vihmas ja rahes mäetrenni. Millalgi ütleb Rain muu jutu sees, et siin võiks Everestingut teha. See hetk rohkem me sellest ei räägigi ja sinnapaika ta jääb. Mõned päevad hiljem kodus tuleb mulle see meelde, avan arvuti ja peale mõningast guugeldamist olen rikkam teadmise poolest, mis loom see selline üldse on ja mis veel tähtsam - jalgsi on see Eestis veel tegemata. Ega tänapäeval naljalt ei leia selliseid asju. Kuna see tundub asi, mis võib täiesti tehtav olla, siis võtan Rainiga ühendust ja otsustame millalgi suvel selle ära teha.</div><div>Kerime nüüd kiiresti ajas edasi esimese augusti hilisõhtusse. Stardist on möödunud 12 tunni ringis. Jooksen vaikselt jubamaeiteamitmes kord mäest alla. Vastu tuleb aeglaselt kepid käes üles rühkiv Rain, kes palub edaspidi ignoreerida kõiki ideid mis tal pähe tulla võivad. Luban seda teha.</div><div>Tagasi asjade kronoloogilise järjekorra juurde. Üritust planeerides otsustame jätta selle esialgu saladuseks, meil on siin mitmeid, kellele sellise asja tegemine füüsiliselt probleemiks ei oleks ja kui keegi enne ära teeks, siis võtaks see jumet kõvasti maha. Ega ei ole kindel kas siis üleüldse seda käsile võtakski.</div><div>Planeerimise käigus loen läbi Everestingu reeglid. Tuleb välja, et ametliku tulemuse ratifitseerimisel kasutatakse Everestingu sooritamiseks kasutatava nõlva Strava segmenti ja loetakse selle läbimise kordasid. Kes ei tea, millega tegemist on, siis Strava on sotsiaalmeediarakendus sportimiseks ja segmendid on seal asuvad sportimisel enamkasutatavad lõigud, millega inimesed saavad võrrelda enda tulemust teiste samas kohas jooksnute või rattaga sõitnutega. Tuhamäe tõstukialuse tõusul on segment täiesti olemas, aga kahjuks on ta natuke alamõõduline, ehk ainult 71 tõusvat meetrit. Kuna planeerimisjärgus ma seda ei teadnud ja see selgus alles paar nädalat enne, siis otsustasime asja jätta nii ja lihtsalt rohkem teha. Kokkuvõttes pidi võtma tõusu 125 korda. Kordade lugemiseks on ülihea kasutada Polari GritX kella, mille HillSplitter funktsioon loeb läbitud tõuse ja laskumisi. Täpselt nagu oleks selliseks asjaks loodud. Kuna ka Rainil on sama kell, siis asja salvestamise mure on sellega lahendatud</div><div>Veel peab ära mainima Kiviõli Seikluskeskuse ja eriti Tõnu Valdmaa suure ja mitmekülgse abi ja toetuse eest. Kõik meie soovid täideti ilusasti ja sellega muudeti kogu üritus tunduvalt meeldivamaks. Aitäh!</div><div>Kuna juunis jooksin Soomes Nuuksio Backyard Ultral, siis enamuse kevadest tegelesin valmistumisega selleks. Peale Soomest naasmist oli Everestinguni aega natuke üle kuu ja see kulus suuresti ainult taastumiseks ja kokkuvõttes see kevad ja suve algus Everestinguks vajalikku mäetrenni jõudsin teha ainult üksikud korrad. Lootsin rohkem lihasmälule ja kannatamiskogemusele.</div><div>Viimased nädalad enne starti kui olime asja avalikuks teinud, hakkas üsna palju ka meediatähelepanu tekkima. Ja ausaltöelda kogunes seda võibolla isegi kriipsuke liiga palju, kaagutatakse ju tegelikult ikkagi peale munemist. Aga ei näinud ka suurt põhjust intervjuudest keeldumiseks.</div><div>1. augusti hommikul olime kümnest platsis, sättisime olme paika, andsime veel viimase stardieelse intervjuu "Põhjarannikule" ja hakkasime oma vertikaal-maniakaalse perfoomansiga pihta. </div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhu_zfKmz7lsm1N0jQP0ccgx3vZptHcO3GeuNDkkjJp2AXBApt_gCi1o5l3P8stTcBVEK4GIoNUf2RuhluVTZzLdLtZ8H1gI7Mt7vr2c0ayjuum1ZHFAdDIPbE1zqJMTk0AmaZRZ_BzH3oA/s1439/enne+starti+%2528rene%2529.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1080" data-original-width="1439" height="384" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhu_zfKmz7lsm1N0jQP0ccgx3vZptHcO3GeuNDkkjJp2AXBApt_gCi1o5l3P8stTcBVEK4GIoNUf2RuhluVTZzLdLtZ8H1gI7Mt7vr2c0ayjuum1ZHFAdDIPbE1zqJMTk0AmaZRZ_BzH3oA/w512-h384/enne+starti+%2528rene%2529.jpg" width="512" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjM8s7c_5DSFIzbdX3Ra_jT82YQ3r1NRfrTKiXISRNIWYtq_kw73AdS7emfA44ZMtxVA72NBdqLYZ8iaszwegpz4_-5Ecvjof4aRfszcCpZZSa1ZYVhg8Jf2C3OmT9XHf1l_NLXbyHpU7JV/s1439/start+%2528rene%2529.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1080" data-original-width="1439" height="384" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjM8s7c_5DSFIzbdX3Ra_jT82YQ3r1NRfrTKiXISRNIWYtq_kw73AdS7emfA44ZMtxVA72NBdqLYZ8iaszwegpz4_-5Ecvjof4aRfszcCpZZSa1ZYVhg8Jf2C3OmT9XHf1l_NLXbyHpU7JV/w512-h384/start+%2528rene%2529.jpg" width="512" /></a></div><div><br /></div><div>Kuna mingit ajasurvet ei olnud ja ainuke eesmärk oli lõpetamine, siis sai nii üles kui alla liigutud säästva ja rahuliku sammuga. Päike paistis, aga õnneks puhus jahe tuul mis ei lasknud üle kuumeneda. Paar esimest tõusu tegime koos, aga siis läks Rain oma teed. Kui ülespoole liikusime peaaegu kogu aeg enamvähem ühesuguse tempoga, siis alla joostes tegi Rain oma pikkade jalgadega suure vahe kohe sisse.</div><div>Esimesed kümmekond tõusu läksid lihtsalt, aga kuskil viieteistkümnenda paiku hakkasid tekkima esimesed väsimusilmingud ja siis hakkas kohale jõudma selle ettevõtmise suurus ja mastaap, alles natuke üle 10 protsendi tehtud ja juba jalad üsna väsinud! Ja üle saja korra veel minna...</div><div>Üldiselt möödus laupäeva päev üsna ladusalt, oli mitmeid tuttavaid kes käisid kohal natuke kaasa elamas ja osad ka ronisid mõne korra kaasa. Oli isegi paar täiesti võõrast inimest kes tulid ja meiega mõned tõusud kaasa tegid. Vahepeal hakkas muret tegema vasaku jala väike varvas, mis muutus üsna valulikuks. Üritasin tossupaelu rohkem pingule tõmmata, et varvas laskumisel tossuninasse ei rammiks, aga abi ei olnud sellest suurt midagi. Vahetasin siis lõpuks sokid ära ja õnneks sellega ka probleem kadus.</div><div>Õhtupoolikul hakkas pead tõstma uus mure, nimelt oli tunda, et kandade alla hakkavad tekkima villid. Selle põhjuseks oli liigne kannalemaandumine allajoostes. Vältida oli seda seal väga keeruline, kuna eriti nõlva ülemine pool oli sellise ebamugava kaldega, et kannalemaandumise vältimiseks pidi varvast üsna palju allapoole painutama, aga pikemaajaliselt liikudes ja väsimuse kasvades kippus tehnika lagunema. Üritasin siis rohkem sellele keskenduda. Lisaks olid mu kasutatavad Altra Lone Peak tossud juba väga päevinäinud ja äravajunud taldadega. Olin planeerinud joosta Hoka Challenger ATR tossudega, aga nende pealised otsustasid taldadest lahkumineku protsessile nädal enne Everestingut kiirendatud käigu anda ja katki minna. Minu laiale jalale selliseks ürituseks sobivaid asendustosse Eestist nii kiiresti leida ei olnud võimalik.</div><div>Saabub öö ja läheb pimedaks. Tuhamäe kõrval olevas hostelis on käimas kellegi sünnipäevapidu ja meieni kostab vaheldumisi Patuse Poole ja Nancy aegumatuid šedöövreid. Kahel vertikaalmaniakil on nõlval hoopis teistsugune disko käimas. Aeglase tuikuva sammuga üles ja siis mõnevõrra kiirema juba kangeks muutunud jalgade poolt dikteeritud tantsusammuga alla. Üles. Alla. Südaöö paiku on mul tehtud natuke üle seitsmekümne tõusu. Rainil tunduvalt rohkem. Vaatan kella pealt kui palju mul üheks korraks aega kulub, siis üritan hapnikuvõlas ajuga midagi matemaatikataolist korda saata ja saan tulemuseks, et lõpuni on veel kuskil 13 tundi. See muudab meeleolu üsna mõrudaks, jaksu on jalgades järgi vähe ja allajooks muutub järjest valulikumaks. Õnneks on meie palvel sisse lülitatud nõlva valgustus ja see muudab asja natukesegi rõõmsamaks. Nagu näha järgnevalt pildilt, tekitasime me allajooksmisega nõlvale täiesti uue jalgraja. </div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhZVIaGY9idHL3UAU52b5YdS2aE8nU7pfqPchTLP-hJyc3NLhgoYWjLiQqbC08j_cySrdB0pl8J9vCNGs-6oW9oPA62jzp4wsxFJs1rQjVFN0jPQmcA1IcBEXG8OdxBtq8ACPBwulr84isZ/s960/%25C3%25B6%25C3%25B61+%2528rene%2529.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="384" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhZVIaGY9idHL3UAU52b5YdS2aE8nU7pfqPchTLP-hJyc3NLhgoYWjLiQqbC08j_cySrdB0pl8J9vCNGs-6oW9oPA62jzp4wsxFJs1rQjVFN0jPQmcA1IcBEXG8OdxBtq8ACPBwulr84isZ/w512-h384/%25C3%25B6%25C3%25B61+%2528rene%2529.jpg" width="512" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhs8SFCxHO0QPZSf72i_LrdZuowCxhx2qR0p06cGYb7eo4pTJOyYDMTBZoGnzOtMv93TjyPbjkXFHUTub8QNHpLkKZhHdWFiO1uf8y0K8RQPPX29-VcQ5OSUIwNANDWUS_i2CSDttP7ZhLo/s2048/%25C3%25B6%25C3%25B6+%2528rene%2529.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="384" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhs8SFCxHO0QPZSf72i_LrdZuowCxhx2qR0p06cGYb7eo4pTJOyYDMTBZoGnzOtMv93TjyPbjkXFHUTub8QNHpLkKZhHdWFiO1uf8y0K8RQPPX29-VcQ5OSUIwNANDWUS_i2CSDttP7ZhLo/w512-h384/%25C3%25B6%25C3%25B6+%2528rene%2529.jpg" width="512" /></a></div><div><br /></div><div>Mida hommikupoole, seda rohkem hakkab üleskõndides uni peale tulema. Tundub, et ka Rainil, sest vahest on tema kõvahäälsed haigutamised kaugele kosta. Õnneks allajoostes hakkab veri kiiremini ringlema ja uni kaob. Kuni järgmise tõusuni. Suvel pimedat aega kaua ei ole ja koos saabuva valgusega läheb meeleolu jälle heaks ja liikumine tunduvalt särtsakamaks. Rainil on lõpp juba lähedal ja hommikul 6:26 saabki 125 tõusu tehtud. Aeg 19 tundi kopikatega.</div><div><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEggmMIvFproAyV5ZN8aMsbnF_V2X3tSUWtXTHk4MxGx4y_5DKjI4ciFHgmOYXHPIQhPiGYqEc9QKctYKYuumeZjphOMuxLB06wQI2ktAZR8XhrtACYXFg_Fkd-zoLtr3iMP83p1ykT3uEeL/s2048/rain+tehtud+%2528rene%2529.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="384" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEggmMIvFproAyV5ZN8aMsbnF_V2X3tSUWtXTHk4MxGx4y_5DKjI4ciFHgmOYXHPIQhPiGYqEc9QKctYKYuumeZjphOMuxLB06wQI2ktAZR8XhrtACYXFg_Fkd-zoLtr3iMP83p1ykT3uEeL/w512-h384/rain+tehtud+%2528rene%2529.jpg" width="512" /></a></div><div><br /></div><div>Minul täitub samal ajal 100 korda. Järgi on küll jäänud ainult 25 kordust, aga arvestades, et ühele kordusele läheb vastavalt väsimusastmele 10-15 minutit, siis niipea veel pääsu siit ei ole. </div><div><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhh9fmbqJXNtQ3I8YZaFv9dN1O4Z5ScUpz6qf0IHS6yEura4tVrB5HAntRaKQWexRwNJkTYgk4os1fCko237rpuXpamF4JGfwhX9NE5VYz5FtygDcozR7yM8fvzSwRJHSJF_Clotb6njNpe/s2048/100+t%25C3%25A4is+%2528rene%2529.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="384" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhh9fmbqJXNtQ3I8YZaFv9dN1O4Z5ScUpz6qf0IHS6yEura4tVrB5HAntRaKQWexRwNJkTYgk4os1fCko237rpuXpamF4JGfwhX9NE5VYz5FtygDcozR7yM8fvzSwRJHSJF_Clotb6njNpe/w512-h384/100+t%25C3%25A4is+%2528rene%2529.jpg" width="512" /></a></div><div><br /></div><div>Õnnitlen Raini, endal hapu nägu ees ja jätkan teekonda tipu poole. Varsti tuleb päike välja ja koos sellega hakkab palavaks minema. Tuul küll mõnevõrra jahutab, aga erinevalt laupäevast puhub ta teisest suunast ja kasutatav mäekülg jääb suuresti tuulevarju. Aga vähemalt kaob koos valguse saabumisega uni ja sellevõrra on olemine lihtsam. </div><div><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXZCbtEpxkFYuTiK4sMhe86PTMXYGb9aSPdDgLtbWFNgUI4B3hZO7g_YPk2y6NLrt3_Q3D8LXK5arQuA4fRWX6wPze7LvhAD9lq7nPoe2Uf2uRqMbS65P4t2JIMRYmPvESlGzINOEW1KTC/s2048/116911339_3417841481606592_6403149134865866650_o.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="384" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXZCbtEpxkFYuTiK4sMhe86PTMXYGb9aSPdDgLtbWFNgUI4B3hZO7g_YPk2y6NLrt3_Q3D8LXK5arQuA4fRWX6wPze7LvhAD9lq7nPoe2Uf2uRqMbS65P4t2JIMRYmPvESlGzINOEW1KTC/w512-h384/116911339_3417841481606592_6403149134865866650_o.jpg" width="512" /></a></div><div><br /></div><div>Varsti loobun üldse kordade lugemisest ja lõpuni jääva aja arvutamisest ning liigun üles-alla nagu robot. Rain on ju lõpetanud ja lõpuks ometi olen mäega kahekesi. Jooki kulub suurtes kogustes ja palun endale iga paari-kolme ringi tagant jahutuseks vett pähe valada. Üsna ootamatult jõuab kohale sajakahekümnes kord ja lõpp on juba päris käegakatsutavas kauguses. Viimane tõus otsustan stiilsemaks lõpetamiseks lõpu joostes teha, aga et spurt ikka veenev näiks ja tipuni väljapeetu oleks, lükkan jooksu algust edasi kuni kuskil viimase veerandiku alguses tunnen ennast piisavalt enesekindlalt, et julgen lõpu joostes ära teha. Aeg 25 tundi ja 9 minutit. 10764 tõusumeetri kättesaamiseks pidi läbima 95 km.</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXGdVYRGI2t5-UcjgBBt7r33T0rwZhOuhBNMQ0tOodqZSwG3jlDxfbRR8C0jmqkLKr6wkxXs5LL5oEgDkmO4rzXBpj7O72xSsFxJ5nt11Cven30gtkuUKuun9H4ABc0XTV4QcihLWhHXqV/s575/116548406_623093538603210_1999447017160023201_n.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="575" data-original-width="280" height="575" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXGdVYRGI2t5-UcjgBBt7r33T0rwZhOuhBNMQ0tOodqZSwG3jlDxfbRR8C0jmqkLKr6wkxXs5LL5oEgDkmO4rzXBpj7O72xSsFxJ5nt11Cven30gtkuUKuun9H4ABc0XTV4QcihLWhHXqV/w280-h575/116548406_623093538603210_1999447017160023201_n.jpg" width="280" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEid8UanZUtaTYtFMcWOmBgyICnf80SSwdEokcpnZTPwOF4Ag_LjsRpywxGkDsbkHbBZl6oX4Wv1TRWfbIh_ZAuZc3RJssI6TX9TnW46JhK5STaInu7y0cItrTUacislnM2iag-TbKzOtH6O/s575/116717494_617192782512237_6735193651022109387_n.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="575" data-original-width="280" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEid8UanZUtaTYtFMcWOmBgyICnf80SSwdEokcpnZTPwOF4Ag_LjsRpywxGkDsbkHbBZl6oX4Wv1TRWfbIh_ZAuZc3RJssI6TX9TnW46JhK5STaInu7y0cItrTUacislnM2iag-TbKzOtH6O/s0/116717494_617192782512237_6735193651022109387_n.jpg" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQW0iPBCaQHp8l26D7g08z3JDcmqxKObCFRCdBvJ9YVYHa9zOu548j-jnri1LINkqcQBS1uM__7GczGdLUNWFYeanQcBBJvTfj1-ZUPTPkpcEvPvC2i29V3ZgUs8f42Ue42OAcAvfaUGAY/s1316/116904847_3429971353701651_1548160864836071022_o.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="640" data-original-width="1316" height="249" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQW0iPBCaQHp8l26D7g08z3JDcmqxKObCFRCdBvJ9YVYHa9zOu548j-jnri1LINkqcQBS1uM__7GczGdLUNWFYeanQcBBJvTfj1-ZUPTPkpcEvPvC2i29V3ZgUs8f42Ue42OAcAvfaUGAY/w512-h249/116904847_3429971353701651_1548160864836071022_o.jpg" width="512" /></a></div><div><br /></div><div><i>Fotod 2-7 Rene Kundla/ERR</i></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div>Ollehttp://www.blogger.com/profile/15226894880205694364noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2098130964693433905.post-46968689372513013892020-06-28T11:30:00.001+03:002020-06-28T18:19:32.661+03:00Nuuksio Backyard UltraKui on mõni lugeja, kes ei ole veel kursis backyard ultra jooksuformaadiga, siis järgneva jutu mõistetavaks muutmiseks peaks alustama selle lahtiseletamisega. Backyard ultra on USA'st pärit jooksuformaat, kus tuleb tunniajaste vahedega toimuvatel startidel joosta iga kord 6,7 km. Igas järgnevas stardis saavad osaleda ainult eelmiselt ringilt õigeaegselt tagasi jõudnud jooksjad. Võistlus kestab niikaua kuni on järgi ainult üks osaleja kes võitmiseks peab viimase ringi üksi läbima. Teda loetakse ka ainukeseks lõpetajaks, ülejäänud kõik on katkestajad. Võistluse lõpuks mingeid ajalimiite ei ole, maailmarekord on 68h.<br />
Eelmine aasta korraldasin koos Ivariga Eesti esimese backyard ultra "Heavy Metal Ultra" Kuigi algselt oli selle käimalükkavaks ideeks luua võimalus endal seda formaati joosta, siis seoses asja liiga suureks kasvamisega ei olnud seda võimalust. Eelmine aasta tuli küll mitu pakkumist mulle võistluspäeval "keha" teha, et saaksin ise joosta, aga ei raatsi... Kui oled terve aasta teinud tööd asja õnnestumiseks, siis oleks liiga kahju jääda ilma neist emotsioonidest mida raja kõrvalt saab. Seetõttu saigi selleaastasesse võistlusgraafikusse paigutatud "Nuuksio Backyard Ultra". <br />
Enamikel ultrajooksudel on mul mugavussportlasena eesmärgiks ainult asja läbitöllerdamine, aga seekord olin võtnud endale sihiks teoks teha pikaajaline unistus 24h jooksul 100 miili läbimine. Backyard ultra pakub selleks hea võimaluse kuna ringipikkus 6,7 km ongi selline sätitud, et ööpäevaga 100 miili täitub.<br />
Kuna võistlusteks valmistumine on soovituslik läbi viia võimalikult sarnastes oludes, siis enamik eesärgistatud treeninguid viisin läbi Keila Terviseradadel maastikuratturite poolt tehtud juurikastel singlitel. Seal sai ka paika pandud ka ringide läbimise strateegia. Otsustasin asetada rõhu mitte ringivahelisele puhkamisele, vaid võimalikult säästlikule ja chillile liikumisele. NBU viiakse läbi kahel erineval rajal, päevasel ajal on kasutuses tehniline juurikaparadiis ja öösel kergem rada, millest enamik kulgeb asfaldil. Treeningutega sai paika, et kui päevarajal kulgen hästi rahulikult esimesed 4,7 km ja lõpu käin, siis jõuan ringilt ca 53 minutiga tagasi. Ööraja tempostrateegiaks toimis hästi vahemik 7 minutit jooksu ja 3 minutit kõndi.<br />
Nädal enne võistlust käisin tööasjus Soomes ja kasutasin ära võimalust seda strateegiat kohapeal katsetada. Esimene ring päevarajal näitas ära, et 2 km kõndi on sellel rajal liiga palju, juurikad on seal võrreldes kodustega massiivsemad ja jooksutempo seetõttu aeglasem. <div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiKNjdvKJZ475OubRh__3JAMA4afNOo_qb2qUV-ui8d6nE_IeGoE7ZxxGCvBtJ3oxNYUksYKpN1-uTOgccK0bZW2Np6N6-cw761qcSb5U1_9uZyWMGaIvc3UHuJypTMRLEQHgIebDTOZU7d/s2048/106018552_3470623996294857_1512092502055771907_o.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1152" data-original-width="2048" height="281" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiKNjdvKJZ475OubRh__3JAMA4afNOo_qb2qUV-ui8d6nE_IeGoE7ZxxGCvBtJ3oxNYUksYKpN1-uTOgccK0bZW2Np6N6-cw761qcSb5U1_9uZyWMGaIvc3UHuJypTMRLEQHgIebDTOZU7d/w500-h281/106018552_3470623996294857_1512092502055771907_o.jpg" width="500" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEit89Zkul6DPxVZuWPMskt-dYEsUKiwWXOgF4lclT1uIjOKfu4Whuj8NCxhemNq2e7z0NT55SJRpN4kobPzSW4XjQyeutf59Fy7qP2bAK0K6_Ox0ORSeftimVuZ3j0nU-pxQTvk56QHwz6V/s2048/106278732_3470624622961461_380291354854622359_o.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1152" data-original-width="2048" height="281" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEit89Zkul6DPxVZuWPMskt-dYEsUKiwWXOgF4lclT1uIjOKfu4Whuj8NCxhemNq2e7z0NT55SJRpN4kobPzSW4XjQyeutf59Fy7qP2bAK0K6_Ox0ORSeftimVuZ3j0nU-pxQTvk56QHwz6V/w500-h281/106278732_3470624622961461_380291354854622359_o.jpg" width="500" /></a></div><div><br /></div><div>Ja ka kõnniosa ringi lõppu jätmine ei olnud mõistlik kuna jooksmiseks kõige raskem oli raja keskosa. Nii saigi otsustatud, et kõnniosa jätan ringi keskele keerulisemasse kohta ja vähendan seda 1,5 km pikkuseks. Ööraja läbimise strateegia jäi enamvähem samaks nagu trennis välja mõeldud, välja arvatud raja keskmine kolmandik, kus on pikad salakavalad tõusud. Seal oli mõistlik jagada jooks-kõnd niimoodi, et võtta tõusud kõndides ja laskumised joostes. Oma Polar GritX kella seadistasin nii, et korraga nägin ekraanil nii viimase kilomeetri kui kogu jooksu keskmist tempot. Kui kell igal ringil nullida, siis õigeaegselt ringi lõpetamiseks oli vaja jälgida, et kogu jooksu keskmine tempo alla 9 minuti kilomeetrile püsiks.<div><div>Jõudnud koos abiliseks tulnud Eveliniga kohale, sättisime laagri paika. Aga <i>ou mai gaad</i> kui palav oli. 30 kraaadi kuuma ei ole üldsegi minu tassike teed. </div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi3ie0sF0hmkOT2s0rXtqvM07S76Wk_teFhy_dy1pDNzk2LV2Bkwz0ql5G2ty6AvghTd2Euum0n_uedwGW2my6Wri2XMil6aUFKpILQBIDe9RmxPoOEJMQQd2n22K50aGxTNm-t-DS7LCrL/s4032/20200626_145945.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1960" data-original-width="4032" height="244" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi3ie0sF0hmkOT2s0rXtqvM07S76Wk_teFhy_dy1pDNzk2LV2Bkwz0ql5G2ty6AvghTd2Euum0n_uedwGW2my6Wri2XMil6aUFKpILQBIDe9RmxPoOEJMQQd2n22K50aGxTNm-t-DS7LCrL/w500-h244/20200626_145945.jpg" width="500" /></a></div><div><br /><div>Õhtul kell kuus hakkas siis palagan pihta. </div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiRd-qD-7Z7R81hxcsp3BAt4z7yeQQtXRfwN8lwQ9jHOZRaLo05Kop3dIAYyGKOMb6NI5O9JApiMAnN1l51V8Kf9sLzV2H_3-uD4LZSPxMS4NXVj_gQhm-TdaJjy-0JbwYJEAS73bBiXS_V/s4032/20200626_175808.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4032" data-original-width="1960" height="976" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiRd-qD-7Z7R81hxcsp3BAt4z7yeQQtXRfwN8lwQ9jHOZRaLo05Kop3dIAYyGKOMb6NI5O9JApiMAnN1l51V8Kf9sLzV2H_3-uD4LZSPxMS4NXVj_gQhm-TdaJjy-0JbwYJEAS73bBiXS_V/w476-h976/20200626_175808.jpg" width="476" /></a></div><div><br /></div><div>Esimesed kaks starti olid päevarajal ja näitasid, et kogu väljamõeldud strateegiale võis vee peale tõmmata kuna startinud 59 jooksjast tekkis kitsastel metsaradadel pikk rivi kus mööduda kellestki ei saanud ja oleks liialt energiat kulutav olnud. Jooksu/kõnni vahekorra määrasid eespoolliikujad. Kui oleks tahtnud teha planeeritud pikema kõnnipausi, siis tundus see tagapoololijate suhtes ebaviisakas, oleks ka nemad pidanud minu pärast siis kõndima. Ringiajad tulid 53 ja 54 minutit - nii nagu planeeritud. </div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEie8eQOaOEq-RUiN-mgDdBGCY4uURaQ476ImXVu9ufFGvgm4fNjmEL3GhKCryOiEOwroXgWVCvWA-qDyy7dDRJLM31N9gYLC5ZTMxcgpE6s7l9ZnZgmlOlAhliou-yeHYdqGXdD6OOwuOIt/s4032/20200626_205002.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1960" data-original-width="4032" height="244" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEie8eQOaOEq-RUiN-mgDdBGCY4uURaQ476ImXVu9ufFGvgm4fNjmEL3GhKCryOiEOwroXgWVCvWA-qDyy7dDRJLM31N9gYLC5ZTMxcgpE6s7l9ZnZgmlOlAhliou-yeHYdqGXdD6OOwuOIt/w500-h244/20200626_205002.jpg" width="500" /></a></div><div><br /></div><div>Kolmanal ringil koliti üle öörajale. See oli ikka märgatavalt lihtsam. Esimese ööraja ringiaeg tuli 49 minutit mis andis küll eelmisest kahest rohkem puhkeaega, aga kuna vahepeal oli laagriplatsile tekkinud suur kihulasteparv, siis ei olnud seal istumine kõige mõnusam. Evelin üritas neid küll rätikuga lehvitades minema peletada, aga kasu sellest palju ei olnud. Seega otsustasin natuke veel rahulikumalt võtta ja läbida käies ka need tõusud mille tõusuks kvalifitseerimiseks on vaja geodeetilist mõõtmist.</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEic3BlS0TAsdFmCCGS6Vl9JyGkIHhKpPEQOwF8xcSfFZYlBLX8sCcWUNIEz4BqY0Wz1j_5t2_yXMd3IkpEn-YYYaAaKZrjmf9bHNGYbNwrMOVcuamcgN4x5PQyRpMTt4KAwrU-wig-3HLDM/s4032/20200627_000031.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1960" data-original-width="4032" height="244" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEic3BlS0TAsdFmCCGS6Vl9JyGkIHhKpPEQOwF8xcSfFZYlBLX8sCcWUNIEz4BqY0Wz1j_5t2_yXMd3IkpEn-YYYaAaKZrjmf9bHNGYbNwrMOVcuamcgN4x5PQyRpMTt4KAwrU-wig-3HLDM/w500-h244/20200627_000031.jpg" width="500" /></a></div><div><br /></div><div>Kõik kulges ühtlaselt ja mõnusalt. Vahepeal kuulasin muusikat, vahepeal sotsialiseerusin teistega. Hetkeliselt läks öösel pimedaks, aga juunikuu lõpule kohaselt jäi mingisugune loomulik valgus kogu ööks. Hommikul tekkis endorfiinide üledoosist suur kõikehõlmav heaolutunne. Päike tõusis, kõrvus mängis Pink Floydi "The Wall", liikumine oli hoolimata käimasolevast seitsmendast tunnist väga lihtne, loodus ümberringi oli imeilus. Kõik osakesed sobitusid kokku nagu pusletükid. Saad aru, et sa oled õiges kohas ja teed õiget asja ja naudid sellest iga hetke. Kõik selliste hetkede nimel toodud ohvrid ja loobumised saavad õigustatud.</div><div>Kokku oli öörajal vaja joosta 8 ringi, mis tegi koos kahe esimese päevaraja ringiga kümme tundi kuni sai uuesti tagasi päevarajale. Ja selle kümnetunnise proloogiga anti võistlusele nagu alles päris start. </div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEizw3J4aGR9r1J_bMMpmuL7Ifkn6PbkdTDd2r587X-ox7R9JMhQx59f_Pnmipp7e6Xin0tuqdttk66ObiIbz19slHSXU_rQwcOhaA8sJRChgaMVi9GKzo9dBL-YGLJnFYaeYsznoy3LS0i4/s4032/20200627_035941.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1960" data-original-width="4032" height="244" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEizw3J4aGR9r1J_bMMpmuL7Ifkn6PbkdTDd2r587X-ox7R9JMhQx59f_Pnmipp7e6Xin0tuqdttk66ObiIbz19slHSXU_rQwcOhaA8sJRChgaMVi9GKzo9dBL-YGLJnFYaeYsznoy3LS0i4/w500-h244/20200627_035941.jpg" width="500" /></a></div><div><br /></div><div>Natuke pelgasin uuesti maastikule minemist - kaheksa tundi siledal pinnal jooksmist muudab sammu madalaks ja see teeb tossuninade lähikontaktid juurikatega keskmisest tõenäolisemaks. Õnneks aga sai piisava keskendumisega sellest hoidutud. Peaaegu... Ühe maoka panin ikka, aga õnneks oli maandumiskohal pehme sammal all. </div><div>Ringiajad muutusid päevarajal koheselt mitu minutit pikemaks ja hakkasid tulema 55-56 minutised. Aga samas oli see siiski kontrolli all. Esimesed poolteist kilomeetrit ringist oli natuke paremini joostavam, seal tuli natuke tempokamalt teha ja edasi hakkasin liikumiskiirust reguleerima kellal kuvatava keskmise tempo abil. Kui hakkas üle 8 minuti kilomeetrile minema, siis tuli natuke tempot lisama. Ringi lõpupoole kulges rada mõni aeg üle siledate kaljude ja seal sai jälle natuke lihtsama vaevaga joosta. Raja keskmises osas liikumine oli siiski väga raske. Tehniline juurikaid ja kive täis rada, mis tegi pidevalt järske pöördeid ja kulges üle ja ümber kaljude ja vahepeal läbi nendevaheliste pehmete soiste kohtade, ei andnud armu ka aeglasemal kulgemisel kuna päris ainult kõndides ei oleks õigeaegselt tagasi jõudnud. Seega tuli kogu aeg tööd teha ja iga natukenegi lihtsam lõik kohe kiirendada ja jooksusamme teha.</div><div>Kolmeteistkümnenda ringi start, mis oli kell kuus hommikul, hakkas kuumus jälle pead tõstma. Higi eritumise intensiivsus muutus uuesti koselaadseks ja edasiliikumine järjest keerulisemaks. Evelinile olin öelnud, et kui ringiajad hakkavad üle 55 minutisteks muutuma, toogu mu tool stardikaare juurde, siis saan sealsamas korra maha istuda ja ei pea asjatult telkiminemiseks energiat kulutama. </div><div>Edasi keerati iga ringiga temperatuuri peale ja olkord hakkas järjest keerulisemaks minema. Jahutasin küll iga ringi vahel end vett pähe valades, aga selle mõju kestis umbes paariks minutiks. Samas suutsin siiski tempot kontrolli all hoida. Keskmist tempot jälgides tegin täpselt nii pikki kõnnipause kui oli võimalik.</div><div>Kuueteistkümnendal ringil olin oma kaks jooksuvesti taskutes olevat joogipudelit tühjendanud juba poole ringi peal. Lõpupoole, liikudes pikalt päikese käes üle kaljude, hakkas pilt ees virvendama ja tekkisid kordinatsioonihäired. Et vältida laupkokkupõrget pea ja kalju vahel pidin korraks maha istuma. Selle tulemusena hakkas aga kesmine tempo kellal halastamatu kiirusega kukkuma. Vedasin ennast püsti ja sain aru, et lõpuni jõudmiseks pidi nüüd ennast kiiresti liigutama hakkama. Otsisin taskupõhjast üles viimased energiariismed ja spurtisin edasi nii kiiresti kui veel jaksasin, joostes ka kõik tõusud. Üle finišijoone jõudsin ajaga 58:23 ja kuna pilt hakkas kohe uuesti ees virvendama muutes toolini jõudmise keeruliseks, oli selge, et jätkamise korral oleks reanimatsioonikülastuse tõenäosus üle keskmise suurem. Suure pettumusega jäingi järgmise stardi ajal tooli istuma.</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgm-QJ9xO3vFJGhZlffzdziEowndBmXoqPzbqYwQYZCbaRdWioWo3Iw10oH_S_L_cM-fTxIO5OlhQ1zks6_EODMOpbjWLmsVDLDvA1sF1-OWmpcr33xwxrQk0Y2_UnfS5vW-0Rxa_-ccOTQ/s4032/20200627_100444.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4032" data-original-width="1960" height="976" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgm-QJ9xO3vFJGhZlffzdziEowndBmXoqPzbqYwQYZCbaRdWioWo3Iw10oH_S_L_cM-fTxIO5OlhQ1zks6_EODMOpbjWLmsVDLDvA1sF1-OWmpcr33xwxrQk0Y2_UnfS5vW-0Rxa_-ccOTQ/w476-h976/20200627_100444.jpg" width="476" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhdTQjRo6_mUa_xLdnTJYBo4xnGv79W36xkn8JmtfIrPfHZ2xqp7Un8okUJ3fpHgl-BHtSPIE7A_gnm6fYc9RXox_m56tK0mVQwr9GKRlNBfYKBbbOKioTsf9p3Z1FA-Ij3KRAEu0QkL6uF/s4032/20200627_100755.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1960" data-original-width="4032" height="244" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhdTQjRo6_mUa_xLdnTJYBo4xnGv79W36xkn8JmtfIrPfHZ2xqp7Un8okUJ3fpHgl-BHtSPIE7A_gnm6fYc9RXox_m56tK0mVQwr9GKRlNBfYKBbbOKioTsf9p3Z1FA-Ij3KRAEu0QkL6uF/w500-h244/20200627_100755.jpg" width="500" /></a></div><div><br /></div><div>Kokku läbisin siis 16 ringi, mis tegi distantsiks 107,28 km. Kuna backyard ultra formaadis on 1 võitja ja ülejäänud katkestajad, siis mingit kohta ma ei saanud, aga 59 startijast oli enne mind katkestanud 36 osalejat. Võidu võttis 33 ringiga Juha Jumisko, kelle saavutuse teeb erilisemaks see, et 3 nädalat enne võistlust oli ta teinud 24h tõusumeetrite kogumise maailmarekordi 16000 tõusva meetriga.</div><div><br /></div><div>Suur-suur tänu Evelinile, kes oma abilisetööd ideaalselt tegi.</div><div><br /></div><div><i>1. ja 2. foto Hannes Veide FB postitusest varastatud</i></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div></div></div></div>Ollehttp://www.blogger.com/profile/15226894880205694364noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-2098130964693433905.post-54263786338474942902020-06-01T21:55:00.001+03:002020-06-01T22:06:54.465+03:00Mustamäe Nõlva Extravaganza vol 2Kui algselt oli pealkirjas mainitud võistlus plaanis läbi viia aprillis, siis tänu Covid-19 pandeemiale seda siis teha ei saanud. Tegelikult olin mõtte sellest juba maha matnud ja isegi ära unustanud. Aga siis teatas Ratta Jürka, et natuke nagu võib hakata võistlusi korraldama ja endal oli ka enne juuni lõpu Nuuksio Backyard Ultrat vaja viimane tühjendustrenn teha, seega otsustasin asja ikkagi ära teha.<br />
Trassi tegin oma tavapärastele treeningradadele suusahüppetorni lähistele. Ring sai 1,9 km pikk ja sisaldas nelja tõusu ning laskumist. Ühel ringil 110 tõusumeetrit. Maratonidistantsiks oli vaja seda siis 22 korda läbida, millega kokku kogunes 2420 tõusumeetrit, mis tegi sellest Eesti läbi aegade suurima tõusumeetrite arvuga jooksu. Kavas oli ka tillujooks, ehk poolmaraton.<br />
31. mai hommikul kell 9:00 seisis stardijoonel 15 osalejat, kellest 6 segast tahtsid ära tarbida kogu programmi ja 9 poolsegast pool programmist.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEifb2MuLiEMGx28Czcc_RYyDHcSWLchVQA9UmsUjalXUnHjE7S3CLVzpqQ_Iz7O15SoLdhmyRixxpQNjHm2y7WQ7uu1oLF9L5WCC_XgddeOwjHRTllwxA2O5NPHWsRVe32xfoP3yaLLhvQ9/s1600/IMG_3455.JPG" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEifb2MuLiEMGx28Czcc_RYyDHcSWLchVQA9UmsUjalXUnHjE7S3CLVzpqQ_Iz7O15SoLdhmyRixxpQNjHm2y7WQ7uu1oLF9L5WCC_XgddeOwjHRTllwxA2O5NPHWsRVe32xfoP3yaLLhvQ9/s400/IMG_3455.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
Juba üsna varsti peale starti, umbes poole ringi peal hakkas eralduma neljane grupp, kuhu kuulusid Rain Seepõld ja Priit Valk, kes maratoni jooksid ning Jürgen Soo ja Gunnar Kingo, kes poolikut sihtisid. Teise ringi lõpuks oli nelik pooldunud ja esimestena lõpetasid selle Rain ning Gunnar. Aga ega Jürgen ja Priit kaugele maha ei jäänud, ainult minut oli vahet. Kolmandaks ringiks olukord külmutati ja vahed püsisid. Neljandal ringil aga Gunnar otsustas kiirendada ja tegi Raini ees minutise vahe sisse. Aga samas võis see ka Rainipoolne aeglustamine olla, sest Jürgen ja Priit said ta kätte. Aga samas ei pruukinud see Raini aeglustamine olla, see võis vabalt olla, et tema jooksis sama tempoga, aga kõk ülejäänud kolm kiirendasid... või siis vastupidi ikka. (jube keeruline on kirjutada võistluskirjeldust ringiaegade põhjal kui ise seda ei näinud, sest viibisin kogu aeg kuskil ringi teises otsas)<br />
Viiendal ringil otsustas Jürgen Raini ja Priidu kandadelt raputada ja Gunnarit püüdma minna. Ringi nad koos lõpetasidki. Aga Raini-Priidu tandem jälitas neid siiski lähedalt. Kuuendal tegi Rain Priidule lehva-lehva ja püüdis eespool olevad jälle kinni. Seitsmendal ringil otsustas poolmaratoni jooksev Jürgen lõpuspurdiga pihta hakata mille vastu teistel enam midagi panna ei olnud. Rain veel suutis enamvähem tempot hoida ja vahet mitte väga suureks lasta, aga Gunnari jaks oli sellega otsas ja vahe hakkas iga ringiga kärisema.<br />
Poolmaraton lõppeski Jürgen Soo võiduga. Tulemuseks 2:12. Vahe Gunnar Kingoga oli lõpuks veninud viieminutiseks. Kolmandana lõpetas poolmaratoni Lauri Mänd ajaga 2:41. Lauri tegi peale lõpetamist ühe motivatsiooniringi veel peale. Naistearvestuse võitis Liina Kesamaa ajaga 3:20.<br />
Poolmaratoni tulemused:<br />
<br />
<img alt="" src="" /><br />
<br />
Kui viimane poolmaratoni jooksja oli lõpetanud, siis olidki rajal järgi ainult täisdistantsi läbijad. Rain oli selleks ajaks vahe Priiduga juba 9 minutiseks kasvatanud. Kolmandana liikuv Peeter Kand jäi Priidust omakorda maha 13 minutit. Kui Rain läbis lõpus ringe nagu kellavärk 13 minutiga, siis ülejäänud tegid seda mitu minutit aeglasemalt ja vahed kärisesid aina suuremaks. Raini võiduaeg oli 4:36.<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh2jNQJSItsJdFax0lSGolsk-KMwDCIB49ccd2yKn9M844BHnNvdpmspnKX-nmABlqvA6cMAJYYcDqKzWGR9v6ipUF71ZwrtFS0NjQ7JMXgYnD_pAwmmVOWdWNjANxLDrGMx_pB3BlrDxO4/s1600/IMG_3500.JPG" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh2jNQJSItsJdFax0lSGolsk-KMwDCIB49ccd2yKn9M844BHnNvdpmspnKX-nmABlqvA6cMAJYYcDqKzWGR9v6ipUF71ZwrtFS0NjQ7JMXgYnD_pAwmmVOWdWNjANxLDrGMx_pB3BlrDxO4/s400/IMG_3500.JPG" width="300" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tegelikult on Rainil kõik hambad suus, see on lihtsalt vari :)</td></tr>
</tbody></table>
Teiseks tuli Priit Valk ajaga 05:03<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCcyWFizims8sjFHiCuPFRUrSqyQbTbUF0z7tO4aGbdX4elKkznXQxMT6ZqB3ucedjC_X-lqnA7JULnotyVZX_irl2hog87fXcOBg_PUJM14C7taiQPfiLotM_wQSqAc3DXbXBm6x35SVJ/s1600/IMG_3515.JPG" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCcyWFizims8sjFHiCuPFRUrSqyQbTbUF0z7tO4aGbdX4elKkznXQxMT6ZqB3ucedjC_X-lqnA7JULnotyVZX_irl2hog87fXcOBg_PUJM14C7taiQPfiLotM_wQSqAc3DXbXBm6x35SVJ/s400/IMG_3515.JPG" width="300" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
...ja kolmandaks Peeter Kand ajaga 05:30</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiWJZQQBnBYohcZa0TwV6tnotmYRSNDlaXlvzH3Y7s4ynXEsrRnFID0GQ0hWci_8Qy_eU8VTrIQepk8qKoyqlZz9Ff6IKxvsOg9e7tdBShTptTtdbglTWmLQQ8lXNTyDkuh2IeDXeQWViCw/s1600/IMG_20200530_143042.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiWJZQQBnBYohcZa0TwV6tnotmYRSNDlaXlvzH3Y7s4ynXEsrRnFID0GQ0hWci_8Qy_eU8VTrIQepk8qKoyqlZz9Ff6IKxvsOg9e7tdBShTptTtdbglTWmLQQ8lXNTyDkuh2IeDXeQWViCw/s400/IMG_20200530_143042.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Maratonitulemused:</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<img alt="" src="" /></div>
<br />
Enda võistlusest: Kuna tegemist oli ikkagi treeninguga juuni lõpus toimuvaks Nuuksio Backyard Ultraks, siis väga silmamunasid tagurpidi ja kapsaid ninast välja pingutada ei planeerinud. Mitte, et ma seda kunagi väga teeksin. Minu sisemine mugavussportlane ei luba seda.<br />
Esimesed ringid jooksime koos Sander Jaamaga juttu rääkides, aga kümnendale ringile minnes tahtsin oma "Kirjut Koera" kõndides süüa ja nii ta oma teed läks. Peale seda tulid paar väga rasket ringi, jõud oli täitsa otsas ja lisaks hakkas vasaku jalalaba välisküljel tunda andma mõned nädalad varem Kiviõli Tuhamäel hangitud vigastus. Sellise komboga hakkas pähe isegi katkestamismõtteid ronima. Raskes olukorras üritab aju ikka leida lihtsamaid väljapääse. Aga võtsin ennast kokku ja surusin need mõtted alla, liiga paljud asjad juba see aasta pooleli jäetud, et mingite tulevikuvõistluste jaoks ennast hoida - mis pärast ei ole isegi toimunud.<br />
Töllerdasin siis rahulikult lõpuni. Tempo oli küll sarnane sellisele keskmisest aeglasemale teole, aga vankumatu järjekindlusega vähenesid järelejäänud kilomeetrid, kuni oligi kõik. Ja see kõik saabus ajaga 06:45, mis on ka ametlikult minu kõige aeglasem maraton. Eelmine aeglaseim oli üleelmise aasta Kontorimaraton , mis oli 4 minutit kiirem. Koht oli viimane nagu ka eelmise aasta Extravaganzal, traditsioone peab ju hoidma!<br />
Kella arvates olin oma päevasest aktiivsusnormist mõnevõrra üle läinud<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiHAt9FyVFT6DJZULfemDTJB5T98Lw10S9Uc2yCrXNV1g4VrdNijfy6MKdRhQxmJFJOTctqYFNynCobvNV0YyRzvVv_P0ViDtgug5AdoiTYxr2H4VR2_abgvlcaJDg0983FrouLn4p9l0sV/s1600/2020-06-01+21_52_39-Olle+R%25C3%25B5uk+%2528%2540ollerouk%2529+%25E2%2580%25A2+Instagram+photos+and+videos.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="745" data-original-width="744" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiHAt9FyVFT6DJZULfemDTJB5T98Lw10S9Uc2yCrXNV1g4VrdNijfy6MKdRhQxmJFJOTctqYFNynCobvNV0YyRzvVv_P0ViDtgug5AdoiTYxr2H4VR2_abgvlcaJDg0983FrouLn4p9l0sV/s400/2020-06-01+21_52_39-Olle+R%25C3%25B5uk+%2528%2540ollerouk%2529+%25E2%2580%25A2+Instagram+photos+and+videos.jpg" width="398" /></a></div>
<br />
Suured tänud Kaidole ja Alvarile, et ohverdasite oma laupäeva ja olite abis!<div><br /></div><div>Marathon100 artikkel: <a href="https://marathon100.com/uudised/vaata/eesti-raskeima-profiiliga-jooksuvoistluse-voitis-rain-seepold?fbclid=IwAR1sQnrvlqZ_umoOB6ZQGgEBiUPOxmwLSF1GOIwjJERxrmtjaXQuHvGB5Po" target="_blank">https://marathon100.com/uudised/vaata/eesti-raskeima-profiiliga-jooksuvoistluse-voitis-rain-seepold?fbclid=IwAR1sQnrvlqZ_umoOB6ZQGgEBiUPOxmwLSF1GOIwjJERxrmtjaXQuHvGB5Po</a><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br /></div>Ollehttp://www.blogger.com/profile/15226894880205694364noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2098130964693433905.post-65014438701715000952020-04-27T15:43:00.000+03:002020-04-27T15:56:03.170+03:00Eesti Meistrivõistlused SirgjoonejooksusKui nüüd vaadata blogipostiuste arhiivi, siis sirgjoonejooksu võistlus on juba kolmas jooksuvõistlus järjest mis ma olen ka ise korraldanud. Kui keegi kunagise "Kuulus ja Kummaline" saate peaks uuesti ellu ärgatatama, siis oleksin kindel kandidaat oma hobiga "kummaline" rubriigis.<br />
Kui nüüd korraks peatuda "Eesti Meistrivõistlused Sirgjoonejooksus" saamisloo juures, siis ideest teostuseni läks ca 2 tundi. Juhtusin lugema Soome ultrajooksulehelt uudist Norras tehtud uuest sirgjoonejooksu maailmarekordist. Kui maailmarekordi tarbeks peab orienteerumine toimuma ilma GPS'i kasutamata ja hoiduma maanteedel liikumisest, siis Eesti versiooniks kaotasin need nõuded ära, muidu oleks tõenäoliselt 4-5 osalejat ainult tulnud.<br />
Reeglid said siis lühidalt sellised, et liikuma peab sirgjoones võimalikult kaugele, maksimaalne lubatud kõrvalekalle mõlemale poole 100 meetrit. Abivahendeid kasutada ei tohi (ka veekogude ületuseks). Tulemusena läheb kirja linnulennuline vahemaa stardi ja finiši vahel.<br />
Enda soorituseks olin planeerinud võistluse viimase päeva. Rajaplaneeringu selgroog oli Haruteelt Kernuni minev Pärnu maantee kümnekilomeetrine sirge, mida pikendasin ülespoole Tuulani ja allapoole Vigala jõeni. Veetsin päris tükk aega aerofotosid ja satelliidipilte uurides ja trassile jäävad kaks jõge ja mitu sood hakkasid järjest kahtlasemad tunduma. Otsustasin, et kutsun Eriku ka kampa, kahekesi on kindlam tunne jõgesid ja soid forsseerida. Navigeerimiseks kasutasime paralleelselt minu Polar GritX kella ja Osmandi äppi telefonist.<br />
Start pühapäeva hommikul kell 9.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh2Z-jo-cvJemz4Tr2mi61EvjRs8bK_97IbUtBMaJcvv0VLWRnqyGjtd_DtjkbHCrPp-m-tl2p745bpo7_h5KFuG0DjAX3959HXZogiulX9MHmz8QXngpiN69sL73EAWO_sFSn1N8mo9M6N/s1600/94486480_3620517307964451_7148621010017714176_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="810" data-original-width="1440" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh2Z-jo-cvJemz4Tr2mi61EvjRs8bK_97IbUtBMaJcvv0VLWRnqyGjtd_DtjkbHCrPp-m-tl2p745bpo7_h5KFuG0DjAX3959HXZogiulX9MHmz8QXngpiN69sL73EAWO_sFSn1N8mo9M6N/s400/94486480_3620517307964451_7148621010017714176_o.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Kõigepealt natuke põldu ja siis kohe pea ees võssa. Seal sai esimese maigu suhu sellest mis ootama hakkab. Võsast läbimurdmine oli väääga aeglane. Lisaks oli kohati väga soine ja jalad said märjaks praktiliselt kohe. Ja etteruttavalt peab ütlema, et märjad olid nad praktiliselt terve päeva, nagu natukenegi kuivada jõudsid, oli kohe uus kraaviületus või soo, mis nad jälle märjaks tegid. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgsEChABJkJHpgK3lez9_W-9RLEvYwTYcyW8gklJ0KsDmq6KKkFv2ggK4_DPPDoe6MgVo4ZK6PAwuCfmepzD0mTHCQ_vIuVhakXl-VUlYR1x7XWQ8fFsMXSXlv3VHCiaGgNTiNaKCywz72w/s1600/94438187_3620620627954119_1782064437432156160_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="315" data-original-width="177" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgsEChABJkJHpgK3lez9_W-9RLEvYwTYcyW8gklJ0KsDmq6KKkFv2ggK4_DPPDoe6MgVo4ZK6PAwuCfmepzD0mTHCQ_vIuVhakXl-VUlYR1x7XWQ8fFsMXSXlv3VHCiaGgNTiNaKCywz72w/s400/94438187_3620620627954119_1782064437432156160_o.jpg" width="224" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Väga kummaline tundus niimoodi võsas ja mülgastes kulgeda, normaalsetes olukordades ju väldib selliseid kohti ning võimalusel läheb ringiga mööda, nüüd aga tuli igalt poolt otse läbi marssida.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Tund peale starti jõudsime Haruteeni olles selleks ajaks läbinud ainult 2,7km. See näitas ära, et tuleb pikem spordipäev.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Harutee Alexelas tegime kohvi ja šoksipeatuse. Mitte sellepärast, et seda niiväga vaja oleks olnud, või isegi tahtnud, aga no kui ta juba oli täpselt trassil...</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhnpm_AHxcf-Co6SygMmWjpbj2PMKXdHfQ0hjucyumGeI3Z1UbTNoHeE6WJPZwIugJImUVZNuqkE3PYBVtWOItFjVoVjN3lAgMM3IFwy_i4dHjcHcpLC6Nu6JneFlOGle7-bCzcF0JetsPW/s1600/94831582_3620663077949874_1366061335435018240_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="960" data-original-width="540" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhnpm_AHxcf-Co6SygMmWjpbj2PMKXdHfQ0hjucyumGeI3Z1UbTNoHeE6WJPZwIugJImUVZNuqkE3PYBVtWOItFjVoVjN3lAgMM3IFwy_i4dHjcHcpLC6Nu6JneFlOGle7-bCzcF0JetsPW/s400/94831582_3620663077949874_1366061335435018240_o.jpg" width="225" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
Edasi Pärnu maanteele kus ootas 10 km sirget jooksu. See oli ka ainuke pikem joostav lõik. Peale seda sai joosta ainult mõnel teelejäänud põllul.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEik6qbLW_DZTjR-HmvcNuT79vvlu-rAHTg20o-r86ZUiwhq1H4tRypguoeJNFgRHdXkldfr_qFW9DWzzq2UsfCmghMDe1CY8xVBIqOX-QM017OHOYsp5dDd3eUuPmAheJuMlC3niusF7yEY/s1600/94702496_3620679491281566_6551778451756417024_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="315" data-original-width="177" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEik6qbLW_DZTjR-HmvcNuT79vvlu-rAHTg20o-r86ZUiwhq1H4tRypguoeJNFgRHdXkldfr_qFW9DWzzq2UsfCmghMDe1CY8xVBIqOX-QM017OHOYsp5dDd3eUuPmAheJuMlC3niusF7yEY/s400/94702496_3620679491281566_6551778451756417024_o.jpg" width="224" /></a></div>
Kernu juures keerasime maanteelt maha ja natukese aja pärast olimegi kohe jälle paksus kuusevõsas. Seal tuli kogenematusest väike ekslemine ja selle tulemusena tundus üsna tõenäoline olema, et vist kaldusime liiga kaugele. Ja see oleks tähendanud tulemusest 13 km mahavõtmist.<br />
Mõnevõrra kehvema tujuga jätkasime võsas ragistamist. Edasi oli põhimõtteliselt kolme eri tüüpi kohti liikumiseks: Võsa, raiesmik või soo. Muud ei olnud. Kogu päeva jooksul metsa kui sellist põhimõtteliselt väga ei näinud. Kui meil riigiametid väidavad, et meil on nii ja niipalju metsamaad, siis reaalsuses on see metsamaana kirjas olev ala lihtsalt erinevas arengustaadiumis olev võpsik.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEicPH9FJpjDrZduAxJfhsiwE96QcVIhc4bYx6HLTB_hQtEx92RDEf7W4DC6vS_gvbwQe_LbET5-IUVaCjxsaFMmSUG_VVMchfIUNf71fb5dlXyg9phRK1WC2q0MeCjaO20_Z7dQk_5Ga0V6/s1600/94592389_3620870734595775_7639128381417586688_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="960" data-original-width="540" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEicPH9FJpjDrZduAxJfhsiwE96QcVIhc4bYx6HLTB_hQtEx92RDEf7W4DC6vS_gvbwQe_LbET5-IUVaCjxsaFMmSUG_VVMchfIUNf71fb5dlXyg9phRK1WC2q0MeCjaO20_Z7dQk_5Ga0V6/s400/94592389_3620870734595775_7639128381417586688_o.jpg" width="225" /></a></div>
<br />
Vahepeal oli pikalt sood kus olev vesi oli natuke jahedam kui kraavide ja mülgaste vesi. Või tuli see tunne sellest, et seal pidi pikalt jalgupidi vees olema? Liikumine oli seal igaljuhul keeruline, pokud olid liiga väiksed, et oleks kandnud ja nende vahel oli liiga vähe vahet, et korralikult astuda oleks saanud<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgXqngMMoUCkgZozJk6JfsAX2fImFUxwv1H4QzRq0C-A8_0D2WFSXJkON4GNxqmYmD4sRMN5LcBF0QJJoKwRcwYFTh6K_xkABmpKURZZv1EDY3Lkkt2vW-UuVjnyY8Ep6HPiC10XdaWcHtz/s1600/94801690_3621108941238621_8446827179345444864_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="315" data-original-width="177" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgXqngMMoUCkgZozJk6JfsAX2fImFUxwv1H4QzRq0C-A8_0D2WFSXJkON4GNxqmYmD4sRMN5LcBF0QJJoKwRcwYFTh6K_xkABmpKURZZv1EDY3Lkkt2vW-UuVjnyY8Ep6HPiC10XdaWcHtz/s400/94801690_3621108941238621_8446827179345444864_o.jpg" width="224" /></a></div>
Nägime ära sookure pesa<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEivpg6NDU2nvvXtGQPHyqwh0-X82h06omOBo7pQeHRuNJ5YE0rXvPtA02LT7cIf9M3NXooo8yBgELEoAKaAnK7HF5YKfG5BOku1Q7ZEcaWNOLOBOLo_BMQqgcX4kVuTrQfePT76Q9fLgM98/s1600/p%25C3%25B6%25C3%25B6ratud+pesa.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="177" data-original-width="315" height="224" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEivpg6NDU2nvvXtGQPHyqwh0-X82h06omOBo7pQeHRuNJ5YE0rXvPtA02LT7cIf9M3NXooo8yBgELEoAKaAnK7HF5YKfG5BOku1Q7ZEcaWNOLOBOLo_BMQqgcX4kVuTrQfePT76Q9fLgM98/s400/p%25C3%25B6%25C3%25B6ratud+pesa.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Varsti jõudsime ka esimeseni kahest oodatavast jõest. Õnneks see väga sügav ei olnud ja kardetud ujumine jäi ära. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.blogger.com/video.g?token=AD6v5dyL1ygppCMjR5H32boojuGdEIr4BpOvjHl754gInhHhpiZpMMzpUpiu6-VkGboOlqkWOHjtWPFZ5Ag22txjJQ' class='b-hbp-video b-uploaded' frameborder='0'></iframe></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Edasine jätkus üsna monotoonselt ragistades erineva läbilaskevõimega võpsikutes ja raiesmikel ning erineva sügavusega mülgastes.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgWwbz6m8Mg8ospsLL0YM2T3m3YC_QQjJbdlaGqk6U2L1Bl3W2kSebNHoUG-ss0Qy_SN92EpIVfgxCzHj2x9b7aoq1vXaHZTHembZ3MZlX154cKHKf5ZvvAQMDw5WhWZiMg6ai9l_8Kl7_p/s1600/p%25C3%25B6%25C3%25B6ratud+vesi.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="177" data-original-width="315" height="224" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgWwbz6m8Mg8ospsLL0YM2T3m3YC_QQjJbdlaGqk6U2L1Bl3W2kSebNHoUG-ss0Qy_SN92EpIVfgxCzHj2x9b7aoq1vXaHZTHembZ3MZlX154cKHKf5ZvvAQMDw5WhWZiMg6ai9l_8Kl7_p/s400/p%25C3%25B6%25C3%25B6ratud+vesi.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Rada planeerides tundus üks kahtlasemaid kohti kahest laudast ja elumajast koosnev kompleks. Sättisin siis trassi nii, et oleks võimalik kahe lauda vahelt läbi minna. Sinna jõudes avastasime, et ees oli aed, mida enne Google street view pealt ei märganud. Õnneks oli värav natuke katki ja saime sealt läbi pugeda. Teisel pool oli pinnasesse kinnikasvanud jalgvärav, millest tuli üle ronida. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Vahepeale natuke jälle sood</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgtcUBk5ObvTIhk9W5AwI0S5hXaVB5LqQ40mNbyzYD6eDrF3Q3pKLTeijkxuPxYoeBYvyXQHITFSzXltetsSkD_rP7zjgLwW0vg7Nox6mLmKhvRIugVZzvDSot1Q3gktj0CA6dj_8xn8VP-/s1600/3.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="1600" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgtcUBk5ObvTIhk9W5AwI0S5hXaVB5LqQ40mNbyzYD6eDrF3Q3pKLTeijkxuPxYoeBYvyXQHITFSzXltetsSkD_rP7zjgLwW0vg7Nox6mLmKhvRIugVZzvDSot1Q3gktj0CA6dj_8xn8VP-/s400/3.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
Edasiliikumise kiirus oli ikka väga aeglane, Alla 10 minuti ei tulnud võsas ühtegi kilomeetrit, enamuses olid kuskil 15 minuti kanti. Päike hakkas tasapisi loojuma ja see tegi natuke murelikuks kuna pealampi ei olnud kummalgi kaasas. Aga lõpetasime siiski enne pimedat.<br />
Tulemuseks tuli 43,24 km pikkune sirge. Õnneks Kernu lähistel tehtud kõrvalepõige jäi siiski lubatud piiresse. Ka lautadevaheline üle aedade ronimine oli üsna lubatu piiril. Aega kulus 10 tundi ja 19 minutit ja saavutasime selle sirgjoonega 9. koha. Järgmine päev olid käed võsas ragistamisest rohkem kangemad kui jalad. Söögiks/joogiks kulus 6 Kirju Koera batooni, 1,5 liitrit spordijooki ja 0,5 liitrit jõevett kui spordijook otsa sai<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjbGZLGumUeP_A7Es152TTbWnIeaGRzl_QZdO3moBVsYYi7gRo0OUod7w3q54tNmZ2rIL2hva7NWVmg5r0cwVWLmJ4b9hDBBj5fimEMgUofo2oSWyFYfiDYc8y8IuB3cQkQ6Lb-i3vH8Lwf/s1600/minu+joon.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="463" data-original-width="692" height="266" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjbGZLGumUeP_A7Es152TTbWnIeaGRzl_QZdO3moBVsYYi7gRo0OUod7w3q54tNmZ2rIL2hva7NWVmg5r0cwVWLmJ4b9hDBBj5fimEMgUofo2oSWyFYfiDYc8y8IuB3cQkQ6Lb-i3vH8Lwf/s400/minu+joon.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Kokkuvõtteks tehti 9 päevaga 51 tulemust, mis on üle poole rohkem kui olin lootnud. Võitjaks Hannes Veide suurepärase tulemusega 101,2 km edestades teiseks tulnud Leivo Seppa ainult 200 meetriga. Kolmas oli Silver Eensalu tulemusega 52,2 km. Näha on, et inimesed vajavad praegusel ajal teistsuguseid huvitavaid väljakutseid. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<a href="https://docs.google.com/spreadsheets/d/1VI_AtbXAO62TIFRAd2hZALCmL1haT7Sp2-8GRVbt3yI/edit?usp=sharing" target="_blank">Tulemused</a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Tulemuste tabel muundub peale eestikate lõppu "Suureks Igavesti Kestvaks Sirgjoonejooksuedetabeliks" kuhu kõik võivad igal ajal oma sirgjoonejooksutulemusi saata.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Kõikide sirgjoonejooksjate kriipsud panduna kokku ühele kaardile:</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEilYhaM9FfkY_vUa2194RclBCBxAuuxZuxk2j7F88OKT6jJn_G6NbwdfIpR9hMX3XfIJbyzatbMVFmyboNGcE0kXzQWVkgYq_j-1BlUGeN2WOtYy6zGVLsZmunF5VoYwB-QSvyLgmvXO7v2/s1600/94689476_3622577904425058_1817989227523080192_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="845" data-original-width="1512" height="222" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEilYhaM9FfkY_vUa2194RclBCBxAuuxZuxk2j7F88OKT6jJn_G6NbwdfIpR9hMX3XfIJbyzatbMVFmyboNGcE0kXzQWVkgYq_j-1BlUGeN2WOtYy6zGVLsZmunF5VoYwB-QSvyLgmvXO7v2/s400/94689476_3622577904425058_1817989227523080192_o.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Järgmine aasta tulevad kindlasti uued Eesti Meistrivõistlused Sirgjoonejooksus ja võimalik, et vahepeal ka mingeid kõrvalüritusi. Nende korraldamiseks on loodud Eesti Sirgjoonejooksjate Liit. <span style="color: white;">(<a href="https://www.facebook.com/Eesti-Sirgjoonejooksjate-Liit-101691518193672/" target="_blank">FB leht</a>)</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEirKbv5KJENPm4zmmuvbUZLKA5Z4dud8z4jVCVObKVBTLw6_HfcE9jOy8YNI8IgFE7oesvMfKsqICG0zQEAWtwdopDNpXBPY1vGedvI9gOVW-5afGP_U-Si7g8SJ-SzCQZ41IAvAtzKUkeb/s1600/logo.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="934" data-original-width="1056" height="353" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEirKbv5KJENPm4zmmuvbUZLKA5Z4dud8z4jVCVObKVBTLw6_HfcE9jOy8YNI8IgFE7oesvMfKsqICG0zQEAWtwdopDNpXBPY1vGedvI9gOVW-5afGP_U-Si7g8SJ-SzCQZ41IAvAtzKUkeb/s400/logo.png" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Meediakajastused:</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<a href="https://menu.err.ee/1080231/voisteldakse-oskuses-liikuda-sirgjoones-voimalikult-kaugele" target="_blank">ERR 1.</a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<a href="https://menu.err.ee/1082616/eesti-paremad-sirgjoones-jooksjad-on-hannes-veide-ja-mairi-poder" target="_blank">ERR 2.</a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<a href="https://marathon100.com/uudised/vaata/sirgejoonejooks-toi-starti-enam-kui-poolsada-seiklushuvilist?fbclid=IwAR31G3p53VhdsxmsZkv6Ol806Goc_0PQCLqr9rk0JJkBDbP7d9LLuvdAeuM" target="_blank">Marathon100</a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<br />
<br />Ollehttp://www.blogger.com/profile/15226894880205694364noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2098130964693433905.post-5920007189113820472020-04-24T16:08:00.000+03:002020-04-24T16:08:34.583+03:00Polar GritX<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjdRIQou1gTFoqrCRnyXR4TxxUPEU1_LDCHphlX04RQRLxbfkxIhfl837G05168mqR5-VK8D987IfQ3QtsKNnjvw1Iw2BFgEBFRAF-oh8xpLYBXskFieT2smPm-U_UM9t5TANdrBe-5bR65/s1600/1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="1600" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjdRIQou1gTFoqrCRnyXR4TxxUPEU1_LDCHphlX04RQRLxbfkxIhfl837G05168mqR5-VK8D987IfQ3QtsKNnjvw1Iw2BFgEBFRAF-oh8xpLYBXskFieT2smPm-U_UM9t5TANdrBe-5bR65/s400/1.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<span lang="ET" style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span lang="ET" style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Inimesele, kes veedab joostes rohkem aega kui keskmine kodanik, ja isegi
rohkem, kui keskmine jooksev kodanik, läbides sealjuures tihtipeale ebamõistlikult
pikki distantse, on spordikell väga tundlik ja personaalne teema. Kuna enamuses
nendest ebamõistlikult pikkadest distantsidest veedan üksi, siis see väike
käepealne abiline on ainuke kaaslane ja seetõttu vahest natuke isegi
personaliseerub ja muutub asjaks, mida emotsionaalsematel hetkedel võiks isegi
hakata peaaegu sõbraks kutsuma. Kui oled juba tunde kuskil metsas, mägedes või
maantee ääres üksi veetnud, siis see on ainuke asi, millega suheldes ka mingisugust
tagasisidet on võimalik saada. Ja see on ju eluterve suhtlemise eeldus –
kahepoolne dialoog. Näiteks tossud, joogipudel ja nokamüts on selles suhtes
täiesti mõttetud vidinad - räägi nendega palju tahad, aga mitte mingeid
reaktsioone ega tagasisidet vastu ei saa! Uskuge mind, olen korduvalt proovinud!<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Seetõttu on kella vahetamine uue vastu natuke tundlik teema. Vanast
loobumine on keerulisevõitu ja tekitab sealjuures isegi tunde, nagu hülgaksid
oma kauaaegse sõbra ja kaaslase. On seda armsaks saanud sihverplaati ju vahitud
viimaste aastate jooksul kvadžiljon korda. On läbi elatud mitmeid üle ööpäeva
kestnud ultrajookse. Rasketel hetkedel on meelepahaga vaadatud liiga aeglaselt
kulgevat aega ja distantsi ja kui raskused ületatud ja finišijoon ületatud, on
hea meel saavutatust. Ja siis tuleb muidugi ilusasti andeks paluda eelnenud kurjustamine.
(Jeebus! See kõlab juba üsna paldiskimaanteepotentsiaalse jutuna!)<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Kuid sõber on aastatega väsima hakanud, aku ei ole enam see, mis oli aastate
eest noorena. Lisaks liigub kogu spordikellade maailm
seitsmepenikoormasaabastega edasi ja vaadates, milleks on uued potentsiaalsed sõbrad
võimelised, hakkab neli aastat vana mudel juba lootusetult ajast maha jääma.
Seetõttu tuli AS Mefo pakkumine testida Polari uut „Grit X“ kella väga õigel
ajal. Ühelt poolt oli võimalus uurida lähedamalt uut potentsiaalset sõpra ja
teiselt poolt oli väga põnev saada oma käsutusesse kell, mida veel laiemale
avalikkusele tutvustatud ei ole.<o:p></o:p></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiLzw5UnBfuT6Ry7tZSCMMiPJWnb_YwEqDhLikWcED05faFueEIYgUnR7AfORDD-LgCMWDt1Kc8ILOLyAoRicrD3wbJB1cW2wbccxCJtDuE65WIJfIIcYp5-oN8Kmmgr0TRL2RJN14NWlBv/s1600/4.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="900" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiLzw5UnBfuT6Ry7tZSCMMiPJWnb_YwEqDhLikWcED05faFueEIYgUnR7AfORDD-LgCMWDt1Kc8ILOLyAoRicrD3wbJB1cW2wbccxCJtDuE65WIJfIIcYp5-oN8Kmmgr0TRL2RJN14NWlBv/s400/4.jpg" width="225" /></a></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Esimesed muljed uue kellaga toimetamisest olid kahetised. Ühelt poolt oli „Grit
X“ minu eelmisest väiksem ja kergem ja seetõttu mugavam käel. Kell käel saab
isegi triiksärgi ilma käisenööpi lahti tegemata selga tõmmata. Ning asi, mis ei
ole üldsegi ju väheoluline, on see, et ta näeb väga ilus välja. Ühelt poolt
ilus puhas disain ja teisalt natuke selline „nurgelisem“ olemine, mis tagasihoidlikult
vihjab vastupidavusele. Kuid teiselt poolt võtab uue menüüga harjumine alati
aega. Kui oled juba aastaid harjunud, et mingi nupp on mingi kindla koha peal,
siis reflektoorse liigutuse väljajuurimine võib pikaldane olla. Aga kui olin sellega
juba natuke harjunud, kadus ka see probleem. Menüü iseenesest on lihtne ja
loogiline. Vana kella funktsioonide ja seadistuste selgeks saamiseks pidi paar
päeva ninapidi juhendis elama, aga Polari puhul on kõik kuidagi loogilises
kohas ja põhilise sain kiiresti kuidagi iseenesest selgeks.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Peab tunnistama, et siiamaani mind üleliia palju ei huvitanud sellised
asjad nagu treeningmahu, taastumise ja unekvaliteedi jälgimine. Need on toredad
lihtsalt huvi pärast jälgimiseks, aga olen selleks liiga isepäine, et lõplikult
uskuda mingit tillukest jubinat käe peal. Ma ju ISE olen ikka kõige „targem“… Aga
peale „Grip X“ mõningast kasutamist, hakkas jää vaikselt pragunema ja tekkis
tunne, et äkki ma siiski ei olegi ise kõige targem… <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhCvWARnf1fm4IMOImYvA-LPMnE50tj0_wgYzF-LLe7xNSGzofep9z04S_5WRqKI2qZ8uud_w37us7TIaoLrMT9wwZuR5L_iW57O1x4uliqtx1F9fV5V9QkLMJECvMlMrhOTB9TiAVfVOxd/s1600/9.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="491" data-original-width="391" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhCvWARnf1fm4IMOImYvA-LPMnE50tj0_wgYzF-LLe7xNSGzofep9z04S_5WRqKI2qZ8uud_w37us7TIaoLrMT9wwZuR5L_iW57O1x4uliqtx1F9fV5V9QkLMJECvMlMrhOTB9TiAVfVOxd/s400/9.jpg" width="317" /></a></div>
<span lang="ET" style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><span id="goog_1317395110"></span><span id="goog_1317395111"></span><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Spordikella valikul on minu jaoks oluliseimad asjad:<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpFirst" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]--><span lang="ET" style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: Calibri; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-fareast-font-family: Calibri; mso-hansi-font-family: Calibri;"><span style="mso-list: Ignore;">-<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";">
</span></span></span><!--[endif]--><b><span lang="ET" style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Aku mahutavus</span></b><span lang="ET" style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">. Osalen võistlustel, mis kestavad vahest üle ööpäeva ja kuna
selle ajal on niigi palju probleeme millega tegeleda, siis oleks väga meeldiv
kui kella laadimine ei oleks üks neist. Selles osas on „Grit X“ eeskujulik.
Täis akuga jooksmist alustades näitab kell, et saan 40 tundi järjest sportida
ja sellest peaks olema küll ja küll. Ja kui ikkagi väheks jääb või minna
pikemale trennile tühjema akuga, siis on võimalik väga lihtsalt kella korraks
pausile pannes ümber lülitada vähem kulutava säästurežiimi peale, kus kell ei
ole pidevas ühenduses satelliitidega. Kui täis akuga muuta satelliidiga
kontakteerumise välp kellal 1 minutiseks, jagub akumahla 67 tunniks ja kui
rakendada maksimaalselt kõiki säästuvõimalusi, siis on võimalik saada pideva
salvestamise pikkuseks kuni 100 (sada!) tundi. Osaliselt oli säästureziimi
võimalus olemas ka vanal kellal, aga see oli kuskil kaugel menüüsügavikes
peidus, mida on keerukas ultrajooksuvõistlusel üles leida. Tänu kurnatusest hapnikuvõlas
ajule on raskendatud ratsionaalseid otsuseid vastu võtta ja vahest tekib
sellest suurem apaatsus, millega loobud kõigest, mis on keerulisem kui ühe jala
teise ette asetamine edasiliikumiseks. „Grit X“ puhul on võimalik iga hetk
kella pausile pannes näha ka ajaliselt, <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kui palju akut veel järgi jäänud on. See
päästis korra mu treeningu salvestamise, kui läksin peaaegu tühja akuga 10
kilomeetrist jooksu tegema ja segastel asjaoludel sellest 21 kilomeetrine trenn
lõpuks välja kujunes. Ja see on ju kõigile teada tõsiasi, et kui treening ei
ole salvestatud, siis seda ei ole toimunudki.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]--><span lang="ET" style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: Calibri; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-fareast-font-family: Calibri; mso-hansi-font-family: Calibri;"><span style="mso-list: Ignore;">-<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";">
</span></span></span><!--[endif]--><b><span lang="ET" style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Baromeetriline
altimeeter</span></b><span lang="ET" style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">. Mägedes toimuvatel võistlustel
ja ka nendeks treenides on tõusumeetrid isegi olulisem näitaja kui distantsi pikkus
kilomeetrites. Neid edastavad küll kõik GPS’iga suhtlevad kellad, aga kellad
mis ei oma sisse ehitatud baromeetrit, teevad seda väga ebatäpselt. Baromeetriline
altimeeter oli küll olemas ka vanal kellal, selles suhtes ei muutunud midagi
paremaks, aga uue kella valikul on see asi, ilma milleta ei saa.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]--><span lang="ET" style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: Calibri; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-fareast-font-family: Calibri; mso-hansi-font-family: Calibri;"><span style="mso-list: Ignore;">-<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";">
</span></span></span><!--[endif]--><b><span lang="ET" style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Navigeerimisvõimekus</span></b><span lang="ET" style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">. Mul on päris tihti vajalik valmistada planeeritav
jooksumarsruut eelnevalt ette ja see kella sööta, et siis käe pealt saada
juhiseid edasiliikumiseks. Kõige tihedamini kasutan seda välismaistel
tööreisidel jooksutrenni tegemiseks, vahetevahel ka Eestis, kui kuhugi võõrasse
metsa pikemale jooksule lähen. Ultrajooksuvõistlustel on see tihtipeale
vältimatult vajalik. Näiteks Eestis on „Põgenemine“ ja „Taliharja Vanakuri“
sellised võistlused, kus on vajalik ka navigeerimisvõimekus. Seda teha on
loomulikult võimalik ka telefoni või käsi-GPS seadmega, kuid kellaga on see
kõige lihtsam ja mugavam. Pealegi „Taliharja Vanakurja“ puhul toimub jooksmine
talvel külmaga ja siis kipub telefoni aku kiiresti tühjaks jooksma. Mägedes
toimuvad ultrajooksud on tihti sellised, kus rajamärgistus on pigem puudulik ja
siis on väga hea kui raja GPX fail on eelnevalt kella söödetud. „Grit X“ puhul teeb
Polar raja planeerimiseks koostööd Komoot keskkonnaga. Seal on väga lihtne oma
jooksuring ette valmistada ja peale raja salvestamist oma sealse profiili alla ilmub
see ise mõne aja pärast Polar Flow keskkonda, kus on näha kõik sinu Komooti
salvestatud rajad ja nende hulgast saab lihtsalt teha valiku, millised neist on
kellas saadaval. Ja seda on võimalik teha ka telefonis. Näiteks kui jooksed
kuskil tundmatus kohas ja ei ole päris kindel kuidas sihtpunkti jõuda, on väga
lihtne avada Komoot äpp, valida alguspunktiks oma asukoht, otsida kaardilt
sihtpunkt ja lasta tal automaatselt rada ette valmistada ja peaaegu koheselt on
see rada ka Polar Flows saadaval. Loomulikult saab kella sisestada ka mujalt
pärit oleva GPX faili, näiteks võistluste puhul korraldaja antuid. Peale navigeerimise
käivitamist juhendab kell sind mööda ekraanil jooksvat rada, teavitades ka
kõikidest mahapööramistest ja ristmikest. Planeeritud trassilt välja joostes
annab sellest teada ja näitab suunda ning distantsi rajale tagasijõudmiseks. <o:p></o:p></span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgRdNOWIKGCF7RuIPL5Vqb0yb5F2rGa04aAiBytYwR3GSCDwkUNxlaTOlQ932qQ-phXcvwPaSeDgSniu4MsZoZx_fncKNYt8MbhDjfemKX9sEdCPYwXmHXukFi9rRRevi4-gXO9fbZ0yUjT/s1600/8.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="709" data-original-width="1261" height="223" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgRdNOWIKGCF7RuIPL5Vqb0yb5F2rGa04aAiBytYwR3GSCDwkUNxlaTOlQ932qQ-phXcvwPaSeDgSniu4MsZoZx_fncKNYt8MbhDjfemKX9sEdCPYwXmHXukFi9rRRevi4-gXO9fbZ0yUjT/s400/8.jpg" width="400" /></a></div>
<span lang="ET" style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span>
<span lang="ET" style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpLast" style="text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Jah – „Grit X“ ei oma ekraanil päris aluskaarti, seega
navigeerimisvõimekuses oleks ruumi paremaks minna, aga need kellad, millel see
on, on ka suurusjärgu võrra kallimad ja mingist hetkest muutuvad sellised <i>„nice
to have“</i> funktsioonid järjest ebaolulisemaks korrelatsioonis hinnalipikul
oleva summaga.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Kõik minule vajalikud/olulised asjad on seega olemas, lisaks neile on veel
mitmeid toredaid asju ja funktsioone, mis jäid testides silma. <b>Hill Splitter</b>
– võimalus peale treeningut näha lisaks kogunenud tõusu ja laskumismeetritele
ka muud erinevat infot nende kohta. Näiteks tõusude/laskumiste kilometraaž ja
arv. <b>FitSpark</b> – kui treenida üksi ilma mingit kava jälgimata ja käimata
kuskil jooksuklubide ühistel ÜKEtamistel, siis on vahest hea vaadata kellast
soovituslikke treeningpikkusi. Sellest isegi olulisem on võimalus näha kellast üksikasjalikke
kerelihaste harjutusi ning venitusseeriaid. Nagu oleks selline väike
miniatuurne treener käe peal. Soovitusi ei tehta lihtsalt lambist võetuna, vaid
põhinevad su füüsilisel võimekusel, treeningmahul ja taastumisandmetel. <b>FuelWise</b>
– võimalus panna enne pikka treeningut või võistlust joomise/söömise
meeldetuletus. Enda puhul näen seda eriti olulisena pikkadel ultrajooksudel kui
regulaarne söömine ja joomine on õnnestumiseks eluolulise tähtsusega, aga tahes
tahtmata kipub võistluse lõpuosas vahest ununema. Lisaks lihtsale võimalusele sisestada
kindel intervall söömisele ja joomisele, on olemas võimalus tööle panna ka
„Smart carbs reminder“ mis vastavalt tegevuse intensiivsusele arvutab ise välja
söögikogused. <b>Puhkamisaja pikkus ujumisel </b>– kui basseinis ujudes jääda raja
otsa puhkama, siis hakkab automaatselt tööle puhkeaja pikkust mõõtev stopper.
Väga hea omadus, kui ujuda etteantud puhkeaja pikkustega lõike. <b>Aku
laadimise kiirus</b> – mul puudub küll kogemus teiste uute kelladega, aga
võrreldes mu vanaga laeb aku kordades kiiremini. Kellal on ka väga huvitav <b>Nightly
Recharge</b> funktsioon, mis jälgib unekvaliteeti ja arvestab seda infot ka
treeningute planeerimisel. <b>Ilmaennustus</b>, mis on mugavalt saadaval
avaekraanil <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Loomulikult ei ole see nimekiri funktsioonidest kaugeltki kõik, aga tõin
välja mulle vajalikud ja huvi pakkuvad asjad. Testperioodil kasutasin kella ka
kahel ultrajooksuvõistlusel – „Põgenemine Põltsamaalt“ ja „Heavy Metal Ultra
Virtual Editionil“. Mõlematel toimis kõik ilusasti ilma mingite probleemideta.
„Põgenemisel“ oli vajalik enda marsruut ise ette valmistada ja kella sööta, ka
sellega ei olnud mingeid muresid. Algselt oli plaanis osaleda ka „Madeira
Island Ultra Trail“ 115km pikal 7100 tõusumeetriga mägiultral ja sellega
testida „Grip X“ keerulisemates oludes ära, aga siis tuli Covid-19 ja lõi kõik
plaanid uppi.<o:p></o:p></span></div>
<br />Ollehttp://www.blogger.com/profile/15226894880205694364noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2098130964693433905.post-65800171661119626462020-03-30T08:15:00.000+03:002020-03-30T09:56:24.637+03:00Heavy Metal Ultra Virtual Edition Viimasest postitusest on ainult 3 nädalat möödas, aga maailm on vahepeal tundmatuseni muutunud. Lisaks olulistele asjadele on ka kõikidele kevadistele jooksuvõistlustele kriips peale tõmmatud. Madeira Island Ultra Trail loomulikult nende hulgas. Lennukipiletid saime õnneks küll edasi lükatud augusti lõppu, seega lähen ja jooksen võistlustrassi üksinda vähemalt osaliselt läbi. Madeira Ultraks treenimiseks olin planeerinud kolm nädalat enne võistlust korraldada viimase tühjendustreeninguna "Mustamäe Nõlva Extravaganza vol2". Kes ei tea millega tegemist, siis meeldetuletuseks postitus eelmise aasta üritusest <a href="http://raudmehekssaamine.blogspot.com/2019/03/mustamae-nolva-extravaganza.html" target="_blank"><span style="color: white;">"Mustamäe Nõlva Extravaganza 2019"</span></a><br />
Kui olid esimesed märgid, et olukord hakkab hapuks minema, siis alguses kui asi väga tõsine veel ei tundunud, siis veel arvasin, et madalalt radari all lennates saame oma väikese piraatürituse tehtud ikka, aga mida päev edasi, seda selgemaks sai, et peab ta siiski ära jätma.<br />
Kuna loodus ei pidavat tühja kohta sallima ja üldsegi on enesepiitsutamine uus joomine, siis asendasin planeeritud mägimaratoni eriolukorra karantiinireeglitele vastava virtuaalvõistlusega "Heavy Metal Ultra Virtual Edition". See, et tegemist on Eesti ajaloo esimese virtuaalse ultramaratoniga, torkas mulle pähe alles hiljem võistluse käigus.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiVDpbevb1fPTPCIu0Kkt2oBoDLB8980vNiT81FAlb2RwY4SbjRAuQSW4BzXQGNOfT-L3EykFQIvIS_u1wgwe-CH9IRG0aH9rgZLVDkbjffPm5sqGkxZyBagAg_rpfFB9q6JZgo5HQhrlqE/s1600/virtuaal+taustakas.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="892" data-original-width="1600" height="222" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiVDpbevb1fPTPCIu0Kkt2oBoDLB8980vNiT81FAlb2RwY4SbjRAuQSW4BzXQGNOfT-L3EykFQIvIS_u1wgwe-CH9IRG0aH9rgZLVDkbjffPm5sqGkxZyBagAg_rpfFB9q6JZgo5HQhrlqE/s400/virtuaal+taustakas.png" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Reeglid olid kõik samad nagu augustikuisel pärisvõistlusel, ainult sellise väikese vahega, et igaüks jooksis üksinda enda valitud kohas, mõõtis ise oma aega ja distantsi ja edastas need siis läbi selleks loodud messengeri grupi. Kodus oli mul siis võistluse peakorter kus kogu perekond neid tulemusi vastu võttis ja <i>live</i> tabelisse sisestas. Inimesi, kes asjaga kaasa tulid, oli üllatavalt palju, tervelt 36 jooksjat tahtsid ennast virtuaalselt proovile panna. Või siis vaadates kui vara mitmed tugevad jooksjad lõpetasid, lihtsalt sooviti treeningusse ja koroonakaosesse vaheldust tuua.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Loomulikult osalesin ka ise. Ringidevaheliseks staabiks valisin kodu, kuna nii on kõige mugavam, kõik vajalik käe-jala juures olemas. Plaanisin joosta niipalju kui võimalik erinevaid trasse pidi, et oleks vaheldust.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Esimene start oli 9:00, ilm oli väljas imeilus ja kevadiselt soe</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCHD-Zo9PJgoz6GNWJJQxK0kP5YmTGvKG3ADJWLx0M8_XA3Dsw3xysR6v_yPcvlNgqfk5IOL5Pprc7IbYv1mTAJT2rwQc_203GK9_uZY7c4cZGNwMEvX5m5BUC9Uo1tLEA4DpKvkxtDBT6/s1600/1ring.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="960" data-original-width="540" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCHD-Zo9PJgoz6GNWJJQxK0kP5YmTGvKG3ADJWLx0M8_XA3Dsw3xysR6v_yPcvlNgqfk5IOL5Pprc7IbYv1mTAJT2rwQc_203GK9_uZY7c4cZGNwMEvX5m5BUC9Uo1tLEA4DpKvkxtDBT6/s400/1ring.jpg" width="225" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Kõige keerulisem asi esimestel ringidel oli enda tagasihoidmine, et liiga kiiresti kappama ei hakkaks.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Ringidevaheliseks istumiseks sättisin tuppa matkatoolist ja laste vanast mängulauast laagri. Jalgade ülestõstmiseks panin veel juurde külmakasti.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi1Z0_b5dIPTiWkY7cj7O3Dl7o3HOniaPL_7br41ZcspytVvCj5GYpdDLNofRkZoGk0F5jZ5PmXX_gfn1I6ahv0xiCgHFpu2osmjOW10_CD68qdfFtb9j3LZ96Z8OrbVdFnRXJPVg3dd8G6/s1600/staap.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="1600" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi1Z0_b5dIPTiWkY7cj7O3Dl7o3HOniaPL_7br41ZcspytVvCj5GYpdDLNofRkZoGk0F5jZ5PmXX_gfn1I6ahv0xiCgHFpu2osmjOW10_CD68qdfFtb9j3LZ96Z8OrbVdFnRXJPVg3dd8G6/s400/staap.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Esimesed ringid möödusid rahulikult chillides, iga tunni lõpus oli ca 15 minutit puhkuseks. Mõne aja pärast panin klapid kõrva ja hakkasin joostes muusikat kuulama. Iga ring erinev bänd või laulja. Kui alguses kuulasin oma tavapärast kraami, siis mida rohkem hakkas väsimust tulema, seda kummalisemaks hakkas minema muusikavalik. Millegipärast oli päris pikalt teemaks kaheksakümnendate disko - heavy metal ultral! Aga väga kaasatõmbav oli. Panin oma kujuteldava vaimse froteepeapaela pähe ja muudkui kepsutasin. Üks hetk kui Phil Collins oli tükk aega kõrva "sususudio" laulnud, andsin endale kujuteldava kõrvakiilu ja panin Sepultura mängima. Aga no ei olnud sellise muusika päev üldse, kompromissina jäi tükiks ajaks Def Lepard pidama.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Kui kümme ringi läbi sai, oli üllatuseks ainult neli osalejat jätkamas. Olin endale eesmärgiks seadnud 15 ringi, ehk tiba üle 100km. Ega tegelikult hakkas vaikselt üsna raskeks juba minema. Ringide vahel toas jõudis keha maha jahtuda ja õue külma kätte minnes tuli iga kord alguses kõva tudin peale. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Kuna osalejaid oli vähe järgi, siis mingi hetk isegi pidasin natuke aru, et kui peale 100km täitumist jääb näiteks ainult üks osaleja lisaks minule, siis proovin veel mõned ringid teha, aga ausaltöelda oli jaks päris otsas. Ja ülejäänud kõik jätkasid niikuinii edasi, seega ei näinud enam mõtet üritada. Kokkuvõttes siis 15 tunni jooksul 100,6km. Kuna <i>backyard ultra</i> formaadis on kõik peale võitja katkestajad, siis seda olin ka mina.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Järjekordselt suur tänu kodustele, kes hulga segaste pärast oma laupäeva ohverdasid.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Kõige imelikum spordiüritus millest ma eales osa olen võtnud, korraldamisest rääkimata. Hommikul üheksast õhtul kaheteistkümneni jooksed kodu lähedal ringi ja iga tunni lõpp käid korraks toas istumas. Koer vaatas kogu päeva suurte arusaamatute silmadega seda janti pealt.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Edasiseks sportlikuks tegevuseks on mitmeid plaane, mai lõpuks kutsuti osalema "Latvia TrailRace" võistlusel. <span style="color: white;"><a href="https://www.latviatrailrace.com/"><span style="color: white;">https://www.latviatrailrace.com/</span></a> </span>Tundub huvitav asi, aga eks ole näha kas selleks ajaks on õhk viirusest puhas. Hetkel igatahes veel ärajätmise kohta infot ei ole tulnud.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Praeguse aja spordiürituste põuda iseloomustab ka suur hulk "Heavy Metal Ultra Virtual Edition'i" <span style="color: white;">meediakajastusi:</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<span style="color: white;"><a href="https://marathon100.com/uudised/vaata/eesti-pikimal-virtuaaljooksul-35-katkestajat" style="background-color: white;" target="_blank">Marathon100</a></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<span style="color: white;"><a href="https://sport.err.ee/1070301/laupaeval-toimus-eesti-esimene-virtuaalne-ultramaraton" style="background-color: white;" target="_blank">ERR</a></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<span style="background-color: white; color: white;"><span style="color: white;"><a href="https://sport.postimees.ee/6936240/koiki-karantiinireegleid-jarginud-eesti-ultrasportlased-osalesid-virtuaalvoistlusel" target="_blank">Postimees</a></span><a href="https://sport.postimees.ee/6936240/koiki-karantiinireegleid-jarginud-eesti-ultrasportlased-osalesid-virtuaalvoistlusel" target="_blank">Postimees</a></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<span style="color: white;"><a href="https://ultrajuoksu.fi/heavy-metal-ultra-virtual-edition-2020/" style="background-color: white;" target="_blank">Ultrajuoksu.fi</a></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<span style="color: white;"><a href="http://ajakirisport.ee/2020/03/30/virtuaalse-ultramaratoni-voitja-reigo-lehtla-tuleb-otsida-iga-voimalust-end-vormis-hoida-ja-voistelda/?fbclid=IwAR0ZXsPAS3lYHfqbqLKv-s_Xb-uvR-njhlDiC25PVs_ub7wtXStako0jEk8" style="background-color: white;" target="_blank">Ajakiri Sport</a></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<br />Ollehttp://www.blogger.com/profile/15226894880205694364noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2098130964693433905.post-43276645480347220662020-03-10T00:05:00.000+02:002020-03-10T07:15:58.643+02:00Põgenemine Põltsamaalt osaleva korraldajanaEelmise aasta sügisel juhtusin internetiavarustes juhuslikult lugema jooksuvõistlusest, kus tuleb Inglismaa keskpunktist jõuda 24h jooksul nii kaugele kui võimalik ja tulemuseks on vahemaa linnulennult stardi ning lõpetamiskoha vahel. See oli nii intrigeeriv idee, et väga palju ei läinud aega kui olin jõudnud otsusele, et selle ma teen Eestis ka ära. Kuna Heavy Metal Ultra puhul töötas meie koostöö Ivariga nii hästi, siis tundus loogiline samamoodi ka selle võistlusega toimida. Tutvustasin ideed siis ka temale ja koos silusime ning lihvisime tehnilisi üksikasju selliselt, et võis loota, et saab toimiva asja.<br />
Algselt oli mõte teha start Paidest, aga sealt on ülespoole mereni liiga vähe maad ja siis oleks peaaegu kõik suuna allapoole võtnud. Seega siis valisime stardikohaks Põltsamaa ja võistluse nimeks sai "Põgenemine Põltsamaalt"<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhLXC0hj8yn3HxWbEQFZaQMWRTcKdiEyK8t2hhJyUxM7Pyrc-D6_eXkFIGUj1d6szoJCawnvWfgTgQjnYSlr_kbiC2hQZ9YGGUfDz0auu6ClxnD1KQpfemr_RHtP8zjoHHAGVa9ZPOJG_yz/s1600/logo.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="447" data-original-width="606" height="295" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhLXC0hj8yn3HxWbEQFZaQMWRTcKdiEyK8t2hhJyUxM7Pyrc-D6_eXkFIGUj1d6szoJCawnvWfgTgQjnYSlr_kbiC2hQZ9YGGUfDz0auu6ClxnD1KQpfemr_RHtP8zjoHHAGVa9ZPOJG_yz/s400/logo.png" width="400" /></a></div>
<br />
Et sealt põgenemisel oleks ka mingi põhjus, siis mõtlesin juurde legendi ja sidusin selle ka juhendiga. (Kes veel lugenud ei ole, siis FB evendi kirjeldusest on nähtav:<a href="https://www.facebook.com/events/2027335730702509/?active_tab=about" target="_blank"><span style="color: white;">https://www.facebook.com/events/2027335730702509/?active_tab=about</span></a>)<br />
Kui Heavy Metal Ultraga läks nii, et ise osaleda ei saanudki, siis selle puhul olin algusest peale otsuseks võtnud, et igaljuhul põgenen ka ise. Suunaks valisin Keila, sest lõpetamine kodus on ju väga mugav, ei pea enam pead vaevama logistiliste küsimustega.<br />
Talve jooksul tuli tegeleda igasugu korralduslike küsimustega ja kooskõlastustega. Käisin kohal ka Põltsamaa politseis, kes tundsid muret ohutusküsimuste pärast, aga kokkuvõttes jäid mu seletustega rahule. Olime ohutusküsimustele mõelnud päris palju ja keelanud liikumise põhimaanteedel ning lisanud juhendisse hulga sellekohast kohustuslikku varustust - helkurvestid ja eesmised ning tagumised tuled. Lisaks küsisime registreerumisel igaühelt hädaabikontakti telefoninumbri. Sellise süsteemiga sai kindlustada, et igaühel on oma isiklik abiline kes ohuolukorras kiiresti appi sõidab.<br />
Osalejamedaliks lasin teha laserlõikusega roostevabast metallist logo tähed, mille sidusin sümboolse poomisnööri otsa. Tähtede lihvimisele, nende rõngaste otsa toppimisele, sõlmede tegemisele ja minigrip kottidesse pakkimisele läks peaaegu terve nädalavahetus ära.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj7An-B4UeoU1H0y9qD3QftnFr1T8ihaioLATe5zaq4qwT7WqMKtzVdDo8C2FTNIkfvuL4XA1X-sui__AxrO4XSIPkkMKoNl4Q0jQPabu5LBtXkA_SZGZsBy5uJ62k9vrW6aXwY35QKbNKY/s1600/87666104_3474026735946843_6606945455542632448_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="960" data-original-width="533" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj7An-B4UeoU1H0y9qD3QftnFr1T8ihaioLATe5zaq4qwT7WqMKtzVdDo8C2FTNIkfvuL4XA1X-sui__AxrO4XSIPkkMKoNl4Q0jQPabu5LBtXkA_SZGZsBy5uJ62k9vrW6aXwY35QKbNKY/s640/87666104_3474026735946843_6606945455542632448_o.jpg" width="353" /></a></div>
<br />
Stardihommikuks oli kohal 39 osalejat. Oli nii Eesti tippjooksjaid kui ka oma esimesele ultrajooksule suundujaid. Varustuse/riietuse järgi otsustades oli näha, et paljud olid otsustanud seda matkana võtta. ...mis on ka väga ok lähenemine sellisele üritusele, ei pea tingimata ju hing paelaga kaelas mööda Eestit ringi kappama.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgeGXYlFnmjSr1lIuv0AsHVVBtZDdNI0WOPr4E0YGPANtgfs3VrcsJWuwhoD454iDjGoXmPmeykYe87fwuHcXSuI5eqBMGIxu2RD7s8Nt4ZxoF0Z8pRwio483O-COWOyWP87SXKYbTogPxK/s1600/89357380_3241214919226206_7183963144845262848_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="721" data-original-width="960" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgeGXYlFnmjSr1lIuv0AsHVVBtZDdNI0WOPr4E0YGPANtgfs3VrcsJWuwhoD454iDjGoXmPmeykYe87fwuHcXSuI5eqBMGIxu2RD7s8Nt4ZxoF0Z8pRwio483O-COWOyWP87SXKYbTogPxK/s400/89357380_3241214919226206_7183963144845262848_n.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6Vnda9WguucbxRpBG_jKdus2CfnkCswItpI800-qBGP4psYeT9bd_C0z8_6fAju6u0xWkIJIZ9swWYookZGJ7ReoWrT0MZxXXNbYqsucFT1w5rTPcqAsm-HPo4CnhNIMnGlwESTBnIOYZ/s1600/89596207_3241214975892867_2836142651315585024_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="960" data-original-width="720" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6Vnda9WguucbxRpBG_jKdus2CfnkCswItpI800-qBGP4psYeT9bd_C0z8_6fAju6u0xWkIJIZ9swWYookZGJ7ReoWrT0MZxXXNbYqsucFT1w5rTPcqAsm-HPo4CnhNIMnGlwESTBnIOYZ/s640/89596207_3241214975892867_2836142651315585024_n.jpg" width="480" /></a></div>
<br />
Start antud ja hakkasin tasapisi liikuma. Alguseks olin planeerinud endale jooksu/kõnni vahekorraks 13/2. Ehk siis 13 minutit jooksu ja 2 minutit kõndi. Ilm oli hea ja elu ilus ning see peegeldub kenasti ka mu imeilusast naeratusest<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiN37sVCp061Em3a0gW5DjMWChUtQFo2GhGOKV0bBsqxdDNp8Nvdd04I5nV24Q5FzxBvO7a61tSEOucPpRgqQyJA2xfd0BAeZjcAhI2P5WXHiD0eF-NLPTXXR-AEZFcTm_EHuyrAuQrYN7s/s1600/89253225_3492947250721458_1487783856814686208_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="960" data-original-width="540" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiN37sVCp061Em3a0gW5DjMWChUtQFo2GhGOKV0bBsqxdDNp8Nvdd04I5nV24Q5FzxBvO7a61tSEOucPpRgqQyJA2xfd0BAeZjcAhI2P5WXHiD0eF-NLPTXXR-AEZFcTm_EHuyrAuQrYN7s/s400/89253225_3492947250721458_1487783856814686208_o.jpg" width="225" /></a></div>
<br />
Esimese poepeatuse olin planeerinud Kabalasse ja juua olin stardist võtnud üsna vähe, arvestusega, et seal saab juurde. Aga selgus, et väikesele maapoele on täiesti kohane laupäeval kell 14:00 ära sulguda! Õnneks ei olnud ma oma joogipudeleid selleks ajaks veel päris vaakumisse tõmmanud ja väike tilk oli alles. Järgmine võimalus juua saada oli 20km pärast Türil. Järgneval pildil väljendan oma pahameelt.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgC_1e_bPuc5A0W5DBdVP4mCI6tx5no_6nCiywof5mLSJVmDbcAM0UlOqosNTHLWf36UGhYX7ST159a_G9NVt0siRoc7TgoQ0vnijnYnu4Iq8ppVECfz6ZLx3hJWAQROYwfyXnONBI-J5iU/s1600/89201791_3493179667364883_7659010390621159424_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="960" data-original-width="540" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgC_1e_bPuc5A0W5DBdVP4mCI6tx5no_6nCiywof5mLSJVmDbcAM0UlOqosNTHLWf36UGhYX7ST159a_G9NVt0siRoc7TgoQ0vnijnYnu4Iq8ppVECfz6ZLx3hJWAQROYwfyXnONBI-J5iU/s400/89201791_3493179667364883_7659010390621159424_o.jpg" width="225" /></a></div>
Vaatasin siis pudelipõhjas loksuvat tilka mis oli umbes ühe tavapärase januse mehe lonksu jagu suur ja seadsin endale reziimi - "üks väike maitsemine iga 15 minuti tagant". No mingi pooleteiseks tunniks jagus ja siis olin täitsa kuival. Teekõrval olevad lombid ja kraavid hakkasid järjest ahvatlevamaks variandiks muutuma, kuni mu kõrval pidas kinni Valdo tugitiim ja pakkus autoaknast krõpsu. No ei ole see janusse kooleva inimese esimene valik! Aga õnneks oli tal olemas autos ka vett ja sellega vedas Türini välja kus täitus esimene maraton. Viie tunni kanti olin aega selleks kulutanud. Türil oli planeeritud Timo juures esimene söögipeatus. Sõin kiiresti ja jätkasin Rapla suunas.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgRu1cpwuD9cv8qMFsd6fj-QF456WmxRWtxw_Hco9Q0kxJT6FzexQoOK0hKTjmxNH1kgxNZrRXGEzz6qDeLr48g0212SpmSNr1yfOkr5IkgiBWwtOvfmcaJ2NmZ4go0EqL-4nIY5dYyGGqV/s1600/89436001_3493393757343474_2460410889262596096_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="960" data-original-width="540" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgRu1cpwuD9cv8qMFsd6fj-QF456WmxRWtxw_Hco9Q0kxJT6FzexQoOK0hKTjmxNH1kgxNZrRXGEzz6qDeLr48g0212SpmSNr1yfOkr5IkgiBWwtOvfmcaJ2NmZ4go0EqL-4nIY5dYyGGqV/s400/89436001_3493393757343474_2460410889262596096_o.jpg" width="225" /></a></div>
Enne Türilt lahkumist käisin veel Konsumist läbi, et seal oma joogi ja söögivarusid täiendada. Järeldades sellest kui ümmarguste silmadega mind poes jõllitati, vist sinnakanti väga tihti põgenejaid ei juhtu.<br />
Kuna teadsin, et enne Raplat rohkem ühtegi poodi ega sörkelkeid ei tule, siis täitsin lisaks jooksuvesti esimestele pudelitele ka 2 lisapudelit.<br />
Peale seda kui pausist tingitud kanguse jalgadest välja sai, edenes edasitöllerdamine jälle päris hästi. Vaikselt läks pimedaks. Peab muidugi mainima, et rajavalik mul kõige parem ei olnud, Türi ja Rapla vaheline on põhimõtteliselt ainult nagu üks 40km pikk sirge. Jooksu/kõnni vahekorra olin muutnud nüüdseks selliseks, et jooksin 8 minutit ja kõndisin 2 minutit. Järjest igavamaks läks. Vahepeal otsustasin hakata üksluisuse peletamiseks laulma, aga selgus, et ma tean ikka mannetult vähe laule. Siis mõtlesin neid ise juurde. "Ei ole üksi ükski maa" viisile on võimalik palju erinevaid sõnu panna.<br />
Mida lähemale Kehtnale hakkasin jõudma, seda valusamaks hakkasid hüppeliigesed muutuma. Sama jama oli mul ka eelmise aasta sügisel Sillamäe Ultral. Siis kahtlustasin, et see tuli kas liiga pingul olevatest kompressioonisokkidest või nulldropiga tossudest, aga nagu näha siis mitte. Tundub, et asfaldil jooksmise üksluisus mulle miskipärast ei sobi, maastikul ja mägedes sellist asja ei ole kunagi juhtunud. Peale Kehtnat olid jalad nii valusad, et joosta enam ei saanud üldse. Kõndides oli küll parem, aga peale raskeid sisekõnesid otsustasin piirduda Raplaga, sest 7 nädala pärast on Madeira Ultra Trail mis on selle aasta oluliseim võistlus ja ei taha sellega kuidagi riskida.<br />
Jooksin 94 km ja linnulennuliseks tulemuseks tegi see 78,8km. Sellega sain 39 startija hulgas 21. koha<br />
<br />
Üldiselt läks Põgenemine Põltsamaalt vist korda. Mõningaid asju mida järgmine aasta muuta on, aga need on vaid detailid, põhimõte jääb samaks. Võistlusest ei hakka ise kokkuvõtet kirjutama, seda on teinud mitmed minust paremad kirjutajad:<br />
<br />
<a href="https://menu.err.ee/1061322/poltsamaalt-pogenemise-voitis-hannes-veide?fbclid=IwAR3KUAUtUAEClkCF3lMLUjfqQrrJl9h490E2dUXGEFDshu-EaTIxp8-k8_8" target="_blank"><span style="color: white;">ERR</span></a><br />
<a href="https://marathon100.com/uudised/vaata/unikaalse-formaadi-jargi-korraldatud-ultrajooksuvoistluse-voitsid-hannes-veide-ja-siiri-pilt" target="_blank"><span style="color: white;">Marathon100</span></a><br />
<a href="https://trailrun.ee/poltsamaalt-pogenes-koige-kaugemale-hannes-veide/" target="_blank"><span style="color: white;">Trailrun.ee</span></a><br />
<br />
Siin on võimalik võistluse kulgu järelvaatamisena vaadata:<br />
<a href="http://sportrec.eu/ui/?fbclid=IwAR3bCVEd_oAwwefsEv14qo_rrzc33jvt6eJuwwSUV2cQ-ILmfRHmlFXr57E#1f5es7a"><span style="color: white;">http://sportrec.eu/ui/?fbclid=IwAR3bCVEd_oAwwefsEv14qo_rrzc33jvt6eJuwwSUV2cQ-ILmfRHmlFXr57E#1f5es7a</span></a><br />
<br />
Pilt kõikide osalejate marsruutidega:<br />
<img alt="Kasutaja Olle Rõuk foto." height="304" src="https://scontent-hel2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.0-9/89039435_3495755817107268_3311183673683869696_n.jpg?_nc_cat=100&_nc_sid=02d79f&_nc_ohc=-lmURK5OVqcAX8PwsIR&_nc_ht=scontent-hel2-1.xx&oh=d6d658843b7cf522b75c23c0711284b7&oe=5E977910" width="400" /><br />
<br />
Järgmine aasta põgeneme mõnest teisest P-tähega kohast. Variante on hetkel laual 3-4, otsustame asja ära kuskil sügisel. Ka toimumisaja nihutame tõenäoliselt aprilli lõppu. Siis on soojem ja ka valget aega on rohkem.<br />
<br />
Ja lõpuks tahaks väga tänada perekonda, kes kogu 24h olid valvel ja hoidsid kõikide liikumisel silma peal.<br />
<br />
Põgenemiseni!<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />Ollehttp://www.blogger.com/profile/15226894880205694364noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2098130964693433905.post-63798761772439857012020-02-25T18:26:00.002+02:002020-02-27T07:00:35.999+02:00Playtech Kontorimaraton<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjoRSSivQkxYELXXYCZUJTE8-Z8qYx72HgbYcAigr60hWdJVivyc29lngTrHUB47hovHUMTuJE10LFbTB7prTPq_tQuJS8bhgCEMOe8Bt18fz04l0KlWOlxdUcgVjMvpz1g-SDQ17oT0EyV/s1600/kontorimaraton.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><span style="color: black;"><img border="0" data-original-height="800" data-original-width="800" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjoRSSivQkxYELXXYCZUJTE8-Z8qYx72HgbYcAigr60hWdJVivyc29lngTrHUB47hovHUMTuJE10LFbTB7prTPq_tQuJS8bhgCEMOe8Bt18fz04l0KlWOlxdUcgVjMvpz1g-SDQ17oT0EyV/s320/kontorimaraton.jpg" width="320" /></span></a></div>
<br />
<div class="MsoNormal">
<span lang="FI">Millegipärast ma
tunnen lausa haiglaslikku tõmbejõudu igasuguste jooksuürituste suhtes mille
tulemusena võib loota, et pärast selle läbimist on raske istuda, astuda ja
üldse eksisteerida. Kui keegi sellele ravi teab, siis... palun hoidke see
teadmine endale :) Sest need on ägedad asjad ja mulle selline haigus igatahes
sobib. Kontorimaraton on selliste enesepiitsutamisürituste seas täiesti eriline
kompu, kuna tavapäraselt on enda sodiksjooksmiseks vaja ikka vähemalt 100km
läbida, seal piisab ka tavalisest 42 kilomeetrisest maratonidistantsist. Ja
mida (jooksu)hull ikka muud teeb Vabariigi aastapäeval kui läheb Tartusse ja
töllerdab seal ühes kontorihoones sünnipäeva jagu ringe.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="FI">Mis siis muudab
Kontorimaratoni tavapärastest maratonidest teistsuguseks ja raskemaks? Selleks
piisab järgnevatest numbritest:<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span lang="FI">102 Ringi<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: center;">
510 korrust tõusu</div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: center;">
510 korrust
laskumist</div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: center;">
21420 trepiastet</div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: center;">
2000 meetrit
tõusu</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="FI">Ja lisaks kõigele
sellele igasugune sirgete lõikude puudmine, kõige pikem otseliikumine on umbes
20 sammu pikk. See tähendab, et kogu distantsi sa non-stop kas tõused
ülespoole, jooksed alla, pöörad kuhugi, pidurdad ja kiirendad. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="FI"> Rajakirjeldus (laenatud
"Marathon100" võistluskirjeldusest):<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="FI">Jooksuring algab
esimese korruse avatud aatriumist ja peale esimese koridori läbimist järgneb
tõus mööda treppe neljandale korrusele. Neljandal korrusel läbitakse risti üks
suur ruum, seejärel laskutakse korruse võrra allapoole. Kolmas korrus läbitakse poolringiga ümber
avatud aatriumi, millele lisandub väikene koridorilõik. Peale trepist alla
minekut läbitakse teine korrus samamoodi nagu hetk varem kolmas. Teiselt korruselt minnakse treppidest
keldrikorrusele, kus garaažis läbitakse kolm pikka šikaani. Järgneb tõus esimesele korrusele, paar
koridori ja juba ollaksegi tagasi stardialas asuvas teeninduspunktis.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="FI"> Sellise keerutamise tulemuseks on, et kehal ei
ole ühtegi hetke kus saaks nö tirri lasta ja rahulikult kulgeda. Väga
intensiivne tegevus. Eelmise aasta 6:41:45 on mu ainuke maratoniaeg mis on üle
kuue tunni. Aegluselt järgmine maraton on tervelt 51 minutit kiirem. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="FI">Enne starti olin
üsna pessimistlik enda võimekuses see asi viisakuse piiresse jääva pingutusega
lõpetada. Nädal varem läbisin oma elu esimese Tartu suusamaratoni ...joostes.
Arvasin, et mis see 62km rahulikku maastikujooksu kõnnipausidega pika trennina
ikka ära ei ole, aga Tartu Maratoni rajaga on see jama, et suures enamuses
kulgeb ta mööda põlde ja väljasid kus mingeid teid ei ole. See tähendab, et
praeguse märja ajaga on vaja kulgeda mööda pehmeid heina- ja pokumaasid ja see
imeb jala üsna pehmeks. Järgnev nädal oma igapäevaseid pooletunniseid
jooksuotsi tehes oli jalg üsna vedel all ja nädala lõpu poole hakkas vaikselt
tunda andma mingisugune väike nigin-nagin vasaku jala hüppeliigeses.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="FI">Kuna juba kahe
nädala pärast on tulemas Põgenemine Põltsamaalt ja siis aprilli lõpus Madeira
Island Ultra Trail (Jah. Absoluutselt liiga palju võistlusi), siis olin enne
starti täiesti valmis isegi pooleli asja jätma kui selleks vajadus ilmneb.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhqPZK8sXl5Yqc31p9H_7xJUjzpbI_PPY86RBRCDHXwHC-unYvTYHab4hyUS4ncUhGbG7ZE-gHXdemEiPvaLNeIiLtKMi5xXipCbCt8LLl8T9hvFHijhbtf-aViVBjuPrTL0VQctHUyn2Fw/s1600/319.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1238" data-original-width="1600" height="308" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhqPZK8sXl5Yqc31p9H_7xJUjzpbI_PPY86RBRCDHXwHC-unYvTYHab4hyUS4ncUhGbG7ZE-gHXdemEiPvaLNeIiLtKMi5xXipCbCt8LLl8T9hvFHijhbtf-aViVBjuPrTL0VQctHUyn2Fw/s400/319.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="FI">Stardist panin
minema rahulikult. Kuna ma vahetevahel harva olen siiski suuteline ka tehtud
vigadest midagi õppima, siis tuletasin meelde eelmine aasta valesti läinud
asjasid ja üks neist oli liiga kiiresti alustamine. Seega see aasta kulgesin
rahulikus ühtlases tempos. Eelmise aasta teine viga oli see, et kuigi olin
algusest peale regulaarselt joonud, siis tänu suurest higistamisest tingitud
soolakaole ei imendunud mingist ajast enam vedelik ära ja ei kustutanud ka
janu. Selle tulemusena oli hoolimata joomisest ikka suur janu ja kõik joodu
loksus kõhus ringi. See aasta hakkasin algusest peale usinalt soola sööma.
Teeninduspunktis olnud neiud muidugi väljendasid miskipärast vastikustunnet,
kui ma seal iga natukese aja tagant banaani soola sees veeretasin ja siis seda
niimoodi sõin. Igatahes töötas see hästi, jook imendus ilusasti ära ja kustutas
ka janu.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="FI">Juba üsna varsti hakkasid alguses minematormanud kiirustajad ükshaaval selg ees vastu
tulema. Tõusin 25. kohalt vaikselt ülespoole ja lõpuks hakkas see natuke isegi hasarti tekitama. Vaatasin peale igat möödumist aatriumis seinal olevat
live edetabelit ja hakkasin järgmist ohvrit jälitama. Minek oli hea ja hasart
sees. Tõusin lõpuks juba 14. kohale, kui järgmisena olid ees 2 fantoomleedukat
kellest üks minuga samal ringil ja teine ringi võrra ees. Fantoomleedukad olid
nad seetõttu, et kuipalju ma ka ei punnitanud, ei näinud ma neid kordagi.
Täpselt samas tempos liikusid. Üsna pikalt üritasin niimoodi, kuni asjade
loogilise käiguna hakkas vurts seest otsa saama ja tempo sellega ka kukkuma.
Õnneks olin oma kihutamisega tekitanud piisava mõneringise edu tagantpoolt
tulijate ees ja võis rahulikult jala sirgemaks lasta. Mingi aja pärast küll
enesetunne paranes, aga hasart oli üle läinud ja leedukate püüdmine ei tundunud
enam üldse mingi oluline asi ja tagant kedagi ka ohustamas ei olnud. Nagu
arvata oligi, lõpp lihtne ei olnud. Üsna vaevaline töllerdamine oli.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="FI">Vähemalt
hüppeliigese jooksin korda. Kui alguses tegi see natuke liiga, siis mõni aeg
valu vaikselt süvenes kuni läks järsku
üle ja enam ei olnud lõpuni midagi tunda. Ja siiamaani kõik ok. Samamoodi olen
valusid ära jooksnud varemgi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="FI">Mis oli kummaline
ja minu jaoks esmakordne oli see, et jalgadele küll ei saanud ühtegi villi, aga
vasakule käele sain villi, see oli käsi millega ma enamuses ajast tõmbasin
trepikäsipuust end ülespoole. Lähed jooksuvõistlusele ja tuled tagasi villis
käega... mitte jalaga. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="FI">Lõpuks aeg
6:18:28, mis on eelmisest aastast tervelt 23 minutit parem. Ja see on väga
bueno, eelmine aasta nägin selle aeglasema aja nimel ikka jupp jagu rohkem
vaeva.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<br />
<div class="MsoNormal">
<span lang="FI">Nüüd kaks nädalat
taastumist ja siis põgeneme Põltsamaalt<o:p></o:p></span></div>
<div>
<span style="color: #1d2129; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="background-color: white; font-size: 14px; white-space: pre-wrap;"><br /></span></span>
<span style="color: #1d2129; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="background-color: white; font-size: 14px; white-space: pre-wrap;"><br /></span></span>
<span style="color: #1d2129; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="background-color: white; font-size: 14px; white-space: pre-wrap;"><br /></span></span>
<span style="color: #1d2129; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="background-color: white; font-size: 14px; white-space: pre-wrap;"><br /></span></span>
<span style="color: #1d2129; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="background-color: white; font-size: 14px; white-space: pre-wrap;"><br /></span></span></div>
Ollehttp://www.blogger.com/profile/15226894880205694364noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2098130964693433905.post-41844761189034074902020-01-13T13:00:00.000+02:002020-01-13T13:00:38.278+02:00Taliharja Vanakuri<br />
Kuna viimasest postitusest on juba mitu kuud möödas, siis enne pealkirjas mainit ultrajooksu juurde siirdumist võtaks paari lausega kokku vahepeal toimunu.<br />
Peale HaanjaUltra100 tundsin ennast nii füüsiliselt kui vaimselt natuke kurnatud. Põhjuseks vist natuke liiga tihedaks läinud võistlusgraafik. Võistlusi kus tahaks osaleda on ju nii palju... Seetõttu otsustasin mõneks nädalaks hoo maha võtta ja puhata natuke. Esimese kahe nädala jooksl käisin kokku ainult paar korda natuke sörkimas. Siis aga hakkas vaikselt tekkima igasugu erinevaid probleeme - põlvedes ja mitmes muus kohas hakkas igasugu erinevaid valusid ja niginaid-naginaid esinema. Sellepeale otsustasin, et aitab sellest jamast küll. Hakkasin jälle regulaarselt igapäevaselt trenni tegema ja kõik valud olid üsna varsti läinud. Tundub, et viimase kaheksa ultrajooksuaastaga on keha omastanud arusaamise, et normaalne on olla kogu aeg liikumises ja kui see ära lõppeb, siis on see piisavalt arusaamatu olukord, et sellele tuleb katkiminemisega reageerida. Paistab, et normaalseks funktsioneerimiseks peangi niimoodi igavesti jätkama. Mis on tegelikult täiesti ok<br />
Olin küll mõelnud, et 2019 enam võistlusnumbrit rohkem ette ei pane ja tegelen ainult treenimisega, aga aasta lõpus ikka ei pidanud vastu ja osalesin Vana-Aasta Maratonil. Absoluutselt mingit plaani ega ambitsiooni ei omanud tulemuse suhtes, aga kuna treeningutel tundus olevat juba täitsa vinks-vonks minek, siis lootsin rahulikult ja probleemivabalt lõpuni veereda. See miskipärast ei õnnestunud üldse, lõpp oli ikka pagana raske.<br />
2020 aastaks mõtlesin endale välja uue väljakutse - joosta terve aasta jooksul iga päev vähemalt 30 minutit. Miks? Pagan seda teab :) Aga sellised asjad pakuvad pinget ja teevad elu huvitavaks. Või nagu ütleb Leivo - "aitab elada elusamat elu"<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiNcFxnlI5mPTBhj03Ks2Yw5g_6zdySVD8k-hMs550KPfPCWajwoUeSG3HhFw5x9S1hyumYyoBSmO4DOCxeuxq6vfZixpEpEP8uVA3ZcREhzJ0NNwn7Rkz9IYuZF2BOLuuj6PRohfOpbmF8/s1600/logo.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="749" data-original-width="1600" height="185" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiNcFxnlI5mPTBhj03Ks2Yw5g_6zdySVD8k-hMs550KPfPCWajwoUeSG3HhFw5x9S1hyumYyoBSmO4DOCxeuxq6vfZixpEpEP8uVA3ZcREhzJ0NNwn7Rkz9IYuZF2BOLuuj6PRohfOpbmF8/s400/logo.png" width="400" /></a></div>
<br />
Taliharja Vanakurjal osalesin juba kolmandat aastat järjest, tegemist on ülilaheägeda võistlusega, mis on kindlalt fikseeritud minu võistlusgraafikusse ja millelt naljalt juba ei puudu. Üleeelmise aasta Taliharja märksõnaks oli pakane, sest öösel oli 13 kraadi miinust ja selle tulemusena kuivas mul rajal üks silm nii ära, et võistluse lõpuosa ei näinud sellega mitte midagi. Eelmine aasta nii külm ei olnud, aga selle eest oli kohati poole meetri sügavused hanged mis muutsid edasiliikumise huvitavamaks. See aasta aga ilmateade midagi sellist ei lubanud - mõned kraadid miinust ja isegi vihma, tuult, lund või muud huvitavat ei olnud oodata. Täiesti pehmoilm! Ja sellest oli tuline kahju, just keerulised olud olid senised Talikurjad meeldejäävaks muutnud. Aga sellest hoolimata ei ole jaanuarikuus öösel metsas 101 km midagi liiga lihtsat.<br />
Seekordne võistlustrass oli tehtud Eesti-Läti piiri äärde. Start laupäeval 12:00 Lätist Korneti külast ja Eestisse jõudnuna edasi piki RMK matkarada kuni Karula Rahvuspargi külastuskeskuseni. Kokku 101km. Kuna ma ultrajooksudes tõuse kunagi joostes ei võta, siis sealne kuppelmaastik korrigeeris kohe algusest peale kindla jooksu/kõnni vahekorra. Horisontaalsetel pindadel ja allamäge joostes ei hakanud ennast liigselt tagasi hoidma, vaid lasin jalgadel ise tempo valida ja joosta nii nagu nad tahtsid. Kohati tahtsid kiiremini ja kohati aeglasemalt. Eestisse jõudnuna läks trass mõnusatele mööda Eesti-Läti piiri kulgevatele Paganamaa jalgradadele. Uskumatult mõnus oli seal joosta. Korduvalt mõtlesin, et just sellised hetked ongi need, miks ma seda kõike teen - ilus loodus ja mõnus pingevaba jooksmine mööda keerutavaid jalgradu tundes headmeelt iga hetke üle. <br />
Paganamaa vaatetornis oli esimene kontrollpunkt. Igast kontrollpunktist sai sellise seibi, mille kokkukogumisega moodustus komplekt, mis oli võistluse osalejamedaliks.<br />
Seal avanes ilus vaade udusele Paganamaale<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgfa7Tu8dGYoloYK6dYNgB-gm6dzkpnc4u-3JKiTg8ED-K0nBFAx2zmzFdaaIto2gVQgRa6U7Ihg0tPu2N0VlcbuLcUS7QNGj-lAv2MEGKFRMQLxN3Qb5vAakQZGFzElzZB3T5a9CZc9VCm/s1600/1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="1600" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgfa7Tu8dGYoloYK6dYNgB-gm6dzkpnc4u-3JKiTg8ED-K0nBFAx2zmzFdaaIto2gVQgRa6U7Ihg0tPu2N0VlcbuLcUS7QNGj-lAv2MEGKFRMQLxN3Qb5vAakQZGFzElzZB3T5a9CZc9VCm/s400/1.jpg" width="400" /></a></div>
Ja edev inimene peab loomulikult võimaluse saabudes ka ühe selfi tegema<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhLym3TV-Iahfp91mhBMBU5iznfgRtGKh754SGkHiqBQCrsoEGK_aBVJQJuZRkxHMdq_-2UkraAOBuF9GOHyUG5mZb3_ad6HDSSwYyo84NALkTi_WyjYHwJB1mJL957uqrIfmOqs9NoUWVE/s1600/6.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhLym3TV-Iahfp91mhBMBU5iznfgRtGKh754SGkHiqBQCrsoEGK_aBVJQJuZRkxHMdq_-2UkraAOBuF9GOHyUG5mZb3_ad6HDSSwYyo84NALkTi_WyjYHwJB1mJL957uqrIfmOqs9NoUWVE/s400/6.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Mõned ajad edasi jõudsime "Tõe ja Õiguse" fimi võteteks ehitatud majadeni, kus tuli võtta ka üks korralik ülesküntud imeva mudaga tõus</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiBLsrm_dondhDZfM_8IZNKu_cd012iKdh5GqUMGXBI0uGm49ibb7ByZj-eubS01mG0q-BqZX3ugeiZRXTsZOzVDbwtgawROMXg_nZOSiCJrm0vwVxi7tE1ATrkuiQSRII-Gop5Phg8wHnJ/s1600/5.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="1600" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiBLsrm_dondhDZfM_8IZNKu_cd012iKdh5GqUMGXBI0uGm49ibb7ByZj-eubS01mG0q-BqZX3ugeiZRXTsZOzVDbwtgawROMXg_nZOSiCJrm0vwVxi7tE1ATrkuiQSRII-Gop5Phg8wHnJ/s400/5.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhfYj-zWwFSkxEy2PGMujBuSYEtSLQAr9S5I58KL8_zourSd0-9DoVFjngzMm6ISFTkMxciMDgxp5TzPa9At_b-W-v_FLWsGv8RXCHsW186UyKl7vf_GMOknzdt4tWRw8-m8UrbK9pIrONb/s1600/4.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="1600" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhfYj-zWwFSkxEy2PGMujBuSYEtSLQAr9S5I58KL8_zourSd0-9DoVFjngzMm6ISFTkMxciMDgxp5TzPa9At_b-W-v_FLWsGv8RXCHsW186UyKl7vf_GMOknzdt4tWRw8-m8UrbK9pIrONb/s400/4.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiTiYzQnOlaQhNNshjEbNhDUejEnJAV60kN8oQ2YdCmtDcbL1WWrUeCUjcWQxoY0Y-TV95jRHYgLYy6ctZYkRWtpcRcrknx4iZqNLdlh1qGVR_iN3w-XrUaNCgiMb-bHeFe0fZf4shwesXa/s1600/3.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="1600" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiTiYzQnOlaQhNNshjEbNhDUejEnJAV60kN8oQ2YdCmtDcbL1WWrUeCUjcWQxoY0Y-TV95jRHYgLYy6ctZYkRWtpcRcrknx4iZqNLdlh1qGVR_iN3w-XrUaNCgiMb-bHeFe0fZf4shwesXa/s400/3.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9tWXSRNnCI-5ioKopPDJeuTKQ9cGpDoO_yZXG8jiQWp8FPsizyMdk-eBth5X0ilc9ukwmZTBBO0TgWipRJ5ksUQkCC-mnpwZpS230AHxwYMmWopJ9pEYMCw1vzZ8LkaoDWLZuVSgpqp-c/s1600/9.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="1600" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9tWXSRNnCI-5ioKopPDJeuTKQ9cGpDoO_yZXG8jiQWp8FPsizyMdk-eBth5X0ilc9ukwmZTBBO0TgWipRJ5ksUQkCC-mnpwZpS230AHxwYMmWopJ9pEYMCw1vzZ8LkaoDWLZuVSgpqp-c/s400/9.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Taluõues oli joogipunkt, kus täitsin kiiresti oma pudelid ja panin edasi.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Järgnes hulk kilomeetreid kruusateid ja siis mõni kilomeeter enne Eesti lõunatippu jõudmist pikalt piki piiri mineva kraavi porist kallast, mis andis hea vabanduse kõndimiseks. Tipus sai ka viimased pildid tehtud, sest telefon oli taskus oma elu hakanud elama, mille tulemusena ta omatahtsi tegi mitu kõnet ja saatis mõningad sõnumid. Ja selle kõige käigus sai ka aku tühjaks. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg3b3u2oMwlfpjFHcq1chrqlXVbi-ywXfqmE2uty3wouFB6ANKfz0vx14llubnG2p4-YirglxAmvJCsRUsR_2JrMJBj-n7Y-rt9ePybeckGuEFckztKEGVUlb5Q-93ZGg4j-6zKf-6EW1jQ/s1600/8.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="1600" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg3b3u2oMwlfpjFHcq1chrqlXVbi-ywXfqmE2uty3wouFB6ANKfz0vx14llubnG2p4-YirglxAmvJCsRUsR_2JrMJBj-n7Y-rt9ePybeckGuEFckztKEGVUlb5Q-93ZGg4j-6zKf-6EW1jQ/s400/8.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi8Z5_7KjS4tlUNIKiWtqW-S2yDYpc1vKYBLi0ksqAth4ZWUxGQNVxi66ZPC5KgM7LolBOaNj0J28GANLVS2g0IIECkLc3m_hlJeCZqZ2z3Xo8mP18WCIEH47AgQBlD10MLzd2nJlSI4ymg/s1600/7.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="1600" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi8Z5_7KjS4tlUNIKiWtqW-S2yDYpc1vKYBLi0ksqAth4ZWUxGQNVxi66ZPC5KgM7LolBOaNj0J28GANLVS2g0IIECkLc3m_hlJeCZqZ2z3Xo8mP18WCIEH47AgQBlD10MLzd2nJlSI4ymg/s400/7.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Natuke veel edasi ja olingi poolel maal asuval kesklaagris kus sai ennast supiga tankida ja uuesti joogivarusid täiendada.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Sealt juhtusime lahkuma koos Tõnu Ilvesega, kellega jäime koos liikuma kuni lõpuni. Väga hästi toimiv koostöö oli, tema tugeva orienteerujana luges kaarti ja minu kellas olev rajafail parandas vajadusel vigasid. Ainult ühe mahapööramise magasime maha, miskipärast kell ei teatanud rajalt lahkumist ja ka Tõnu ootas seda natuke hiljem juhtuvat.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Tempo oli ultrajooksu lõpuosa kohta täitsa hea, tegime vahetevahel kõnnipause, aga neid siis vastavalt sellele kui emmal-kummal selleks vajadus tekkis. Samas oli minek mõnus, jalad püsisid pehme ja valuvabana.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
75. kilomeetril oli viimane teeninduspunkt, kus eelinfo kohaselt pidi saama vett ja teed, aga suureks üllatuseks oli seal hulgem igasugu head ja paremat. Sai seal kuskil kümmekond minutit lausa istutud ja grillvorste näost sisse topitud. Igatahes tekitas täis kõht väga mõnusa tunde ja edasiliikumine jätkus juba sisseharjunud rütmis. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Päris raskeks hakkas minema alles 5-6 kilomeetrit enne lõppu kui jaks otsa sai. Sellest hoolimata tegime siledamates lõikudes jooksusamme. Finišisse jõudsin ajaga 14:02:06, mis andis 68 startija hulgas 28. koha. ...mis oli üllatavalt hea, tavaliselt minusugune töllerdaja tabeli esimeses pooles ei figureeri.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjtAnbnlAEuQbxsNlvZtrWjVdAzghBKXOqrtsRQPWzmwK1lgfAurfNmI91xXPuqaS_rz9hPwYK9F5O1v3S9l49mQCDGh296miA6F6g3cUAQl96UcQ7zsryy07SUHK2JyDl0mtBZEwzMOBVR/s1600/11.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1068" data-original-width="1600" height="266" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjtAnbnlAEuQbxsNlvZtrWjVdAzghBKXOqrtsRQPWzmwK1lgfAurfNmI91xXPuqaS_rz9hPwYK9F5O1v3S9l49mQCDGh296miA6F6g3cUAQl96UcQ7zsryy07SUHK2JyDl0mtBZEwzMOBVR/s400/11.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Lõppu peab lisama selle võistluse üldsegi mitte vähetähtsa seiga, milleks oli üks Läti koer, kes stardis Kornetis avastas endas ultrajooksupisiku ja koos esimese otsa jooksjate ja ratturitega kogu 101km kaasa jooksis ning viienda kohaga lõpetas. Finišis oli ta igatahes kogu sellega kaasneva tähelepanu ja sardellidega väga rahul. Medali sai ka väljateenitult tunnustuseks. Järgmine päev toimetas korraldaja ta ilusasti tagasi.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXmq7ToruO_06mZxshB1dC_s6Z6fRgmiP3h5ZpfO1NDB1M4VEVhB9SzsbLt79-M82iQRMg6FvYohKDnzZPeEGv588YGycmRUKMIN1fVmj7JSOytt0we4u0ZIZ9TxLFJBvylzvn04SQaw_p/s1600/82103029_593682934785847_8387362794491609088_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1201" data-original-width="1600" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXmq7ToruO_06mZxshB1dC_s6Z6fRgmiP3h5ZpfO1NDB1M4VEVhB9SzsbLt79-M82iQRMg6FvYohKDnzZPeEGv588YGycmRUKMIN1fVmj7JSOytt0we4u0ZIZ9TxLFJBvylzvn04SQaw_p/s400/82103029_593682934785847_8387362794491609088_n.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<br />Ollehttp://www.blogger.com/profile/15226894880205694364noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-2098130964693433905.post-78934431435216438392019-10-27T15:37:00.000+02:002019-10-28T09:05:55.673+02:00Haanja Ultra100<br />
<div class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<i>Hello darkness, my old friend<o:p></o:p></i></div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<i>I've come to talk with you again</i></div>
<div class="MsoNormal">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<o:p> </o:p>On sügisene laupäevaõhtu ja päevavalgus on pimedusega
asendunud. Vihma sajab ladinal kraevahele ja tuul ulub peakohal puudelatvades. Mudasel rajal jooksurütmis hüplevalt pealambi valgusvihult peegelduvad tagasi veepiisad ja hingeaur. Olen Haanja
küngaste vahel kuuekilomeetrisel ringil Erikuga koos juba hommikul seitsmest saati ringe
jooksnud ja peas on hakanud ketrama miskipärast Simon & Garlfunkeli "Sound Of
Silence" esimesed kaks rida. Uuesti ja uuesti. Ultrajooksmine ja pimedus
kuuluvad tihedalt kokku, kõikidel pikematel võistlustel tuleb vähemalt
osa öisel ajal teha. Kuna näha saab tundide kaupa ainult oma pealambi
valgussõõri maapinnal jalge ees, siis aju saab igavuse ja üksluisuse tõttu rohkem omapäi ringi uidata ja hakkab
väsimuse tõttu probleeme suuremaks paisutama ning nendest vahest isegi depressiivsusele
kalduvaid mõtteid ketrama. Tekivad igasugused eksistentsiaalfilosoofilised sisekõned. Kui ärkvel on oldud juba pikemat aega ja lisaks veel unevõlg
hakkab painama, siis see on aeg kui unekollid välja ilmuvad. Põõsad,
puud ja kivid hakkavad silme ees kuju muutma ja neist saavad loomad, inimesed
ja ebamaised monstrumid. See on alati ultrajooksu raskeim aeg. Aga siis kui saabub hommik ja jälle valgeks läheb,
muutub kogu maailm jälle helgeks ja ilusaks, probleemid ja väsimus kaovad ning
kõik nagu algaks uuesti.</div>
<div class="MsoNormal">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<o:p> </o:p>Haanjas küll selliseid asju ei esine, ultrajooksumõistes on
sajakilomeetrine 15 tunnise kontrollajaga võistlus siiski lühem sutsakas.
Olen sügiseti oma hooaega siin lõpetanud juba oma "karjääri" algusest
saadik, mis tähendab, et mõõdan siinseid künkaid juba seitsmendat korda. Minu
läbitud kahekümnest ultrajooksust on seega üle kolmandiku haanjasajad. Kuidagi
mõnusalt kodune tunne on siia iga aasta tulla. Samad rutiinid, paljuski samad näod. Jah - olud ei ole siin
praktiliselt kunagi sõbralikud, alati tuleb kaela kas vihma, lund või muud sodi ja see muudab siinse savise pinnase jalgu endakülge imevaks, aga see käib asja
juurde. Ultraid ei käida kunagi jooksmas sellepärast, et see lihtne on. See on ju kogu asja kontseptsiooniga vastuolus. Kui tahta lihtsalt pääseda, siis võib minna mõnele ümbermingiasjajooksule.</div>
<div class="MsoNormal">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<o:p> </o:p>Aga kerime uitama läinud jutu tagasi hommikusse. Enne starti saan kätte numbri, millel on mu nimi seekord natuke omapäraselt kujutatatud.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj2cXl-x8l2DGORxC11Q4IRYNOG5FY2WwgbCahyphenhyphenS0z1wwfuR0QsFp61cyzubzNe-MJ_WSguC4ZpvB_U1MA__CZjpWGLnfBSNsozjKHpY7JFbp5geTAvZ-XAjymsi0SgELsv_EXTJCe7UK37/s1600/75550312_2929607353720299_2465432500600569856_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1132" data-original-width="1600" height="282" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj2cXl-x8l2DGORxC11Q4IRYNOG5FY2WwgbCahyphenhyphenS0z1wwfuR0QsFp61cyzubzNe-MJ_WSguC4ZpvB_U1MA__CZjpWGLnfBSNsozjKHpY7JFbp5geTAvZ-XAjymsi0SgELsv_EXTJCe7UK37/s400/75550312_2929607353720299_2465432500600569856_o.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
Natuke askeldamist ja saabki kell seitse ning aeg on pealampide valguses pimedasse metsa joosta. Hoiame Erikuga kokku, kes on miskipärast arvamusel, et kui oma esimest sajakilomeetrist ultrajooksu joosta, siis võiks minusuguse töllerdajaga koospüsimine kuidagi kasulik olla. No võibolla küll, siis ei ole ohtu, et võiks normaalse tulemusega jooksu lõpetada :)<br />
Trass on seekord saanud mõned muudatused, suurem neist on see, et liikumissuund on seekord teistpidine ja Sikamäge võetakse natuke teise külje alt. Ivar küll kirjutas mõni nädal enne Facebookis, et suures südameheaduses plaanib ta nimetatud mäe üldse välja jätta, aga kuna ma esitasin selle vastu protesti, on see ju ringi ainuke mäesarnane moodustis, siis jäi ta sisse ja uus tõus sai ka nime endale.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgYp9m5d34BUP14dgR3wtLgtJCTyVfmr4LT20hPtzgeNfFfV-icYYGs53l8Av7zLpwgTfvdzms_L1yi-29dd9FXxGMCNc-N1FQI7Adb2MHl2MD_ydiT3pCyEP0e8gQL3CJla2GMylk9wPMr/s1600/72620592_3140990552583798_8984369858590277632_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="337" data-original-width="524" height="256" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgYp9m5d34BUP14dgR3wtLgtJCTyVfmr4LT20hPtzgeNfFfV-icYYGs53l8Av7zLpwgTfvdzms_L1yi-29dd9FXxGMCNc-N1FQI7Adb2MHl2MD_ydiT3pCyEP0e8gQL3CJla2GMylk9wPMr/s400/72620592_3140990552583798_8984369858590277632_n.jpg" width="400" /></a></div>
Esimesed ringid mööduvad meeldivalt Erikuga juttu ajades, ilm on ideaalne, on piisavalt soe, et lühikeste pükstega joosta, vihma ei saja.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj7BFjKvyWZ2jeMlgG1wBXA5LyvuD9xMJuWheZVp8Fe_csITHfx7WQI_eIeVQWT-CWPJeJepH5mjMWhyndvPNtGp137hT1yxD3TPZ-UstXQQlK8n2NvwdQUAAQ2K_zAeOgF3PzFtP07dv_d/s1600/_MG_9397.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1067" data-original-width="1600" height="266" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj7BFjKvyWZ2jeMlgG1wBXA5LyvuD9xMJuWheZVp8Fe_csITHfx7WQI_eIeVQWT-CWPJeJepH5mjMWhyndvPNtGp137hT1yxD3TPZ-UstXQQlK8n2NvwdQUAAQ2K_zAeOgF3PzFtP07dv_d/s400/_MG_9397.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
Ringiaegadele lisandub küll iga kord mõni minut lisaks, aga nad püsivad siiski alla tunni, mis on oluline, sest 15 tundi on aega 15 ringi tegemiseks ja kui nüüd korraks matemaatikat teha, siis on ju selge, et lõpunijõudmiseks peab keskmine ringiaeg alla tunni jääma.<br />
Kui pool distantsist läbitud, siis hakkab vaikselt tibutama, aga see ei ole midagi häirivat. Paar ringi jätkan veel samasuguses riietuses, siis aga hakkab vaikselt tuulele avatud kohtades siiski jahe ja panen õhukese kileka peale.<br />
Kui kolm ringi on jäänud läbida, läheb jälle pimedaks. Ja sellega koos hakkab edasiliikumine märgatavalt raskemaks minema. Ringiajad on üle tunni, aga kuna alguses on piisav puhver sisse joostud, siis ei ole see ohtlik. Igaks-juhuk kontrollin korduvalt kella ja teen arvutusi, aga kõik on ok, lõpuni jõuaks nüüd vajadusel ka kõndides.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiOFrxr7i-yijrsgAVwndN6sgoeeWaJC01NwOiBXttUO-1ixFt1_mDkL2Trb-8vBcIbAs-BmdgC8MxVsdbHKxpDw0hiNXdsqTkHZrVejkHImaw-MVVh2oW57PHIw-pb-mAFDu48KtGvQV40/s1600/_MG_9741.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1067" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiOFrxr7i-yijrsgAVwndN6sgoeeWaJC01NwOiBXttUO-1ixFt1_mDkL2Trb-8vBcIbAs-BmdgC8MxVsdbHKxpDw0hiNXdsqTkHZrVejkHImaw-MVVh2oW57PHIw-pb-mAFDu48KtGvQV40/s400/_MG_9741.JPG" width="266" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiY30DgppfO0f9V3Nzo0rMSbaFLTBBdpU0lG2A5GtZF3RMA-mZi14zk5oiTXppRT6z1ji4f8GOouLQUefPPCwKXcST7oTs4eKe2o5EcacQIibMlLPNn86cbgPD6rNMclgdmDICLC_ukHBTm/s1600/_MG_9744.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1067" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiY30DgppfO0f9V3Nzo0rMSbaFLTBBdpU0lG2A5GtZF3RMA-mZi14zk5oiTXppRT6z1ji4f8GOouLQUefPPCwKXcST7oTs4eKe2o5EcacQIibMlLPNn86cbgPD6rNMclgdmDICLC_ukHBTm/s400/_MG_9744.JPG" width="266" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
Eelviimasel ringil saan suuremat sorti haamri ja joosta ei jaksa peaaegu üldse enam. Erikul on rohkem värskust sees ja libiseb vaikselt eest ära. Aga läbi saab ka see ring ja ongi käes aeg viimast korda metsa joosta. Ringi algus läheb suhteliselt samamoodi kui eelviimane ring, aga siis hakkab järjest rohkem kohale jõudma, et kohe-kohe on läbi ja vaikselt hakkab adrenaliini peale tulema ning tempo hakkab tõusma kuni jooksen jälle ilusa kiire sammuga. Sikamäe tõusl saan jälle kätte ka Eriku ja jätkame uuesti koos. Seda pidu kestab kahjuks ainult pool ringi, siis on olemine jälle sama suss. Ja niimoodi kõnnimegi need viimased kilomeetrid.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhaSDouABUUP34QfwpyV10adBHidqr8d-I4XaPgfaTkg3GrLWAOKfECTBeABf_0FfGEFb4IojZbG5QlEyNtbuZ4OcOBrRoVNrNW1oKfsEfnB_Qgbr7UlGnAllJ-pQyCOsNOySKCdc1nS_X_/s1600/_MG_9895.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1067" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhaSDouABUUP34QfwpyV10adBHidqr8d-I4XaPgfaTkg3GrLWAOKfECTBeABf_0FfGEFb4IojZbG5QlEyNtbuZ4OcOBrRoVNrNW1oKfsEfnB_Qgbr7UlGnAllJ-pQyCOsNOySKCdc1nS_X_/s400/_MG_9895.JPG" width="266" /></a></div>
Aeg ja koht ei ole mainimisväärsed. Erikule tänud meeldiva seltskonna eest ja õnnitlused esmakordselt saja kilomeetri läbimise eest. Loodetavasti ei jää see viimaseks.<br />
<br />
<i>Fotod Külli Leola</i></div>
<div class="MsoNormal">
<o:p></o:p></div>
<br />Ollehttp://www.blogger.com/profile/15226894880205694364noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2098130964693433905.post-46480174543002203152019-09-23T10:49:00.000+03:002019-09-23T11:53:54.885+03:00Sillamäe UltraViimased paar aastat on suurem enamik minu ultrajooksudest tähendanud arvestatavat numbrit vertikaali, muda, lahtiseid kive, puujuurikaid ja suure osa oma varustuse seljakotis kaasastassimist. Sillamäe Ultra aga on selle täielik vastand - sile asfalt, null juurikat ja tänu kahekilomeetrisele ringile on kõik vajalik kogu aeg saadaval. Suuresti seepärast ma selle oma võistlusgraafikusse paigutasingi - ükstapuha kui äge mägedes ja metsades töllerdamine ka ei ole, vajan ma siiski vahepeal vaheldust. Viimati osalesin 24h tunni jooksul kaks ja pool aastat tagasi Soomes "Endurance 24" võistlusel kus mul läks üsna kehvasti. Tänu massiivsetele villidele ja peaaegu sama massiivsele iiveldamisele oli mu tulemus ainult 132,6 km. Iseenesest olen selle tulemusega Eesti 24h tunni rekordite edetabelis 22. kohal, aga see ei näita selle tulemuse headust, vaid Eesti ultrajooksu kehvakest taset.<br />
Selleks, et edukamalt esineda, peab õppima vigadest ja proovima vältida Soomes tulemuse tegemist takistanud kahte suurimat probleemi - ville ja iiveldamist.<br />
Villiprobleemi lahendamiseks oli vaja leida tossud mis mahutaks lahedalt sisse ära minu laiad jalalestad. Eriti suur probleem oli varasemalt varvastega, kunagi esimest korda 24h ultrat joostes tuli mul varvastele niipalju ville, et jooksu käigus tuli sellest üks varbaküüs lahti. Ja uskuge mind, see ei ole maailma kõige mõnusam asi! Kuna mul olid mägiultratelt tossude osas juba head kogemused Altra "Lone Peak" maastikutossudega, siis valisin ka asfaldijooksuks sama firma "Torin 4.0 Plush" käimad, sest neil on kasutusel sama "Footshape Toe Box" ehitus mis laseb varvastel tossus olla loomulikus asendis ilma neid kokku surumata.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9rN7pYx4IsWzXJVWZNCSd9GECLoL4LAUHjr__fo_2IRnkKKE779MHqZ5Dbt_mXhq3nS5WHSjFtYKHWeEfawgBRk8Bpc5HRDQ3UlakB3wKe_RigsS66L0Jj8b7aLnYp-HfbYPllmf2CiT4/s1600/your-feet-in-wide-vs-narrow-shoes-great-visual-from-altra-running-2.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="356" data-original-width="504" height="282" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9rN7pYx4IsWzXJVWZNCSd9GECLoL4LAUHjr__fo_2IRnkKKE779MHqZ5Dbt_mXhq3nS5WHSjFtYKHWeEfawgBRk8Bpc5HRDQ3UlakB3wKe_RigsS66L0Jj8b7aLnYp-HfbYPllmf2CiT4/s400/your-feet-in-wide-vs-narrow-shoes-great-visual-from-altra-running-2.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg_FZ3iWGzOZdHnMoPFubMAjRTJymfURRkHAwalnrJokyPcpDQ8YF_qZl3r-JRmALIa-BgiBk4kT0snM4O1ZBqlKAEINyvH_27_L8Ih3QcbsJvBl5z3puU37qM4aTe1KtHBDJgWG8ko-EDX/s1600/altra-torin-4-plush-top.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="433" data-original-width="900" height="191" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg_FZ3iWGzOZdHnMoPFubMAjRTJymfURRkHAwalnrJokyPcpDQ8YF_qZl3r-JRmALIa-BgiBk4kT0snM4O1ZBqlKAEINyvH_27_L8Ih3QcbsJvBl5z3puU37qM4aTe1KtHBDJgWG8ko-EDX/s400/altra-torin-4-plush-top.jpeg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
Ja tõesti, seal on varvastel niipalju ruumi, et parema jala varbad võiksid vabalt endale vasaku jala varbad reede õhtul külla kutsuda ja isegi siis kui nad on eestlase varbad mis vajavad suuremat isiklikku ruumi, siis saaksid nad õhtu veedetud kümnekesi ilma ebamugavustundeta.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
Altra tossudel on erinevalt tavapärastest veel kasutusel null drop, mis tähendab seda, et kand on samal tasapinnal kui varbad ja see on asi, mis vajab enne pikemate distantside jooksmist harjutamist. Kui on kogu elu joostud niimoodi, et kand asub päkast kõrgemal, siis üleminek võib ilma piisava sisseharjutamisajata vigastusega lõppeda. Kuna mina aga olen juba mai algusest suure osa oma pikematest jooksudest Altratega teinud, siis see ei olnud enam probleem. Isegi vastupidi, selle tulemusel olen lahti saanud mind juba aastaid rohkemal või vähemal määral vaevanud kannavalust. Tänu null dropile on jooksmisel põrutus kannale väiksem. Ja nagu kõiki muid natuke spetsiifilisemaid asjasid, Altraid Eestis ei müüda, tuleb tellida. Vabanduseks öeldakse, et peale minu on Eestis veel umbes viis inimest, keda sellised huvitada võiksid. Mis tõest väga kaugel vist ei olegi. Igaljuhul sain augustis oma tellitud tossud kätte, esimese muljena tundusid nõksa suured olevat, aga peale pikemaid jooksmisi selgus, et jalg paisub joostes piisavalt palju, et toas proovimisel esinenud väike loksumine kadus. Peaprooviks jooksin nendega Tallinna Maratoni mis näitas ära, et saab pikemaid maid joosta edukalt. Ja kui nüüd sündmuste käigust korra ette hüpata, siis Sillamäelt ära minnes oli mu jalgadel olev villide arv sama mis tulles - null.<br />
Teine lahendamist vajav probleem oli iiveldamine, mis on mind enamustel pikematel jooksudel "meeldiva" kaaslasena saatnud. Selleks testisin esimest korda Cesis Eco Trailil ingveritablette. Seal töötasid need hästi. Muidugi oli sealne 80 km piisavalt lühike distants, et täit kindlust toimivuse kohta ei saanud anda. Igaks juhuks võtsin veel kaasa termosega ingveriteed.<br />
Aeg Tallinna Maratoni ja Sillamäe Ultra vahel oli natuke ärevusttekitav, kõigepealt tõmbasin jalgpalli mängides natuke ära oma vasaku jala reiepealse lihase ja siis sain endale külge veel kerge haiguse mood asja. Palavikku küll ei tõusnud, aga korralik tuumanohu oli ja sellega kaasnev kehva enesetunne. Ei ole vist ühtegi suuremat võistlust, enne mida mingisugused jamad ei kimbutaks. Nagu mingi kakamagnet. Õnneks aga stardiks oli kõik juba timmis.<br />
Hommikul koos sõitsime koos Eveliniga Sillamäele kohale, asjad valmis, natuke pläkutamist kaaskannatajatega, enne starti ühispilt ja kell 12:00 minema.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgCXUUfvkWgJc6Ry1QSYv4TOe9N7_PFTK2IvAlM9nB2Om0zH8pgJOmwf7tNmMWDPmXendUbUxWvqS8HsqUBSA2WN-1McYQm6aKu-0KPJyfQAEu1194_p8P8JDVlicbIagvtM1JoKtfbL8f9/s1600/71018390_2663199797070768_8170781260340264960_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgCXUUfvkWgJc6Ry1QSYv4TOe9N7_PFTK2IvAlM9nB2Om0zH8pgJOmwf7tNmMWDPmXendUbUxWvqS8HsqUBSA2WN-1McYQm6aKu-0KPJyfQAEu1194_p8P8JDVlicbIagvtM1JoKtfbL8f9/s400/71018390_2663199797070768_8170781260340264960_o.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
Esimesel ringil oli sees mõnus ootusärevus eelseisvast seiklusest. Jah, ööpäev mööda kahekilomeetrist ringi on ka seiklus, natuke teistsugune selline.<br />
Kaks nädalat tagasi joostud Tallinna Maraton näitas, et kui algusest peale hästi ühtlaselt rahuliku tempoga joosta, siis on energiakadu väga väike ja samamoodi planeerisin ka Sillamäel alustada, hoida tempot kuskil 6:40-6:50 minutit kilomeetrile lootuses, et niimoodi jagub vurtsu kauemaks. Ja alguses esimesed paarkümmend kilomeetrit see kõik niimoodi ilusasti toimis. Pinge ja probleemivaba liikumine. Kolmekümnenda kandis hakkas aga ilus elu ootamatult kiiresti läbi saama, jalg hakkas järjest raskemaks muutuma ja sisse tekkis vahetevahel selline kergelt palavikuline tunne. Nii rahuliku alguse kohta oli see kindlasti liiga vara, et energiahulk kehas oleks otsa saanud, ju siis oli ikka mingid jääknähud haigusest veel sees. Hakkas ka vihma sadama mis iseenesest mind väga ei häirinud, veekindel kilekas selga ja edasi. Toitumine ja joomine oli kõik hästi, toit läks ilusasti sisse. Evelin andis iga täistund lisaks soolakapsli ja kolme tunni tagant ingveritableti.<br />
Kõndimispausid hakkasid iga ring järjest pikenema. Esimene maraton täitus viie tunniga, aga jalad olid juba täiesti töntsid. Kaks nädalat enne sama ajaga Tallinna Maratoni lõpetades ei olnud väsimus ligilähedaseltki samasugune.<br />
Aga püssi põõsasse visanud ma see hetk igatahes veel ei olnud, võis ju täiesti vabalt veel paremaks minna. Vahepeal uuendasin peaaegu kolme kilomeetriga oma isiklikku kuue tunni rekordit, aga liikumine oli ikka väga vaevaline juba ja kuskilt ei näinud ühtegi märki, et võiks paremaks minna. Hakkas korra tekkima natuke iiveldamisalgeid, aga peale ingveritee joomist see kadus.<br />
Tegin edasi vahelduvat kõndjooksu kus kõnniosa pikkus sõltus sellest kas oli lihtsalt raske või väga raske.<br />
Kaheteist tunniga täitus 86 kilomeetrit, millega uuendasin oma 12 tunni rekordit kuue kilomeetriga. Lisandus probleemina valu pahkluudes. Tõenäoliselt tuli see natuke liiga tihkelt ümber jala olevatest kompressioonipõlvikutest. Tundsin nende pakitsemist küll juba tükk aega varem, aga lükkasin sokkide vahetamist kogu aeg edasi. Ja tundub, et jäin vahetamisega siiski hiljaks, lõpuks olid pahkluud nii valusad, et jooksusamme ei saanud enam üldse teha. Kõndida küll sai, aga joostes tuli terav valu sisse. Oli küll veel variant ibukas võtta ja jätkata, aga kuna oli selge, et eesmärgiks seatud sadat miili niiehkteisiti täis ei saa, siis ei tundunud see mõistliku lahendusena. Ja mõte edasised 11 tundi läbi valu kõndida ei ahvatlenud kuidagi. Nii ma siis rajalt maha astusingi. Tulemuseks jäi 98 kilomeetrit. Mõtlesin küll natuke, et äkki peaks sada täis tegema, aga ausaltöelda oli see hetk väga ükskõik juba.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEihGTUd-cKoTTwudoaq8812IBibR-LXFQE-NGWbaw6FGr8aVkee46SFFtM3jqYt5MaOjcJUVTgDO5BSSYtoNYFe8a_MOf94QeDfB49Zvo2dZN0SHmbWJsleygSka_-VK6jmxVeffDVxNv67/s1600/70843042_10157864875731414_2745273006031896576_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="960" data-original-width="720" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEihGTUd-cKoTTwudoaq8812IBibR-LXFQE-NGWbaw6FGr8aVkee46SFFtM3jqYt5MaOjcJUVTgDO5BSSYtoNYFe8a_MOf94QeDfB49Zvo2dZN0SHmbWJsleygSka_-VK6jmxVeffDVxNv67/s400/70843042_10157864875731414_2745273006031896576_n.jpg" width="300" /></a></div>
<br />
Tundub, et iga aasta on ikka vähemalt ühte põrumist vaja, eelmine suurem kõrbemine oli aasta tagasi enamvähem samal ajal Poolas "Beskidy Ultra Trailil". Loodetavasti järgmine annab ennast ka vähemalt sama kaua oodata.<br />
Võistlus ise oli väga vinks-vonks, südamega korraldatud asi. Toidulaud väga rikkalik ja ka kõik muu vajalik olemas. Kes tahab sellist formaati proovida, siis kindlasti parim koht kus seda teha.<br />
Edasi kolin asfaldilt tagasi maastikule, mis on siiski palju südamelähedasem koht jooksmiseks. Juba kuu aja pärast on Haanja Ultra100 mis on mu ultrajooksjakarjääri sees ainuke võistlus kust ma pole ükski aasta eemale jäänud. Ehk siis 26. oktoobri hommikul kell 7:00 stardin juba seitsmendat aastat järjest Haanjas, et seal sada kilomeetrit joosta.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />Ollehttp://www.blogger.com/profile/15226894880205694364noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2098130964693433905.post-74186455252702917332019-09-10T10:14:00.003+03:002019-09-17T14:24:38.026+03:00Tallinna Maraton tempomeistrinaTegelikult ei olnud mul üldse plaanis see aasta Tallinna Maratonile minna. Kuna septembri lõpus osalen Sillamäe Ultra 24-tunni jooksul, siis kavatsesin aja Cesis Eco Traili ja selle vahel sisustada ettevalmistavate treeningutega ja hoiduda võistlustest eemale. Kunagi kevadel kui Sillamäe plaanis veel ei olnud, regasin ennast Ultima Thule maratonile, aga kuna see toimub nädal enne ultrat, siis jääb kahjuks vahele seekord. Sorry Raili! Järgmine aasta üritan kindlasti jõuda!<br />
Augusti lõpus helistas Ivar ja pakkus endast vabaks jäävat Tallinna Maratoni 5 tunni tempomeistri kohta. Kaalutleva ja alalhoidliku inimesena tahtsin enda jaoks kõik läbi mõelda ja mitte uisapäisa uude väljakutsesse hüpata. Võtsin seega endale enne vastamist mõtlemisaja. ...umbes 0,8 sekundit pika.<br />
Kui siin nüüd on lugemas mõni spordikaugem inimene, kes ei tea kes see tempomeister on ja kas see on äkki midagi söödavat, siis selgituseks, et tempomeistrid on suurematel maratonidel inimesed, kellele on antud ülesandeks joosta maraton täpselt kokkulepitud ajaga ja seda tehes liikuda stardist finišini täpselt ühtlase tempoga. Eesmärgiks on aidata inimesi kes ei oska ise ühtlast tempot hoida. Ja ühtlast tempot peab hoidma selleks, et vältida maratoni alguse poole liigset kiirustamist ja lõpupoole äravajumist. Selleks, et tempomeister oleks stardisaginas lihtsalt ülesleitav, pannakse talle külge suured õhupallid tema lõpetamisajaga. Minul oli siis ülesanne joosta maraton lõpuajaga 5 tundi.<br />
Selleks, et viie tunniga lõpuni jõuda, on vaja hoida tempot 7:06 minutit kilomeetrile. Aga kuna iga nelja kilomeetri tagant on joogipunktid, mis ma plaanisin kindlasti kõndides läbida ja kogu grupi järgi oodata, siis planeerisin joosta keskmiselt tempoga 7 minutit kilomeetrile. Joogipunktides kõndimine on oluline seepärast, et kõik oma joogi-söögi ilusasti kätte saaksid. Tempomeistritele tekib eriti esimeses osas ümber suured grupid ja joogipunktides tekitab see rüselemist ja segadust. Kevadel Riia maratonil jooksin ise 4:30 tempomeistri järgi kes joogipunktid läbis ilma tempot alandamata, Jooksupealt joogi krabamine ja söömine-joomine on väga ebamugav ja kes seda harjutanud ei ole, võivad suurema osa joogist suust mööda valada või kurku tõmmata. Ja kui sa niimoodi tegutseva tempomeistriga koos olles siiski juues paar kõnnisammu teed, siis tähendab see, et peale joogipunkti pead tempot lisama, et talle uuesti järgi jõuda ja sellised kiirendused kurnavad liigselt.<br />
Mõned nädalad oli aega ennast 7:00 tempoga harjutada. Kuna nädalavahetusteks olid niikuinii rahulikud pikad jooksud Sillamäe Ultra ettevalmistuseks planeeritud, siis sobis see hästi. Oleksin muidu küll trennis natuke kiiremini jooksnud, aga lõppkokkuvõttes vast palju kahju sellest ei sündinud, ega ma Sillamäel palju kiiremini ei planeeri alustada ja loeb ju jalgadel veedetud aeg. Peab tõdema, et alguses oli nii aeglaselt jooksmine natuke isegi keeruline. Kuigi olen muidu ka aeglane töllerdaja, siis see on siiski minu harjumuspärasest tempost jupp jagu aeglasem. Esimesel kahel katsetusel läks keskendumise kadudes kohe tempo kiiremaks, aga tasapisi hakkasin harjuma ja maratonihommikuks olin vähemalt omastarust valmis.<br />
Hommikul saabusin Tallinna poolteist tundi enne starti, andsin koti pakihoidu, käisin tempomeistrite pildistamisel, mölutasin niisama ja oligi aeg õhupall küljes stardikoridori sättida. Seal oli juba päris suur tunglemine. Oli ette nähtud, et stardin C sektsioonist, aga kuna 4:30 tempomeister oli ennast sättinud juba D sektsiooni, siis pidin temast veel niipalju tahapoole minema, et 4:45 ka meie vahele ära mahuks. Seega olin omadega juba täiesti Taga-Indias.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9X_iRdJQPvqCOjcAk7OVmJQQTexbV5EJ1pR6q7dPNPGswP8aca3u5zZDav-DdnxJgLjbGKamGWvRoSvHUbbrkRyfFnJMxErRJgDBljRh8lVo6O0DRelODjKrUr_-AAIVoGCuoCbqWkrzw/s1600/tln+maraton19+tempomeistrid.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1067" data-original-width="1600" height="266" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9X_iRdJQPvqCOjcAk7OVmJQQTexbV5EJ1pR6q7dPNPGswP8aca3u5zZDav-DdnxJgLjbGKamGWvRoSvHUbbrkRyfFnJMxErRJgDBljRh8lVo6O0DRelODjKrUr_-AAIVoGCuoCbqWkrzw/s400/tln+maraton19+tempomeistrid.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
Start antud läks peaaegu 3 minutit, et stardikaareni jõuda ja ka siis ei saanud veel jooksma hakata, kuna Viru tänaval olev stardikoridor oli nii kitsas, et Taga-Indiast startijad pidid ummiku tõttu natuke aega isegi seisma vahepeal. See aga keeras planeeritud tempo kohe tuksi kuna esimese kilomeetriga olin kohe 26 sekundit graafikust maas. Ja ega selle tagasitegemine lihtne ei ole, tempomeistri kohustus on ju joosta ühtlaselt ilma tempoga suuremat mängimata. Proovisin hästi vaikselt allamäge lõikudel natuke kiiremini joosta. Lisaks selgus neljandal kilomeetril olevas joogipunktis, et seal läheb rohkem aega kui olin arvestanud ja enne trennis harjutanud. Viiendal kilomeetril olin graafikust seetõttu juba nõks üle minuti maas. See oli juba natuke liiga palju ja vajas tagasitegemist. Tõstsin siis hästi tasakesi natuke tempot ja jooksin 6:50-6:55 tempoga, et pisitasa miinus tagasi teha. Lisaks oli vaja ju veel natuke ka graafikust ette jõuda, et minuga koos jooksjad endale siiski alla viie tunni netoaja saaksid.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhDoBlPL-EQZN1r4tdqn-Z8egeScAJ_t5BuxbUC7uHEUVgEE-AUWd-mkLzrcIR4jCq16gJ60UB4nk6mlAzyyCrczAjrnNtGXUVQL2D4mQyF_B1HB2NB-rVchUQtIfcfwNc3UgQy4jrBazdj/s1600/sportfoto_2019-09-08_Tallinna_Maraton_112392.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1067" data-original-width="1600" height="265" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhDoBlPL-EQZN1r4tdqn-Z8egeScAJ_t5BuxbUC7uHEUVgEE-AUWd-mkLzrcIR4jCq16gJ60UB4nk6mlAzyyCrczAjrnNtGXUVQL2D4mQyF_B1HB2NB-rVchUQtIfcfwNc3UgQy4jrBazdj/s400/sportfoto_2019-09-08_Tallinna_Maraton_112392.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
Kümnendaks kilomeetriks olin juba peaaegu graafikus, miinust oli ainult 11 sekundit. Oli näha, et oli täpselt paras minemine, viieteistkümnendal kilomeetril olin graafikust juba 18 sekundit ees. Edasi läks rada läbi loomaaia. Prževalski hobused olid jooksjate hulgast ilmselgelt häiritud ja kappasid oma aedikus karjas ringi. Kaamleid see jällegi ei häirinud üldse, seisid rahulikult kohapeal. Rocca al mare ristmiku alt tunnelist läbi minnes oleks mu õhupall peaaegu kinni jäänud, napilt sain ta päästetud tänu tagapool oleva grupiliikme hoiatushüüdele. Kilomeeter hiljem kui Kakumäe teele jõudsime, käis üks kõva pauk ja õhupallist oli ainult nööripidi järgilohisev räbal järgi, puuoksad olid oma töö teinud. Samas nägin maas veel ühe õhupalli räbalaid, nagu näha oli see koht saanud saatuslikuks ka ühe eespool liikuva tempomeistri pallile.<br />
Poolele maale jõudnuna selgus, et olin endiselt ilusasti ühlases tempos liikumas, ajagraafikule oli lisandunud kümme sekundit plussi. Stroomi ranna sikk-saki läbisime rahulikult ilma tunglemata. Eespooljooksjatel nii hästi ei läinud, nad pidid seal poolmaratonijooksjatega rada jagama. Õnneks oli meie saabudes õhk juba puhas. Kahekümne viiendal kilomeetril kõik endiselt okidoki, graafik 35 sekundiga plussis. Kolmekümnendaks oli see suurenenud peaaegu minutini, seega kõik plaanipärane. Sealt alates oli teeääres palju kõndijaid keda ma kõiki üritasin ergutada grupiga liituma. Paljud võtsid kuulda ja hakkasid uuesti jooksma, enamus neist küll pudenes varsti uuesti grupist, aga mõned vedasid lõpuni välja. Oli kuulda praktiliselt kõikide lähemalolijate hingamisest, et vaikselt hakkas raskeks minema. Kuna olin graafikust ees, siis oli piisav varu, et oli võimalik tempot natuke maha keerata. Endal mingit suuremat väsimust tunda ei olnud. Algusest peale ühtlaselt aeglane tempo palju ei kuluta. Ja samas ka vastustus teiste üle ei jätnud palju aega enda peale mõelda. Järjest rohkem tuli teha grupis ergutustööd, et keegi ära ei vajuks. Üks naisterahvas kes algusest peale oli grupis olnud ja oma esimest maratoni jooksis, ähvardas mitu korda kõndima hakata põlvevalu tõttu, aga suutsin talle siiski augu pähe rääkida, et lõpuni joosta. Suur töö oli ju juba ära tehtud ja veel ainult viimased kilomeetrid jäänud pingutada, et oma esimene maraton ilma kõndimata ja alla viie tunni lõpuni teha. Kui olime viimasest tõusunukist üles saanud Paksu Margareeta juurde ja lõpuni umbes kilomeeter, ütlesin grupile, et kellel veel vähegi jõudu on, siis nüüd on aeg lõpukiirenduseks. Mitmed seda kasutasid ja läksid eest ära. Ka ise tõstsin natuke tempot, et grupiriismed võidukalt lõpuni vedada. Finišisse jõudnud oli mu brutoaeg 5:00:26 ja netoaeg 4:58:18.<br />
Pärast finišeerimist oli väga südantsoojendav kui mitmed tänama tulid. Väga äge kogemus oli, kui võimalik, siis kindlasti tahaks seda tulevikus veel teha.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />Ollehttp://www.blogger.com/profile/15226894880205694364noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-2098130964693433905.post-42715651525291000652019-08-19T23:31:00.000+03:002019-08-20T08:21:29.135+03:00Heavy Metal Ultra korraldaja pilgu läbi<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjqBsrBvQFA4JzgrJMcOYl7k8fBQdSjmT1792XMbBBX61kjZt1ZWgW9dyIni5PbN8LjaIU-i86Cd3htCK4sKjOgn0dHuRQlmpn6iEyoroNl69kCtkYd-8bnC-gg7947gUkJ2gfvJns381S/s1600/logo.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="808" data-original-width="1600" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjqBsrBvQFA4JzgrJMcOYl7k8fBQdSjmT1792XMbBBX61kjZt1ZWgW9dyIni5PbN8LjaIU-i86Cd3htCK4sKjOgn0dHuRQlmpn6iEyoroNl69kCtkYd-8bnC-gg7947gUkJ2gfvJns381S/s400/logo.png" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
2018 aasta suve alguses juhtusin internetist lugema artiklit, kus kirjeldati USA's toimuvat "Big's Backyard Ultra" võistlust. Formaat iseenesest on väga lihtne - 6,7 km pikkusel ringil tuleb joosta tunni jooksul üks ring. Ja seda niikaua kuni jaksad. Mingit piirangut või limiiti ei ole. See tundus oma lihtsuses ja samas keerukuses väga intrigeeriv. Lihtne on see sellepärast, et 6,7 km tunni ajaga joosta ei ole ju mingi probleem ja keerukas sellepärast, et ei saa lubada endale ühtegi nõrgemat tundi ega pikemat puhkepausi. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Kuna see tundus väga äge asi olema, tekkis kohe soov ka ise proovida, aga peale jooksukalendrites ringituulamist ei leidnud lähiümbruses ühtegi sellist olevat. Siis hakkasin tasapisi peas jõudma selguseni, et no kui ei ole, aga väga tahaks proovida, siis peab asja käsile võtma ja ise korraldama. Mida rohkem seda peas keerutasin, seda rohkem hakkasin aduma, et tegelikult sisaldab sellise asja korraldamine natuke liiga palju jantimist erinevate korralduslike küsimustega mille kohta mul puudub igasugune teadmine või kogemus. Matsin mõtte maha, aga tundub, et mitte piisavalt sügavale, sest vaikselt hakkas ta ikka pead tõstma vahetevahel. Millalgi sügisel jõudsin ideeni kaasata Ivar, kellel on võistluste korraldamisega väga suured kogemused. Ta on teinud seda juba ilmatult kaua, tõenäoliselt esimesed korrad olid juba Prantsuse Revolutsiooni ajal. Võimalik, et selle korraldas ka tema. Peale pisukest mõtlemisaega potsatas messengeri aknasse kiri "Aga teeme ära!", ja rattad hakkasid pöörlema.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Kuna ainult laheda formaadiga on keeruline uuel võistlusel tähelepanu pälvida, siis mõtlesin juurde heavy metal muusika temaatika. Kui paned võistlusele nimeks näiteks "Keila Ultra", siis tähelepanu on sellega raske saavutada...</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Esimene plaan asukohaks oli Harjumaa Muuseumi kõrval olev Jõepark ja selle taga asuv Tuula terviserada, aga selle laitis abikaasa maha, kuna seal on elumajad muusika jaoks liiga lähedal ja üleüldse on kitsas parkida ja askeldada. Asukohaks jäi siis Keila Terviserajad. Sügise pimedatel õhtutel keerutasin joostes pea kuu aega seal kandis ringi, et tekitada 6,66 km pikk maastikurada. Lõpuks oli mul valmis mitu versiooni erinevate raskusastmetega ja peale mõningast kaalumist valisin neist sellise keskmise välja. Backyard ultra looja Lazarus Lake on öelnud, et "mida lihtsam rada, seda raskem võistlus", ajaliselt venib asi lihtsa rajaga pikemaks.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Enamuse talvest ja kevadest tegelesin sellega, et viia info nii paljude inimesteni kui võimalik. Toppisin ta kõikidesse maailma jooksukalendritesse mida suutsin välja guugeldada, leidsin Soomest ja Lätist inimesed kes aitsid mul oma maades reklaami teha. Kokkuvõtteks võib öelda, et tõenäoliselt lähivälismaades ei ole palju ultrajooksjaid kes ei oleks meie võistluse olemasolust teadlikud. Töö hakkas ka vilju kandma ja regamine läks üle ootuste hästi käima. Vahepeal juba nii hästi, et hakkasime Ivariga isegi maksimaalsele osalejate arvule mõtlema, aga seda ei olnud siiski vaja rakendada. Regas veel 15 Briti Armee sõdurit, kes NATO jõudude koosseisus Tapal asuvad. Nende tõttu tegime isegi "Last Standing Soldieri" erikategooria.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Uskumatult palju abi nii nõu kui jõuga sain teistelt Eesti ultrajooksjatelt. Meil ei ole palju selle alaga tegelejaid, aga need vähesed on üks lõpmata tore, kokkuhoidev ja abivalmis punt!</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Suve keskel hakkas organiseerimistöö intensiivistuma, ehitasin stardi ja finišiväravad ja tegelesin muu vajalikuga kuni saabuski võistlusnädal. Neljapäeval tähistasime koos Kerstiniga raja. See, et inimesed eksima hakkavad, oli üks mu suurimaid hirme. Rada ristub paljude teedega ja samas on ka mitmeid mahakeeramisi, mida kehvema tähistusega võib olla kerge mitte märgata. Kuna kokkuvõtes rajalt eksimisi praktiliselt ei olnud (Vilve tunnistas, et ta oli valesti minemise hetkel ninapidi telefonis), siis tundub, et saime sellega kokkuvõttes vist hästi hakkama.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Reede hommikul kärutasime koos Ivariga kõigepealt kolm suurt kärutäit kraami kohale ja tegelesime terve päeva selle püstitamisega. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEixSrijYYo3gjUIMiiyqqhrSv5QiPQECtDGhx7Jxx5xN0oLJRGj53wgsxHJ6gouHMgxHpjBt4cTmGz1xear2dOZzWuwiF-AjDXyUnjO61XA6udjeVP-lvp-S9s3xqgC3ta5jYaxoTybpxBQ/s1600/20190816_183829.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEixSrijYYo3gjUIMiiyqqhrSv5QiPQECtDGhx7Jxx5xN0oLJRGj53wgsxHJ6gouHMgxHpjBt4cTmGz1xear2dOZzWuwiF-AjDXyUnjO61XA6udjeVP-lvp-S9s3xqgC3ta5jYaxoTybpxBQ/s400/20190816_183829.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj7xnK2usIuv213ReSzL3kQjxn19QCubBcuNGONN0mwnmWf9Mzf-WFVV0FBr-F9fj5knVZclv8Qg02VB9QXUxSk3oSsAJlIAR5nXZjrbMvMvgRGqnXXn6Q09u5DS6aQ7xceqDkpS9MJPChI/s1600/20190816_163656.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj7xnK2usIuv213ReSzL3kQjxn19QCubBcuNGONN0mwnmWf9Mzf-WFVV0FBr-F9fj5knVZclv8Qg02VB9QXUxSk3oSsAJlIAR5nXZjrbMvMvgRGqnXXn6Q09u5DS6aQ7xceqDkpS9MJPChI/s400/20190816_163656.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Õhtul kell üheksa oligi AC/DC saatel esimene start. Seda vaadata oli uskumatult mõnus tunne. Selline segu rahulolust ja kergendustundest. Ega pisarani väga pikk maa minna ei olnud!</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Võistlus ise pakkus palju ilusaid ja ülevaid emotsioone. See kui Pille napilt ajalimiiti mahtudes ikkagi kolmandale ringile läks. Kuidas Madis kelle pikim joostud distants enne oli 21 km, jooksis 7 ringi ehk 46 km. Kuidas Kaimar, kes kuu enne võistlust ütles, et ta üle paari ringi ei ole võimeline jooksma, kokku 10 ringi tegi. Kuidas Martin kes ka kehva vormi kurtis, siiski 11 ringiks jõudu ja motivatsiooni leidis. Kuidas Heno, kes oli juba loobunud ja medali kätte saanud, viimasel hetkel siiski otsustas tagasi rajale minna ja mitu ringi veel peale tegi. No ja siis muidugi Raini trikk, kes peale seda kui ma talle olin just hakanud medalit kätte andma, järsku ümber pööras ja uuele ringile kihutas. Siis Jamesi ja Tave duell "Last Standing Soldieri" arvestuse võiduks. Peale seda pakkus põnevust Klarika ja Liina, kes parima naise kategooria võitu püüdsid. Ja siis vist võistluse ilusaim hetk, kui Liina, kes oli juba naistearvestuse esikoha kätte saanud viimasel hetkel siiski uuele ringile jooksis. Mis siis, et lõpuni seda ei teinud, aga ilus oli see hetk ikka. No ja siis jõuame loomulikult võitja Hanneseni, kes oli kogu võiduks kulunud 32 tundi ja 213 km uskumatult keskendunud ja sihikindel. Inimene, kes on muidu väga jutukas ja seltsiv, siirdus igalt ringilt tulles otse ilma kellegile otsa vaatamata oma telgi juurde puhkama, et iga minut ära kasutada. Ja niimoodi tegutsemine toob ka tulemusi!</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi03u6nfpSx2Pc5RWzRQ2FoVgHdfmppjBRyc5ILDzYuL_PvHZT0cqkrmFFwD_dZ7d5O9MFdOUyk23ZmGfv0fbBzFX6L12Wku1629RxV-I4BbzahwuX5R3kVwGpMnxW3q8k57c7DjIJOcuUf/s1600/68419709_364198607586983_5754553322421878784_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1152" data-original-width="864" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi03u6nfpSx2Pc5RWzRQ2FoVgHdfmppjBRyc5ILDzYuL_PvHZT0cqkrmFFwD_dZ7d5O9MFdOUyk23ZmGfv0fbBzFX6L12Wku1629RxV-I4BbzahwuX5R3kVwGpMnxW3q8k57c7DjIJOcuUf/s400/68419709_364198607586983_5754553322421878784_n.jpg" width="300" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Kui asi lõpuks läbi oli ja kogu võistluskeskus uuesti kokku pakitud ja erinevatesse kohtadesse laiali tassitud, olin 48 tunni jooksul ca 4 tundi kokku maganud. Tunne oli selline, et joosta oleks vist natuke lihtsam olnud. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Järgmiseks aastaks on meil juba igasugu uusi plaane kuidas võistlusele veel mitu vinti juurde keerata. Seoses sellega, et järgmine aasta on Heavy Metal Ultra ka osa rahvusvahelisest backyard ultrate süsteemist ja omab Kuldset Piletit, mis annab võitjale võimaluse minna USA'sse "Big's Backyard Ultrale" maailmameistrivõistlustele, siis muudame reegleid rahvusvahelisele formaadile rohkem vastavamaks. Aga mis ja kuidas, sellest juba hiljem kui oleme enda jaoks asjad korralikult läbi mõelnud. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Olgu siin siis esimest korda avalikult välja öeldud järgmise aasta Heavy Metal Ultra kuupäev, see on laupäev 15. august ja start on kell 8:00 hommikul. Paluks oma kalendritesse vastav suur punane märge teha.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Järgneb tänurubriik (vabandan ette, kui keegi ununes). Sooviks tänada Ivarit, et asjasse uskusid ja kaasa tulid. Kogu oma perekonda igasuguse abi ja toetuse eest nii enne võistlust, võistluse ajal kui ka pärast seda. Raini, Hannest, Markkot. Kogu Liina peret kes kõik terve nädalavahetuse abis olid, eriti muidugi tütreid oma hommikuune ohverdamise eest. Leivot ja Kajat väga mitmekülgse abistamise ja söögilaua täiendamise eest. Toomast, Ailit, Eliisabeti, Ivot, Eva-Lottat. Märtenit, kes oli "Last Standing Volunteer". Mikku võistluse ülesfilmimise eest, Kaidot auhinnalaua täiendamise eest, Andrat fotograafiks olemise eest. Siis veel tänan toetamise eest: A&T Sport, Biofire, Enervit, Võhandu Maraton, Laagri Škoda, Keila Linnavalitsus. Ma tõesti loodan, et keegi ei ununenud...</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Pilte leiab siit:</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<a href="https://drive.google.com/open?id=1G6vlTQ5qG6VoDFr-uJ33HlqnNXcim5xr">https://drive.google.com/open?id=1G6vlTQ5qG6VoDFr-uJ33HlqnNXcim5xr</a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
...ja siin on veel Leivo tehtud pildid:</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<a href="https://www.facebook.com/leivo.sepp/media_set?set=a.10217645954372052&type=3">https://www.facebook.com/leivo.sepp/media_set?set=a.10217645954372052&type=3</a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
...ja siin Valduri pildid:</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<a href="https://www.facebook.com/pg/Keilalinn/photos/?tab=album&album_id=10156347772766863">https://www.facebook.com/pg/Keilalinn/photos/?tab=album&album_id=10156347772766863</a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<a href="https://www.facebook.com/pg/Keilalinn/photos/?tab=album&album_id=10156349137136863">https://www.facebook.com/pg/Keilalinn/photos/?tab=album&album_id=10156349137136863</a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
Ollehttp://www.blogger.com/profile/15226894880205694364noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2098130964693433905.post-91295177355767943242019-08-04T20:16:00.001+03:002019-08-06T20:21:35.458+03:00Cesis Eco TrailViimased võistlused olen tabanud ennast juba jooksu ajal peas blogipostitusi ette valmistamas. Ka selle lause mõtlesin tegelikult juba võistluse käigus välja. Ja selle ka tegelikult.<br />
Cesis Eco Trailile olin reganud ennast esimest korda juba 4 aastat tagasi, aga siis tuli mõni päev enne starti mingi kõhuviirus kallale ja minemata ta jäigi. Peale seda tegelesin mitu aastat suvisel ajal triatlonidega ja seetõttu avanes võimalus uuesti minna alles nüüd. Distantsiks valisin kõige pikema, ehk 80km. Miks valida lühem ja sellega jääda hulgast lõbust ilma?<br />
Lätti hakkasime koos Märteni ja autojuhiks kaasa tulnud isaga minema reedel peale tööd. Kohale jõudnuna võtsime välja numbrid, käisime söömas. Järgnevalt suundusime ööbimiskohta milleks oli mingi kooli ühiselamu mis maksis meeletud 5€ nägu. Seetõttu olid ootused väga madalad, oleks täiesti ok olnud kui oleks ainult katus pea kohal ja mingi koht kuhu küllili visata. Aga osutus väga viisakaks kohaks. Ilus puhas maja, lisaks katusele olid ka seinad ja igaühel oma voodi. Lubati isegi järgnevaks päevaks asjad tuppa jätta, et peale võistlust tagasi pesema tulla.<br />
Hommikune start oli kell 5:00 Cesisest mõned kilomeetrid väljas suusakeskuses. Kuna isa viis meid autoga sinna, siis saime natuke kauem põõnata ja ei pidanud kesklinna bussi peale minema.<br />
Stardis oli rahvast üsna vähe. Oli küll koos nii 80km kui ka 50km distantsidel osalejad, aga ikkagi oli kokku ainult 120 inimest. Märten pani peale stardipauku minema nagu oleks tal tige herilaseparv kannul, mina aga lülitasin sisse oma tavapärase töllerdamisrežiimi ja hakkasin tasapisi liikuma. See režiim näeb ette kõndides tõusude võtmist ja muul ajal rahulikku sörki. Hommikul jahedaga olin lisaks T-särgile tõmmanud kätte lisavarrukad ja peale õhukese kileka, aga loobusin neist juba peale paari kilomeetrit. Alguses keerutas rada suusakeskuses ümbruses metsateedel ja siis suundus sealt eemale. Tähistus oli super hea, võikesed paberilehed punaste nooltega oli klambritega puude külge lastud ja neid oli väga tihedalt. Lisaks olid samasugused ristidega lehed valede teeotsade juures.<br />
Päike tõusis, enesetunne oli hea ja elu oli väga lill.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEicsUie3SnT08o3MLOf-wScZCPaOVtq2Te3c7NLFH0JxNHtxxa0LEq0CHKbMK3N5UVSGDVSahVLv8hmE_KvtV3odVMcHtdNkrrJMQVx_D0J0y6C-u7ChSjVJ0CJoO6MAW9c16ujer53dJxS/s1600/20190803_054447_resized.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="756" data-original-width="1008" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEicsUie3SnT08o3MLOf-wScZCPaOVtq2Te3c7NLFH0JxNHtxxa0LEq0CHKbMK3N5UVSGDVSahVLv8hmE_KvtV3odVMcHtdNkrrJMQVx_D0J0y6C-u7ChSjVJ0CJoO6MAW9c16ujer53dJxS/s400/20190803_054447_resized.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEggGuegWsdm7QvPb5T1-yLSd_OieHWiGRxCVQ7f19GC7umEyRjNDM2jwms5FBnU9NIBb-meAmZ7MjlQNk3Ypu-IGPVtE3IV4E2g3XteeDBOqWrPUJ2bnJlb6FJu8Gjxi2rPWg74085dRR3w/s1600/20190803_074305_resized.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="756" data-original-width="1008" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEggGuegWsdm7QvPb5T1-yLSd_OieHWiGRxCVQ7f19GC7umEyRjNDM2jwms5FBnU9NIBb-meAmZ7MjlQNk3Ypu-IGPVtE3IV4E2g3XteeDBOqWrPUJ2bnJlb6FJu8Gjxi2rPWg74085dRR3w/s400/20190803_074305_resized.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
Üheksanda kilomeetri paiku keeras trass teelt ära ja suundus teealusesse truupi. Jalgu mitte märjaks tegemata sealt läbi ei saanud.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhhBW8ki5WcCGv_96J06LmRHWkFCwieDoNddtiqvV_uuiQrSRJla9AgTH2qKtUp3yimR6EaY_U_QqCvVZsvHp0A_WH4khy317igpXA77BAFhWQultKnqO6Itlb44YZihmDH_zNbWETkJK1y/s1600/68254278_1861680103934801_271102617805914112_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="960" data-original-width="640" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhhBW8ki5WcCGv_96J06LmRHWkFCwieDoNddtiqvV_uuiQrSRJla9AgTH2qKtUp3yimR6EaY_U_QqCvVZsvHp0A_WH4khy317igpXA77BAFhWQultKnqO6Itlb44YZihmDH_zNbWETkJK1y/s400/68254278_1861680103934801_271102617805914112_n.jpg" width="266" /></a></div>
<br />
Pärast seda ei tulnudki üllatuseks uuesti üles minna, vaid rada jätkus piki jõge. Kuna kaldad olid tihedat võsa täis, siis vältida seda ka kuidagi ei saanud, aga väga äge oli, minule sellised asjad väga meeldivad. Vesi oli enamuses madal, ainult üksikutes kohtades ulatus korraks põlvini<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgg8q7FMj0btIWeXLzsBLHkh_T_HDjnXKuWS3I1AUcg0PBl2u7RZ9k4bRSo2XtLNNFjo4zUcX79Q5PYo_Y7PXByocWER3lasaho7e4m1fecuXtLolJ4CjjLamgk8il2YjXcecF-dY2DsRE8/s1600/20190803_060847_resized.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="756" data-original-width="1008" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgg8q7FMj0btIWeXLzsBLHkh_T_HDjnXKuWS3I1AUcg0PBl2u7RZ9k4bRSo2XtLNNFjo4zUcX79Q5PYo_Y7PXByocWER3lasaho7e4m1fecuXtLolJ4CjjLamgk8il2YjXcecF-dY2DsRE8/s400/20190803_060847_resized.jpg" width="400" /></a></div>
Algatuseks läks peaaegu 2 kilomeetrit jõesängi pidi, siis hakkas rada kohati ka kaldalt läbi käima, et jõelookeid lõigata. Kokku oli veemöllu umbes 6 kilomeetrit ja lõpuks hakkasid jalad juba üsna külmetama, vesi ei olnud just soe.<br />
Edasine oli üsna sündmustevaene. Enesetunne oli endiselt hea, rada läks enamuses mööda erinevaid metsateid, nii jalgradasid kui laiemaid. Väga vaheldusrikas oli, esindatud oli igasugu erinevad metsatüübid, sood, kraavid. Üleüldse oli kogu rada kuni lõpuni väga mõnus, metsast väljas kruusateedel tuli käia väga vähe. Rajameistritele sügav kummardus, teha 80 km pikk rada peaaegu ainult metsas ja see ka nii hästi ära tähistada, on suur töö.<br />
Võistlusega absoluutselt mitte mingit seost omava vahelepõikena nägin oma elu suurimat murumuna<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiH-Zn62b7sgtDX1Xu-xWCAL9lak2q8E_GfZp8vM6oaAmwqehrtEbINd7l_iYVPJ6UYGJ_552xdH34O3qStfsoO8wvRLFodnFZDIdkUjaHW8VgVtOUJmTe5INuLzIM2qWDDt4MdM_iEhtj-/s1600/20190803_080829_resized.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="756" data-original-width="1008" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiH-Zn62b7sgtDX1Xu-xWCAL9lak2q8E_GfZp8vM6oaAmwqehrtEbINd7l_iYVPJ6UYGJ_552xdH34O3qStfsoO8wvRLFodnFZDIdkUjaHW8VgVtOUJmTe5INuLzIM2qWDDt4MdM_iEhtj-/s400/20190803_080829_resized.jpg" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Porine jalg mõõtkavaks</td></tr>
</tbody></table>
Muidugi oskasin järjekordselt ka ninali käia. Õnneks olin see hetk pehmemapoolsel metsateel ja seetõttu suurematest vigastustest pääsesin. Ainult Lavaredo Ultral põlve kukutud auk osutus mitte päris tugevalt kokku kasvanuks ja hakkas natuke uuesti veritsema.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgoVvqMx7sUn7JIop3isdE5uDC5tvrfDa-wPXnbZtfe9eTtYmxkG9T8MOHKs7QhP5qIYzGE3vTqYcohIj3GFqAYwPohmx2bH1YWKR6i6f2FrAAld6Y3BvdPP5JTX9vHK2xByb5nFouih7jn/s1600/20190803_093529_resized.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="756" data-original-width="1008" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgoVvqMx7sUn7JIop3isdE5uDC5tvrfDa-wPXnbZtfe9eTtYmxkG9T8MOHKs7QhP5qIYzGE3vTqYcohIj3GFqAYwPohmx2bH1YWKR6i6f2FrAAld6Y3BvdPP5JTX9vHK2xByb5nFouih7jn/s400/20190803_093529_resized.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
Peale 50km kulges rada pikalt mööda Gauja kallast mis on ütlemata ilus kant.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiPQO1EEZJJ5EEJRjBQfMMgBKKAk5MKTZ2AGHO7mZm8KfTleWu28h3_mjLWaLcEJO9SgSJOvK3MCDNUGyp4RzVMmB2ehsV-4MwOf-9oy81-Onp-H_YwMdbJZCOc5TWdE3166gXsQPWHLImt/s1600/20190803_095250_resized.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="756" data-original-width="1008" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiPQO1EEZJJ5EEJRjBQfMMgBKKAk5MKTZ2AGHO7mZm8KfTleWu28h3_mjLWaLcEJO9SgSJOvK3MCDNUGyp4RzVMmB2ehsV-4MwOf-9oy81-Onp-H_YwMdbJZCOc5TWdE3166gXsQPWHLImt/s400/20190803_095250_resized.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
Jõudsin seal järgi ühele väsinud olemisega lätlasele. Käisime natuke aega koos ja rääkisime juttu, siis aga tuli paremini joostav lõik ja ma läksin kõnnilt jooksule üle. Tema jätkas kõndides ja ütles mulle "Have a good race!" Mingi aeg peale seda hakkas ta mulle korduvalt järele jõudma. Aga kuna ta ju oli mulle "Have a good race!" öelnud, siis tundus nagu loogiline, et ma ju jooksen eest ära. Pingutasin siis natuke rohkem, et ta kandadelt maha raputada.<br />
Esimesed suuremad väsimusemärgid hakkasid ennast ilmutama 60 kilomeetri kandis, aga ka siis mitte väga palju, olin üsna säästliku tempoga algusest peale liikunud.<br />
Kui viimastel aastatel on mind peaaegu kõikidel ultrajooksudel vaevanud iiveldamine ja Lavaredo Ultral oli see veel erakordselt ebameeldiv, siis katsetasin seekord iiveldamisvastaseid tablette.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhJ3qrna0DMZbmv8vAmgOYtgnU6PBhj4MZs8D-kPaw_t3YFI_CDYuyTGBNmUxJjzftuRi2mA7vG71-CrtMhkJRX5IpRc10FTZZlz_Bj8lDRfdS576ElxvpnaC7WdCadxwPo6V59AC6EckRU/s1600/20190804_184619_resized.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1008" data-original-width="756" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhJ3qrna0DMZbmv8vAmgOYtgnU6PBhj4MZs8D-kPaw_t3YFI_CDYuyTGBNmUxJjzftuRi2mA7vG71-CrtMhkJRX5IpRc10FTZZlz_Bj8lDRfdS576ElxvpnaC7WdCadxwPo6V59AC6EckRU/s400/20190804_184619_resized.jpg" width="300" /></a></div>
Alates teisest tunnist võtsin iga kahe tunni tagant ühe sisse. Kui muidu võtsin iga täistund soolakapsli, siis üle tunni mõlemad koos. Ja täitsa töötasid, kuni lõpuni ei iiveldamispoegagi. Nii meeldiv oli kui sai kõike rahulikult ilma vastikustundeta alla neelata. Muidugi ega see päris kindel ei ole, et see tablettidest oli, äkki ei oleks seekord ka niisamagi probleeme olnud? Aga jätkame katsetamist. Pikematel võistlustel tuleb muidugi mingi teistsugune manustamisintervall välja mõelda, neid tohib maksimum 6 tükki päevas sisse võtta.<br />
Viimasesse teeninduspunkti jõudnuna olin vabatahtlikega saanud mõned laused vahetada mis enamuses koosnesid informatsioonist minu läti keele puudulikkuse kohta kui sinna jõudis üks kõvasti ähkiv noor lätlane. Selle peale unustasid kõik vabatahtlikud nagu üks mees mind ära ja hakkasid ümber tema tiirutama. Üks hakkas ta pudeleid täitma, teine tõi tooli, kolmas pakkus suppi. Mina seisin kõrval nagu vaene sugulane ja täitsin seistes ise oma joogipudeleid. Kuna keegi mulle suppi ei pakkunud ja ausalt öelda tundus finišini piisavalt vähe, et seda väga vaja ka ei olnud, siis võtsin peotäie küpsiseid kaasa ja jätkasin.<br />
Kaks kilomeetrit enne lõppu kuulsin ühel tõusul äkki seljataga kõva ähkimist ja seal ta oligi - sama kutt keda kohtasin viimases teeninduspunktis! Ega ma seal toimunud ebaõiglust ei olnud unustanud ja otsustasin, et mööda ma teda ei lase! Ülejäänud tõusu jooksin, järgneva laskumise ja sellele järgneva tõusu ka ja silmanurgast nägin kuidas ta maha jääma hakkas. Veel täistempoga läbi pargi, mõned linnatänavad ja oligi finiš.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEitnZhpNoo3jeKtzjDIXpevy2TltnotOqdYSRg-sSGPAFd-7nC_DxIFAGgjCxv05-8RgL1Qk60MN60eezXO3rjv38ecZNI_bPywG-uxGhpJCW7UVWUXr81yYyr0WOwSUI9Vbr8VNSBhFpF_/s1600/20190803_181550_resized.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1008" data-original-width="756" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEitnZhpNoo3jeKtzjDIXpevy2TltnotOqdYSRg-sSGPAFd-7nC_DxIFAGgjCxv05-8RgL1Qk60MN60eezXO3rjv38ecZNI_bPywG-uxGhpJCW7UVWUXr81yYyr0WOwSUI9Vbr8VNSBhFpF_/s400/20190803_181550_resized.jpg" width="300" /></a></div>
<br />
Aeg 11:51:56 andis 67 startija hulgas 47. koha. Mis on uskumatult kõrge sellise töllerdamise kohta... Ise arvasin, et ega üle viie inimese küll mu seljataga ei ole.<br />
<br />
Edasi tuleb natuke taastumist ja siis hakkan pihta ettevalmistumisega septembri lõpus toimuvaks Sillamäe Ultraks kus tuleb 24 tundi joosta mööda kahekilomeetrist asfaldiringi. Viimasest asfaldiultrast on mul möödas kaks ja pool aastat, seega see vähene aeg tuleb peamiselt tegeleda jalgadele kõvemal pinnasel jooksmise meeldetuletamisega.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />Ollehttp://www.blogger.com/profile/15226894880205694364noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-2098130964693433905.post-40410579093524485402019-07-15T11:17:00.000+03:002019-07-17T14:27:17.152+03:00Rõuge MaastikumaratonTegelikult teadsin ma juba registreerudes, et ega kaks nädalat peale 28 tundi kestnud mägist ultrat ju maratoni ei joosta, aga kuna Ivari üritused on alati ägedad ja kontrollaeg oli ka 9 tundi, siis kiirmatkana ju ikka võib...<br />
Kaks päeva enne starti tegin kodu lähedal väikese jooksusutsaka ja enesetunne oli väga hea. Tundus, et on kohale jõudnud see müstiline superkompensatsioon millest räägitakse palju, aga mina veel kohanud ei ole. Seega reede õhtul koos Toomase ja Erikuga Rõugesse sõites oli meeleolu mõõdukalt optimistlik.<br />
Hommikul sõidutati bussiga Lätti ja kuskil seal Korneti läheduses oli ka start. Esimesed kilomeetrid kontrollisin superkompensatsiooni kohalolekut, aga ei olnud teda kuskil. Või oli juba üle läinud. Igatahes olin neljandaks kilomeetriks täiesti väsinud ja jätkasin rahulikumalt.<br />
Trass oli oodatult äge - mõnusad singlid, mis kulgesid läbi metsiku Paganamaa looduse ja seejuures korduvalt ületades Läti-Eesti piiri.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhKv6eWb1MPJs7rSp2KwOrJLgm7aWPgfRbdHnM_S3oFfSBrG0fW9Rn92dyQ_ybdNALyAYTUViSVboUpyCILTeWMhT_BZDD7fT5PwjmFhKXTnv0Sm8BbigMcG_8F4xOhG2JGRoSDU7SnKBWm/s1600/20190713_094235_resized.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhKv6eWb1MPJs7rSp2KwOrJLgm7aWPgfRbdHnM_S3oFfSBrG0fW9Rn92dyQ_ybdNALyAYTUViSVboUpyCILTeWMhT_BZDD7fT5PwjmFhKXTnv0Sm8BbigMcG_8F4xOhG2JGRoSDU7SnKBWm/s400/20190713_094235_resized.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgxdO-ybt25HiSjH7hJDMFbrHZ_BH9NZVeVSXatsKgV2YjAXdW19ruqe_v-gwawogFOB8JjdVDgtaIby-7Qmcjs4EHfdTri5q8Mv3KRLyajXTu2n9ispExOz4zFSumi6uXQBzqSC3pLVqPP/s1600/20190713_094255_resized.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgxdO-ybt25HiSjH7hJDMFbrHZ_BH9NZVeVSXatsKgV2YjAXdW19ruqe_v-gwawogFOB8JjdVDgtaIby-7Qmcjs4EHfdTri5q8Mv3KRLyajXTu2n9ispExOz4zFSumi6uXQBzqSC3pLVqPP/s400/20190713_094255_resized.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiDeF03wMETY6qgyyTST3SJvPjzt12Vy9r8ONlc40eE0PHurnuh-0rt4YvxIZKcExad49DSohXcP33zoyTGgS8ypA1-jFXfD1CuuByzS4aoZc5LlMDi9ttbMuItBVwTrKkoDRBn9gVdkaq9/s1600/20190713_095317_resized_1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiDeF03wMETY6qgyyTST3SJvPjzt12Vy9r8ONlc40eE0PHurnuh-0rt4YvxIZKcExad49DSohXcP33zoyTGgS8ypA1-jFXfD1CuuByzS4aoZc5LlMDi9ttbMuItBVwTrKkoDRBn9gVdkaq9/s400/20190713_095317_resized_1.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
Üheksandal kilomeetril läks rada läbi koha, kus peeti Paganamaa Suvepäevasid. Seal olid mitmed häälekad kaasaelajad kes kas ei olnud veel magama läinud või olid juba üles ärganud. Kuna oli juba ammu selge, et mul on rahulik matkapäev ja kiiret kuhugi ei ole, siis küsisin, kas neil õlut on. Sellepeale tekkis mulle välgukiirusel kätte pooleliitrine topsik õluga. Istusin siis laua taha maha seda jooma ja hakkasin kaaluma erinevaid võimalusi oma päeva sisustamiseks. Variante oli ju erinevaid: 1. Jäädagi sinna päevi pidama 2. Joosta edasi, aga mingil väiksemal ringil mis iga kilomeetri - paari tagant jälle õluni jõuab. 3. Jätkata maratoniga. Kuna tegelikult oli lõpuks ikkagi vaja ju Rõugesse auto juurde jõuda, siis tundus kolmas variant siiski kõige jätkusuutlikum ja raske südamega jätkasin. Aga jõudu andis see vitamiinipomm kõvasti, mitu kilomeetrit jooksin kohe järjest peale seda. Puraka lõppedes jätkasin rahulikku kõnni ja jooksu segu. Vahepeal läks rada läbi soisemate kantide, ületas Luhasoo raba laudtee ja jäi mitmeks ajaks kruusateedele kulgema.<br />
Viimane joogipunkt oli 36 kilomeetri kandis kus lisaks tavapärasele kraamile pakuti ka ergutuseks Vana Tallinnat ja õlut. Küsimusele, kas ma soovin Vana Tallinnat või õlut, vastasin "jah", jõin pitsi vanakat ära, sõin kiluleiba peale ja võtsin ühe purgi õlut kaasa kuna joosta niikuinii enam ei viitsinud. Kui olin selle kõnni pealt tühjendanud, siis oli tunne, et võiks isegi joosta jälle, aga kuna asi oli natuke pähe hakanud ja pilt mõnevõrra hüplikuks muutunud, siis tundus käänuline jalgrada selleks liiga käänuline olevat.<br />
Lõppu jõudsin juba kaineks saanuna ajaga 5:44:37. Ja uskumatul kombel edestasin isegi 15 inimest sellega.Ollehttp://www.blogger.com/profile/15226894880205694364noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-2098130964693433905.post-63877422759323922532019-07-02T16:08:00.000+03:002019-07-17T13:53:05.921+03:00Lavaredo Ultra Trail 2019Itaaliasse aklimatiseeruma lendasin koos perega 8 päeva enne starti. Sai mägedes matkatud, Veneetsias kolatud, basseini ääres vedeletud, loomaaias ja veepargis käidud - kõik see mida üks perepuhkus sisaldab. Esimestel päevadel käisin ka mõned korrad hommikuti sörkimas, siis aga hakkas kohale jõudma kogu Lõuna-Euroopat kattev kuumalaine ja isegi hommikul vara oli jooksmiseks liiga ebameeldivalt palav.<br />
Neljapäeva hommikul viisin pere Veneetsia lennujaama ja suundusin ise Cortina d'Amprezzo poole. Kohale jõudnuna möllisin ennast hotelli sisse, käisin tutvusin stardipaigaga ja võtsin välja numbri.<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj4L-CivMDG9aSZtp9Mx5FWA3l-OB0y7rx5W3DkXJAVpOVypGzOb26UiJMREvs_ZvaT5d64kDR1AWrZUICz849YP5Qd659_6ynm5qW_NcAz4ahOIOE8KOUsbA5mGDXVBMMWOCrTkSzkFOj4/s1600/20190627_115057_resized_1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj4L-CivMDG9aSZtp9Mx5FWA3l-OB0y7rx5W3DkXJAVpOVypGzOb26UiJMREvs_ZvaT5d64kDR1AWrZUICz849YP5Qd659_6ynm5qW_NcAz4ahOIOE8KOUsbA5mGDXVBMMWOCrTkSzkFOj4/s400/20190627_115057_resized_1.jpg" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vaade hotellitoa rõdult</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg0l9DMjqu0vsmUKRimm-XcSjZfkWrnPfA5jULb5UVCHnYzVl2S2GYbocdYo3pkN0khc1obwrC9zWpwU7CjpyzFbhGnLGizSxQ_LgwzOpKOU1UgAntPmZuj7o2CfdkzfR4Dmgm4sRazthfM/s1600/20190627_122229_resized.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg0l9DMjqu0vsmUKRimm-XcSjZfkWrnPfA5jULb5UVCHnYzVl2S2GYbocdYo3pkN0khc1obwrC9zWpwU7CjpyzFbhGnLGizSxQ_LgwzOpKOU1UgAntPmZuj7o2CfdkzfR4Dmgm4sRazthfM/s400/20190627_122229_resized.jpg" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Stardiala</td></tr>
</tbody></table>
Lisaks minule oli osalemas Eestist veel Toomas ja Harri, kellega hiljem kohtusimegi ja läksime koos vaatama/kuulama jutuõhtut, kus Anton Krupicka ja Michele Graglia rääkisid ultrajooksmisest ning sellest kuidas nemad elavad, mõistavad ja tunnetavad seda spordiala.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEilO21iFTTxpd9k-OELQF_5w7QvZ1kbGXlHTYOJpk9nfeqzWYgereVbQWZpMP-DKzp1dklmOdSazyaP8lsdj1dlIbE5nGUQtl46cD-2CN3h5fT0mCSd-mjkIQS42BO9IF-sR-bsOR2AJFAc/s1600/20190627_212821_resized_1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEilO21iFTTxpd9k-OELQF_5w7QvZ1kbGXlHTYOJpk9nfeqzWYgereVbQWZpMP-DKzp1dklmOdSazyaP8lsdj1dlIbE5nGUQtl46cD-2CN3h5fT0mCSd-mjkIQS42BO9IF-sR-bsOR2AJFAc/s400/20190627_212821_resized_1.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
Kui härra Krupicka on ikoon, keda teavad kõik, kes ultrajooksmisega natuke kursis on, siis Michele Graglia oli vähemalt minule küll tundmatu nimi. Aga selgus, et tegemist on tubli jooksjaga kes võitnud mitmeid suuri jookse ja see, et ma teda varem ei teadnud oli minupoolne võhiklikkus. Jutuõhtut juhtis üliagar moderaator, kes alguses tundus nii hoogu minevat, et teistele sõna ei annagi, aga lõpuks suutis ta siiski ennast natuke tagasi hoida.<br />
Start oli reede õhtul kell 23:00 ja päev enne seda möödus suures osas hotellitoas horisontaalis. Üritasin niipalju kui võimalik magada, aga reaalselt õnnestus see vast poolteist tundi kokku.<br />
Tunnike enne starti jalutasime kohale ja üritasime sättida ennast niimoodi, et me stardikoridoris väga taha ei jääks. Oli teada, et startivad 1900 jooksjat tekitavad alguses ummikuid ja ei tahtnud võistluse esimestel kilomeetritel mõttetult järjekordades seista. See plaan tundus olevat aga paljudel ning tunglemine oli korralik.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjmfrL-H1kT52Rq2WoxO0Dz7s6zlCiarPaMYfSqclIxLzEdwXRt9AjmMWd_0lqlxkyzCk5dlwbSJxUFWBCxO6mbB8t2zWX9AgSvXrB1jxoEbkhU36t62ITzQll8CA-bwbGDSiUGw-RTAkO8/s1600/20190628_225201_resized.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjmfrL-H1kT52Rq2WoxO0Dz7s6zlCiarPaMYfSqclIxLzEdwXRt9AjmMWd_0lqlxkyzCk5dlwbSJxUFWBCxO6mbB8t2zWX9AgSvXrB1jxoEbkhU36t62ITzQll8CA-bwbGDSiUGw-RTAkO8/s400/20190628_225201_resized.jpg" width="400" /></a></div>
Esimesed kilomeetrid kerisid linnavahel vaikselt ülespoole ja kõik jooksid ümberringi arusaamatult kiire tempoga. Tavaliselt olen alustanud siiski tunduvalt rahulikumalt, aga läksin massiga kaasa. Peale kolmanda kilomeetri täitumist pööras rada asfaldi pealt ära jalgradadele ja oligi esimene ummik käes. See küll ei kestnud õnneks väga kaua ja varsti saigi hakata tempokalt ülespoole kõndima. Esimene tõus kestis 7km, mille jooksul kogunes 500 tõusvat meetrit. Aega kulus sellele natuke üle tunni. Kohe üsna alguses hakkas ilmutama ennast esimene probleem, kogu aeg oli kõva janu, aga joodud vedelik ei kustutanud seda kuidagi ja ei imendunud ära kah. Kõhus toimus reibas loksumine, mis selleks ajaks juba mäest alla suunduval rajal ei olnud meeldiv ja pani kohati kõhu isegi natuke valutama. Proovisin siis natuke oma joodava vedeliku kogust piirata ja mingil määral hakkas olukord tasapisi paranema. 18 km oli esimene värskenduspunkt. Selleks, et üleüldse lauale ligi pääseda toimus seal korralik olelusvõitlus. Etteruttavalt peab ütlema, et niimoodi jätkus see kahjuks peaaegu lõpuni. Teeninduspunktid olid ka selle võistluse korraldusliku poole kõige nõrgem koht - vilets valik ja sellegi ligi pääsemiseks tuli kõvasti vaeva näha. Kuna laualt ei olnud võimalik mõistlikult käitudes midagi kätte saada ja mul endal kotis oli piisavalt varusid, siis keskendusin ainult joogipudelite täitmisele ja jätkasin.<br />
Järgnevalt alanud tõus viis raja esimes korda 2000 meetrist kõrgemale. See oli ka minu elus esimest korda 2000 meetri piiri ületamine. Suurem loksumine oli kõhus üle läinud, aga väsimus oli juba hakanud vaikselt jalgadesse pugema. Kuigi päeval oli väga palav olnud, siis üleval oli t-särgi väel isegi nauke jahedavõitu. Eriti mäestikujõgede kõrval, mis ülevaltpoolt koos külma veega tuntava jaheda õhkuse kaasa toovad. Hoolimata sellest ma isegi ei kaalunud kotist kileka väljavõtmist ja nautisin külmetamist. Olin ju enne seda nädal järjest üle 30 kraadises kuumuses veetnud ja väike külmetamine tundus peale seda jumalik.<br />
Hommikul kui hakkas vaikselt valgemaks minema jõudsin 33. kilomeetril asuvasse Federavecchia teeninduspunkti.<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiGTRcJxlDJbb1hFhmqyZZLu4_UOeJ05g9ZbHjQMtF9wL-JygC-UuFo9EW2iXBd8S8xYHvB_43Fj1nHKUIz79QH4x1n8K526sc3qR5AtpzNccG9BIULz9opKWFm5rs-dy1-ILns73o_71pO/s1600/20190629_043925_resized_1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiGTRcJxlDJbb1hFhmqyZZLu4_UOeJ05g9ZbHjQMtF9wL-JygC-UuFo9EW2iXBd8S8xYHvB_43Fj1nHKUIz79QH4x1n8K526sc3qR5AtpzNccG9BIULz9opKWFm5rs-dy1-ILns73o_71pO/s400/20190629_043925_resized_1.jpg" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Federavecchia teeninduspunkt sealt lahkudes</td></tr>
</tbody></table>
Täitsin uuesti pudelid, viskasin taskust prügi ja peale mõningast küünarnukitööd sain laualt isegi peotäie juustu kätte. See oli ka esimene teeninduspunkt, millele oli määratud nn <i>"cut off time". </i>Ehk siis kellaaeg, millest alates sinnasaabunud rajalt maha võetakse ja enam edasi ei lasta. Ehmatuseks avastasin, et olin sellest ainult tund aega ees. Enda arust ju väga lonkinud ei olnud, aga ju see siis oli pandud meelega natuke pingelisem, et juba eos esimesed aganad välja sõeluda, keda siis pärast ei peaks seetõttu mägedest päästma hakkama.<br />
<div>
Edasi läks rada 4 km ülespoole mööda suhteliselt hea kvaliteediga kruusateid ja siis keeras ära metsa alla jalgradadele. Kuna oli just valgeks läinud, siis esimest korda oli kogu ümbritsevat loodust tema täies ilus näha. Ja peab ütlema, et see on kindlasti ilusaim kant kus ma jooksnud (või üldse viibinud) olen. Lõug kukkus 20 cm allapoole töllakile ja püsis niimoodi kuni lõpuni.</div>
<div>
Mõningad hommikused vaated:</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgPtU3WV-kKZW2cVcQYgjSguaDO8HVS0NJSKrdieX59DT3qxmCs9-PpWvgDtXBMvAnx3bJZxZYoHH-tgQCwY5mBT3Hb9zXQx4duuz-aDxMDASbJbg99ONH8fSnduBPKodpVdfbHKQSyHj8d/s1600/20190629_053425_resized.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgPtU3WV-kKZW2cVcQYgjSguaDO8HVS0NJSKrdieX59DT3qxmCs9-PpWvgDtXBMvAnx3bJZxZYoHH-tgQCwY5mBT3Hb9zXQx4duuz-aDxMDASbJbg99ONH8fSnduBPKodpVdfbHKQSyHj8d/s400/20190629_053425_resized.jpg" width="300" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi0tmX_i7sM8O4aZGwRO8Ah8wjIgHbI616v6JgNVptDL53f0A_mnRHRRhP4bWx0KAVSepnQ459_-eVvTDZayVoUHRV8YpuFyh4Jzih2d9LTVThDOIDgJ0eiY2hSzn7wo3sSSkzEE15n94M9/s1600/20190629_065533_resized_1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi0tmX_i7sM8O4aZGwRO8Ah8wjIgHbI616v6JgNVptDL53f0A_mnRHRRhP4bWx0KAVSepnQ459_-eVvTDZayVoUHRV8YpuFyh4Jzih2d9LTVThDOIDgJ0eiY2hSzn7wo3sSSkzEE15n94M9/s400/20190629_065533_resized_1.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEimI2d5a3BtD7IO0V7Y_DUvfI4BTZLqR7EZNpzWalNatH0ZGuFhOCnzm0QGYRrbCveAznSRZeTfQ_4IgKGLhNmKKuu62ahtA7fN6PhqN4uiieZqbBmHskss-rpqkG66H_Clpqh5l9xZtqWt/s1600/20190629_055045_resized_1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="972" data-original-width="1296" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEimI2d5a3BtD7IO0V7Y_DUvfI4BTZLqR7EZNpzWalNatH0ZGuFhOCnzm0QGYRrbCveAznSRZeTfQ_4IgKGLhNmKKuu62ahtA7fN6PhqN4uiieZqbBmHskss-rpqkG66H_Clpqh5l9xZtqWt/s400/20190629_055045_resized_1.jpg" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Nii ilus ongi...</td></tr>
</tbody></table>
<div>
40 kilomeetri kandis selgus, et ega ma ikka eriti hästi ei oska tehnilisi laskumisi võtta, mööda kitsast metsarada joostes takerdus jalg millegi taha ja selle tulemusena olingi kõhuli. Peale esimese ehmatuse möödudes hakkasin koos ümberringi olevate kaastundlike inimestega kahjude hindamise akti koostama. Selgus, et õnneks suuremaid kadusid ei olnud, vasak põlv oli natuke marraskil ja parem põlv natuke rohkem marraskil. Keset marrastust oli ka väike auk, aga seda lähemalt uurides igatahes luud ei paistnud. Peale seda kui üks kaasatundja eriti kaasa tundma hakkas ja tundus, et ta topib varsti oma kaastundliku näpu mu põlves olevasse auku, siis tõusin otsustavalt püsti, raputasin suurema sodi maha, ütlesin <i>"thanks, I'm fine"</i> , võtsin vastu kukkudes kaotatud kepid, mille keegi oli ilusasti üles korjanud, üritasin otsida oma viimaseid kaotatud eneseväärikuse riismeid (tulutult) ja jätkasin edasiliikumist.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMfGuEP4Ao6HvQSWxhrFg0nUAhIlaOTuLALn2sY9O6VSh5a3pnuzDqrJMaR9Izzmp0jLi4FKLfzF6oSzrZFuX7qRA_qawLq2Nke_sXrgUMGKALnn63T1yVkd7QKZQMY5BCHy7mhYiODJrc/s1600/20190629_062342_resized_1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMfGuEP4Ao6HvQSWxhrFg0nUAhIlaOTuLALn2sY9O6VSh5a3pnuzDqrJMaR9Izzmp0jLi4FKLfzF6oSzrZFuX7qRA_qawLq2Nke_sXrgUMGKALnn63T1yVkd7QKZQMY5BCHy7mhYiODJrc/s400/20190629_062342_resized_1.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div>
Õnneks suuremaid probleeme sellest ei tekkinud, põlv küll kohati natuke tuikas, kuid see oli täiesti kannatatav valu. Kõige rohkem sai mõjutatud mu allamäge jooksmise tempo, kuna ehmatuse tulemusena ei julgenud enam kiiresti joosta ja üritasin ettevaatlikum olla. </div>
<div>
Peale seda hakkas vaikselt esimest korda ilmutama ennast iiveldamise alged. Söök ja jook ei tahtnud kuidagi alla minna. Iga suutäie neelamine nõudis väikest pingutust. Õnneks vähemalt vesi läks ilusasti alla ilma oksereflekse tekitamata. </div>
<div>
Enne 48 kilomeetril olevat Rifugio Auronzo teeninduspunkti oli pikk ja järsk ronimine. Kuna olime jälle 2000 meetrist kõrgemal, siis muutus hingamine järjest raskemaks, kohati tekkis ka natuke peapööritust. Kohale jõudes selgus, et mu eelmises punktis olnud tunniajane edumaa rajalt mahakorjamisaja suhtes oli kasvanud kahe ja poole tunniseks. See rahustas natuke maha. Iiveldamine oli juba korralik ja söönud ei olnud ma tükk aega seetõttu midagi. Aga kaugele niimoodi ei jõua, olen seda minevikus valusalt tunda saanud. Seetõttu võitlesin endale välja kausitäie seal pakutavat suppi, mis oli küll supp rohkem nime poolest, tegelikult oli see puljong nuudlitega. Soovi korral sai sinna ka juustu lisada. Raskustega ajasin ta sisse ja jätkasin edasi.<br />
Natuke oli peale seda veel lauget tõusu, kuni rada jõudis 2450 meetri kõrgusel olevasse kogu võistluse kõrgeimasse paika Forcella Lavaredo. Seal sai ka esimest korda lund näha<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiIowWZbaFeDiHprBAkTiC19n3CBUhbmBUb5v9OXEfCcj81kBBfu1LyDJvy8Wlw_AfgMFZTqd8S6FJjOtZeSN7HOGv7Yeg4t1YZ6O0MifVqEEJoKi9ZhVNMp6goDiANA_UiKPCFkzSK3DL9/s1600/20190629_085045_resized_1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiIowWZbaFeDiHprBAkTiC19n3CBUhbmBUb5v9OXEfCcj81kBBfu1LyDJvy8Wlw_AfgMFZTqd8S6FJjOtZeSN7HOGv7Yeg4t1YZ6O0MifVqEEJoKi9ZhVNMp6goDiANA_UiKPCFkzSK3DL9/s400/20190629_085045_resized_1.jpg" width="400" /></a></div>
Mõned nädalad tagasi olevat lume tõttu rada kohati veel läbimatu olnud.<br />
Seal avanesid imeilusad vaated ümbritsevatele madalamatele mäetippudele ja "Tre Cime Di Lavaredo" mäele (Või mägedekompleksile? Kolm tükki on kõrvuti igatahes :))<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjCzWd37Ct2OSML1WKjDqkKCUo7F5e_ryKBwWhMmqATv3oHxiAwMDSg6JDjNIx3798GFR16nidwx_Ef6KyuNr7y6XM4I4WORnaFrpGEfid_XGaxIiKrHV01ieZhXsxXGBL8saYkauzFAO6l/s1600/20190629_085637_resized_1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjCzWd37Ct2OSML1WKjDqkKCUo7F5e_ryKBwWhMmqATv3oHxiAwMDSg6JDjNIx3798GFR16nidwx_Ef6KyuNr7y6XM4I4WORnaFrpGEfid_XGaxIiKrHV01ieZhXsxXGBL8saYkauzFAO6l/s400/20190629_085637_resized_1.jpg" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tre Cime Di Lavaredo</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiBmJahi1HNEtiH5QzazcnFCPc0NifsTcP7van022dCrrkl6ePV6Pk_zMYBe9kuesUvt3SmzJC3H54h3QaU6un2YnDWxgYPvTvYpLmDi84-4uk5ziziZMYu_lMQdMR4sL6jI0eNvu6q_8n9/s1600/20190629_080221_resized_1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiBmJahi1HNEtiH5QzazcnFCPc0NifsTcP7van022dCrrkl6ePV6Pk_zMYBe9kuesUvt3SmzJC3H54h3QaU6un2YnDWxgYPvTvYpLmDi84-4uk5ziziZMYu_lMQdMR4sL6jI0eNvu6q_8n9/s400/20190629_080221_resized_1.jpg" width="400" /></a></div>
Tre Cime imetletud, jätkus edasiminek allamäge. See oli üks pikk ja raske minemine, 1000 meetrit allapoole. Rada oli kivine ja väga tehniline, esimest korda hakkas palavaks minema. Mina võitlesin nüüd juba korraliku iiveldusega ja üritasin oma kangeks muutuvate koibadega kuidagi selles kivilasus püsti jääda. Lisaks oli trassid ühinenud ka hommkul startinud lühema 84 km distantsi jooksjatega, kes nagu mägikitsed pidevalt mööda kepsutasid. Seda niipalju kui raja laiemad kohad lubasid. Kitsamatel lõikudel kogunesid nad kannatamatu närvilise tropina selja taha. Alguses ma neid väga mööda ei lasknud, sest ma olin selleks liiga väsinud, et välja teha, aga mõne aja pärast omandasin taktika, kus silmanurgast jälgisin seljataha kogunevat rongi ja kui see pikaks kasvas jäin korra seisma ja lasin nad mööda. Ja siis asusin uut rongi koguma.<br />
Palavus kasvas järjest suuremaks, aga õnneks oli piisavalt külma veega mägiojasid kus sai ennast värskendada. Kuna mu ainukesed söödavad/joodavad asjad selleks ajaks olid vesi ja soolakapslid mille neelamiseks ma iga kord üliinimlikke pingutusi pidin tegema, siis vähemalt veetagavaradega oli kõik hästi, mõnus külm joogivesi oli praktiliselt kogu aeg saadaval. Kokku võttis see laskumine aega poolteist tundi. Lõplikult alla jõudnuna tuli esimest korda minna läbi kärestiku, mis oli väääga mõnus, jääkülm vesi jahutas jalgasid niii mõnusalt. Jumalik tunne oli.<br />
Natuke veel lauget tõusu ja jõudsin 66km asuvasse Cimabanche teeninduspunkti. Sinna oli enne võimalik saata dropbag varude täiendamiseks. Mina olin sinna saatnud toiduvarude täienduse, natuke vahetusriideid, akupanga kella laadimiseks ja vahetuspatareid pealambile. Kaks viimast olid ainukesed asjad mis ma sealt vajasin, sest stardis kotti pandud šokolaadidest ja batoonidest olin vist ainult 2 ära söönud. Suur soolase isu oli, aga ainuke pakutav mittemagus asi oli seal sama supp mis eelmiseski punktis. Võtsin siis uuesti kausitäie seda ja istusin sealkohatud Toomase kõrvale maha seda sööma. Peale umbes kahte suutäit selgus, et nüüdseks oli ka supp lisandunud allaneelamatute asjade nimekirja. Tuli jätkata ilma söömata.<br />
Kilomeeter tasapinnalist liikumist, teealusest truubist läbi ja hakkas järjekordne pikk tõus. Kuna oli käes keskpäev, siis hakkas ka kuumus haripunkti jõudma ja oli juba kõvasti üle 30 kraadi. Ausaltöelda ei olnud se nii hirmus kui olin enne kartnud. Tihedalt sattus tee kokku jõgedega, kus olnud jääkülm vesi vist päästiski minu jaoks kogu võistluse. Igas kohas kastsin mütsi märjaks, pesin pea ja kukla ära, jõin niipalju kui sisse läks ja mõned korrad võtsin ka särgi seljast, tegin selle märjaks ja panin mõnusa jääkülma särgi uuesti selga. Joodava vee temperatuuri suhtes muutusin päris pirtsakaks. Iga kord jõe juurde jõudnuna maitsesin pudeleis olevat vett ja kui see natukesegi leigem oli, siis vahetasin ta kohe külma vastu välja.<br />
Tõusule järgnes otseloomulikult uus langus, energiahulk mis mul veel kehas järgi oli, oli mõõdetav mikrogrammidega. Hoolimata hästijoostavast rajast jaksasin ma seda ainult kõndimisega vaheldumisi teha ja varsti saabus 75km asuv Malga Ra Stua teeninduspunkt. Seal pakuti lisaks supile ka pastat, aga peale suutäit seda ütlesin uuesti kohatud Toomasele, et "see ei ole lahendus inimkonna hädadele", viskasin täis taldriku prügikasti ja jätkasin.<br />
Ausaltöelda ei omanud ma see hetk enam palju lootust lõpuni jõuda, olin juba väga pikalt liikunud ainult vett juues ja teadsin, et niimoodi ma lõpuni ära ei kesta. Edasi jätkuski selle võistluse pikim tõus. See kestis 13km järjest mille käigus võeti peaaegu tuhat tõusumeetrit. Aega kulus mul selleks kolm ja pool tundi. Ja see oli RASKE! Samm muutus järjest lühemaks ja aeglasemaks, pidevalt olid nn võltstipud, kus sa altpoolt näed justkui lõppevat tõusu, aga sinna jõudes saad aru, et see oli vaid nukk ning tõus jätkub veel väga pikalt. Aga otsa sai ükskord ka see (kuigi vahepeal juba tundus, et ei saagi) Natuke oli allapoole minekut ja siis mitu kilomeetrit piki mägijõe sängi mille jooksul tuli korduvalt ka läbi jõe minna.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgr_D9b0XVOOLyLgIMG8S-gjTANniyPoDavu08Mw3geFjVXQLtJ-juw8Chngjzq1xr2tXryDnX3-YK9Dvw7MdEBh3KIzfcj7tlOiqkzBAKVYtddaQ7flVvvpeITTHDsopGrM1N2AX_cYh6p/s1600/20190629_172938_resized_1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgr_D9b0XVOOLyLgIMG8S-gjTANniyPoDavu08Mw3geFjVXQLtJ-juw8Chngjzq1xr2tXryDnX3-YK9Dvw7MdEBh3KIzfcj7tlOiqkzBAKVYtddaQ7flVvvpeITTHDsopGrM1N2AX_cYh6p/s400/20190629_172938_resized_1.jpg" width="400" /></a></div>
Iseenesest oli see jalgadele mõnus jahutus, ainuke kaasnenud probleem olid väikesed kivikesed mis sellega tossu sisse kogunesid. Seda oma hooletusest, sest ei olnud kodus katsetanud gaitersite sobivust uute tossudega ja koha peal selgus, et ei sobinud ja expol ka sobivaid ei müüdud.<br />
Jõudes 95km olnud Rifugio Col Gallina teeninduspunkti tuli mõte küsida suppi ilma nuudliteta - ainult puljongina. Õnneks see osutus täiesti allaminevaks kaubaks. Katsetasin kõrvale süüa ka sinna sisse kastetud saia, aga see ei sobinud. Nagu näha olid kõik tahked asjad vastunäidistatud. Sealt minema minnes tundsin märgatavalt kasvanud energiat. Seda muidugi kauaks ei kestnud, sest järgnes järjekordne pikk tõus 2400 meetri kõrgusele kus tuli korduvalt ka lumest läbi minna. Jalad olid tippu jõudes üsna sültja konsistentsiga, aga üllataval kombel uuesti alla minnes täita kannatas jälle joosta - ja see kõik ainult tänu kausile puljongile!<br />
Natuke veel üles-alla liikumist ja olin 103 kilomeetril asuvas Passo Giau teeninduspunktis. Selleks ajaks oli jõudnud uuesti pimedaks minna. Uus kausitäis puljongit lipsu vahele ja edasi. Natuke mööda mäekülge asuvat kivilasu mis rajameistrile oli tundunud mõistliku rajavalikuna ja siis korralik otse üles minev "seinatõus" Üles minnes lugesin samme, alguses puhkasin istudes iga 150 sammu tagant, siis 100 ja lõpuks toimus liikumine juba 50 sammu kaupa. Üles jõudnuna läks edasi mõneti üksluisem rada, kus hakkas raskelt uni silma tikkuma, võistlus oli selleks ajaks juba peaaegu 24 tundi kestnud. Silmade lahtihoidmine läks järjest keerulisemaks. Proovisin vere kiiremini käima saamiseks joosta, aga ega selles seisus enam ülesmäge ju ei jookse... Mul on tunne, et ma nägin see hetk isegi und natuke. Ma oleks justkui kellegi sünnipäevale läinud ja olin pahane, et sinna minekuks peab pimedas sellises kohas koperdama. Viimaseks tõusuks oli mu zombimarss jõudnud selle tasemeni, et ma ei mäleta kogu sellest tõusust mitte midagi. Kui üleval olin ja seda taipasin, ehmatas see korraks ära, olin ju ikkagi kõrgel mägedes, kus üks vale samm võib väga valusad tagajärjed tuua. Õnneks hakkas sealt peale laskumine, mis alguses oli laugem ja enamuses täitsa joostava pinnasega, seega tegin niipalju kui võimalik jooksusamme ja selle tulemusena hakkas veri kiiremini ringlema ja enesetunne märgatavalt paranema. Enne viimast teeninduspunkti olin küll uuesti natuke pikemalt kõndima jäänud ja korraks silma kinni pannud. Seal pudeleid täites nägin silmanurgast kuidas meedikud üritasid kedagi rajalt maha võtta, aga tema kaaslased ei tahtnud teda kuidagi käest lasta ja lubasid ta ise finišisse talutada. Tundes hirmu, et äkki võtavad nad järgmiseks minu käsile, lasin sealt igaks juhuks kiiresti jalga.<br />
Selleks hetkeks oli jäänud ainult finišilaskumine. Cortina tulesid oli isegi kaugelt alt näha. Peas oli ainult mõte, et natuke-natuke veel. Juhtusime jälle kokku Toomasga, kes pakkus välja koos lõpuni minna. Loomulikult olin nõus, oli hea kellegiga juttu rääkida vahelduseks. Aga see laskumine kestis ja kestis. Linna tuled olid vaid episooditi puude vahelt nähtavad, aga kuidagi lähemale nad ei tulnud. Täpselt sama kaugel all olid kogu aeg. Peale ühte eriti järsku ja pikka laskumist juurikasel metsaalusel oli tunne, et nüüd ju ometi peame linnaga samal kõrgusel olema, aga selle peale hakkas rada uuesti tõusma jälle. Õnneks küll mitte palju. Kui lõpuks oli tunne, et selle aja peale peaksime olema juba kuhugi maa alla laskunud jõudis rada metsast välja Cortina tänavatele. Veel paar kilti mööda asfalti ja finiš oligi käes<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiE1BWQSyo6oFgYG7iPRdYmEydzZdu8aautuspsm9vMqqbWFyoXCyQM41HXcAIbswpEuq8wYxMGp0csJBt2xLdhWSHID8K24l4hvxEfZkaA2CFAwHt6xf7x7cqqSieNOGcsDUAgeJlw7eDt/s1600/2019_06_28_sportiva-lavaredo-ultra-trail-2019_finish-line_sportiva-lavaredo-ultra-trail-2019-7507244-60383-8199.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1067" data-original-width="1600" height="266" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiE1BWQSyo6oFgYG7iPRdYmEydzZdu8aautuspsm9vMqqbWFyoXCyQM41HXcAIbswpEuq8wYxMGp0csJBt2xLdhWSHID8K24l4hvxEfZkaA2CFAwHt6xf7x7cqqSieNOGcsDUAgeJlw7eDt/s400/2019_06_28_sportiva-lavaredo-ultra-trail-2019_finish-line_sportiva-lavaredo-ultra-trail-2019-7507244-60383-8199.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
Kokkuvõttes kulus 120km jooksmiseks aega 28:02:57, mis andis 1816 startija hulgas 1176 koha. Katkestas 28% startijatest.</div>
Ollehttp://www.blogger.com/profile/15226894880205694364noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2098130964693433905.post-68586591899584758432019-05-30T10:25:00.000+03:002019-08-05T22:21:47.901+03:00Lavaredo Ultra Traili eelvaade<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Kuu aja pärast stardin Kirde-Itaalias, Alpide lõunaosas asetsevas Dolomiidide mäestikus toimuval Lavaredo Ultra Trailil. Tegemist on minu kolmanda mägedes toimuva ultrajooksuga.</span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj6hrfGEgxpcVq_z9dRwxGbipFEi0v70sZ1c555QLzvgtAPI6EWSlXu56qiIjcLjleZesjmQtBSU7ail_ZOtw6kwiCGD1FECLHuBsy72bZizh_DjM6ZhnAAMmombCeGWxsrwLqgfHuTBwdj/s1600/lut20191.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><img border="0" data-original-height="600" data-original-width="800" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj6hrfGEgxpcVq_z9dRwxGbipFEi0v70sZ1c555QLzvgtAPI6EWSlXu56qiIjcLjleZesjmQtBSU7ail_ZOtw6kwiCGD1FECLHuBsy72bZizh_DjM6ZhnAAMmombCeGWxsrwLqgfHuTBwdj/s320/lut20191.jpg" width="320" /></span></a></div>
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span>
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Võistlus saab alguse ja ka lõpu Cortina D'Ampezzo linnakeses, mis on 1200 meetri kõrgusel asetsev 6000 elanikuga talispordi ja turismikeskus.</span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjbaLSh5sw4CfU0R7aQhSDnvSxfy3LcQ9rTraWhdKhfnU9guq_da10UX3JuRJ3DefBInWWFurz9pRRLRTsJAAYh5OntTo5EOPNKwlYFUGia-n5uRGAhyyUR-P2fLqTCUDQXIpselIY-SL2e/s1600/cortina-d-ampezzo.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><img border="0" data-original-height="520" data-original-width="800" height="260" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjbaLSh5sw4CfU0R7aQhSDnvSxfy3LcQ9rTraWhdKhfnU9guq_da10UX3JuRJ3DefBInWWFurz9pRRLRTsJAAYh5OntTo5EOPNKwlYFUGia-n5uRGAhyyUR-P2fLqTCUDQXIpselIY-SL2e/s400/cortina-d-ampezzo.jpg" width="400" /></span></a></div>
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span>
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Spordihuvilisele on see eelkõige tuntud kui 1956 aasta taliolümpia toimumiskohana. Eestlastest osales nendel mängudel Nõukogude Liidu koondise koosseisus ainult Uno Kajak, kes saavutas kahevõistluses 26. koha. Natuke kummaline tundub, et olümpiamänge peetakse kohas, mis on suuruselt umbes Saue mõõtu.</span><br />
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Võistlusel on valikus 4 erinevat distantsi, mina regasin ennast nendest loomulikult pikimale 120 km pikkusele ja 5800 tõusva meetriga variandile. Parasjagu pikk ja raske, et treeningmotivatsiooni üleval hoida. Lisaks annab see ka 5 ITRA/UTMB punkti, mis sobitub hästi minu masterplaniga.</span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwlsfcpQ8NBUKHx8HP-OHIIl2DOT0P4Q6UXeUkZd5vNQNZ01uEyj97kcln_rrNZWNDki-rtAanekL7-R8k0WXV1e7rYOe5A7I570XwrI9EPOzA-NyopMuK5tI0U_1TQZe67AKyzeHISAPc/s1600/mappa_lut_small.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><img border="0" data-original-height="684" data-original-width="950" height="287" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwlsfcpQ8NBUKHx8HP-OHIIl2DOT0P4Q6UXeUkZd5vNQNZ01uEyj97kcln_rrNZWNDki-rtAanekL7-R8k0WXV1e7rYOe5A7I570XwrI9EPOzA-NyopMuK5tI0U_1TQZe67AKyzeHISAPc/s400/mappa_lut_small.jpg" width="400" /></span></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhIRG0ysr6qkA-RicKQDnzvO_b5Y3EDdEONjUe5kZ_z4Eqju7Ic3ADLl02ri4UN-HrFNopAgFokMtHUqG_ZQ9SyX9rV6tSJyJfLZQ2ZEy-j9g4RSrRVtJ5e5tzohu_ghnXe_JiI35ivILqH/s1600/altimetria_lut.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><img border="0" data-original-height="428" data-original-width="927" height="183" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhIRG0ysr6qkA-RicKQDnzvO_b5Y3EDdEONjUe5kZ_z4Eqju7Ic3ADLl02ri4UN-HrFNopAgFokMtHUqG_ZQ9SyX9rV6tSJyJfLZQ2ZEy-j9g4RSrRVtJ5e5tzohu_ghnXe_JiI35ivILqH/s400/altimetria_lut.jpg" width="400" /></span></a></div>
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Võistluse käigus võetav kõrgeim tipp asetseb 2450m kõrgusel, mis on minu senisest kõrgeimast ca 600m ülevalpool. Kuna kartma kiputakse ikka tundmatuid asju, siis see on ka asi mis hetkel võibolla kõige rohkem ärevust tekitab. Transgrancanarial tekitas juba 1800m kõrgusel kerge probleem joostes hapniku kättesaamisega. Kontrollaeg 30 tundi tundub siiski piisavalt pika kummiga olevat, et ka minusugune töllerdaja suudab selle läbida kui jalad veel vähegi mingisugust edasiviivat liikumist tekitavad. Poola fiasko, millest kirjutasin siin: <a href="http://raudmehekssaamine.blogspot.com/2018/10/beskidy-ultra-trail.html">http://raudmehekssaamine.blogspot.com/2018/10/beskidy-ultra-trail.html</a>, näitas, et isegi siis kui tunned ennast võistluse teises osas hästi, võib lõpp tulla väga järsk ja ootamatu. See oli väga hea õppetund tegelikult ka selles suhtes, et on võimalik isegi nii sügavast august veel välja tulla. Kui seal viimaseid kilomeetreid katkestamist võimaldava teeninduspunkti poole kõndisin, siis tegelikult tundin ennast jälle üsna hästi, aga kuna peas olin juba katkestanud, siis jätkamine ei tulnud isegi mõttesse enam. Ja see kripeldab siiani sees korralikult.</span><br />
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Lavaredo Ultra Traili valiku peamisi põhjuseid oli see, et seda saab hästi perepuhkusega Itaalias ühendada, lennud sinna on soodsad ja Põhja-Itaalias on palju erinevaid tegevusi pere jaoks. Ja ajaliselt asetseb ta koolivaheajal. Ka see, et LUT on Ultra-Trail World Touri osavõistlus, peaks loodetavasti kvaliteedimärgi asjale lisama. Kui tegelesin endale võistluse otsimisega siis peale väikest guugeldamist lugesin artikleid, mille pealkirjad olid: <i>"The most beautiful running race you never heard of", "Anton Krupicka: the most beautiful race I've ever run". </i>No<i> </i>pekki, kui härra Krupicka, kes on jooksnud väga paljudes ilusates kohtades, juba niimoodi arvab, siis peab ju minema ja oma silmaga üle vaatama!</span><br />
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Eelregamine avati eelmise aasta oktoobris, kuhu said oma nime kirja panna kõik soovijad. Neid oli kokku 3100, kelle hulgast loositi välja 1800 õnnelikku, kes said võimaluse registreerumiseks. Ka minu mailboksi potsatas 23. oktoober kiri kus seisis: <span style="font-style: italic;">Congratulations Olle! </span><span style="font-style: italic;">Your name was chosen at random from the 3104 athletes pre-registered for </span><i>La Sportiva Lavaredo Ultra Trail 2019, 120 km. </i>Ega mul tavaliselt igasugu looside-loteriidega liiga palju ei vea, seega väike üllatus oli see küll.</span><br />
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Kuna viimane ultrajooks oli talvine Taliharja Vanakuri, siis peale seda oli aega ettevalmistuseks küll. Isegi liiga palju aega oli... Märge iseendale: tulevikus peab igaks aastaajaks vähemalt ühe ultrajooksu planeerima, muidu tekivad võõrutusnähud. Ettevalmistumine nägi välja suures osas samasugune kui eelmine aasta Transgrancanaria oma. Suurim vahe oli selles, et üritasin mäetrennid natuke intensiivsemad teha, ehk kui eelmine aasta sai ülesmäge tempokalt kõnnitud, siis see aasta oli kõndimine vaheldumisi jooksmisega. Kuni maikuuni oli kõik vinks-vonks, aga siis hakkas selg natuke jukerdama ja seega esimene osa maist sai maratonide vaheline aeg tegeletud ainult taastavate sörkidega. Lisaks tekkis kohati jalgadesse selline üldine nõrkus sisse. Jooksusõprade ja dr. guugli abiga panin endale diagnoosi, et on rauapuudus. Ega vereproovi ju ometi tegema ei lähe kui internet olemas on... Alustasin rauapreparaadi kuuriga, ole siis näha kas aitab. Nüüd on jäänud veel üks nädalavahetus mahukamat mägironimist siis Laulasmaa Ultra vabatahtliku töö kõrvalt niipalju jooksmist kui jõuab ja siis peaksingi olema niipalju valmis kui olen.</span><br />
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Natuke ka varustusest. Üldiselt on see teema, millega üritan hoida nii madalat profiili kui võimalik, väga lihtne on täiesti segaseks minna ja kogu oma vaba raha sinna matta. Sest on ju kindlasti vaja osta viiesajaeurone pealamp, kuna sa ei näe piisavalt hästi, sest sul on ees kahesajaeurosed prillid :) No olgem ausad, igasugu selliseid udupeeneid kalleid vidinaid vajavad need, kes jooksevad minust teistsugusel tasemel. Minusugusel töllerdajal ei ole vaja, et pealambi valgusvihk oleks nii võimas, et ma metsas joostes linnupesades munad välja hauduks. Ainuke asi, mis vajas Lavaredoks uuendamist, olid tossud. See on igal ultrajooksul kõige olulisem asi, et oleks hästi sobivad käimad kus jalad ennast hästi tunnevad. Mägedes võibolla veel olulisem kui tasasel maal, sest mägedes peavad nad lisaks hästi jalas istumisele ka hästi maapinnaga haakuma. Kahjuks lõpetas Inov8 mulle ideaalselt istunud "Trail Talon 275" tossude tegemise ära ja selle mudeli järglane oli pettumus, ei sobi kaugeltki sama hästi. Iseenesest mingit suuremat probleemi nagu ei oskagi välja tuua, aga kuidagi ebamugav on olemine. Edasi läksid mõtted "Altrale". Kuna Märten on Altra Lone Peakidega juba mõned ajad jooksnud ja neile katkematut hosiannat laulnud, siis proovisin tema omasid jalga ja kuigi need olid natuke liiga suured, siis nad tundusid kuratlikult mõnusad jalas. Olin proovinud tegelikult sama mudeli varajasemat varianti mõned aastad tagasi ühes Brüsseli poes ja siis ei tundunud nad kaugeltki nii head. Kõige suurem kahtlusekoht Altra juures on see, et nad toodavad null dropiga tosse. Tähendab see seda, et erinevalt tavalistest tossudest, kus kand asetseb päkast natuke kõrgemal, on neil see samal tasemel. Põhjus on sellest tulevnev naturaalsem jooksusamm ja väiksem kannarullimine. Lisaks ei pea mäest alla joostes kannale maandumise vältimiseks päkka nii palju allapoole suunama. Null dropi miinuseks on jällegi see, et jalg mis on kogu elu harjunud joostes olema tavapärases tossus, vajab alguses ümberharjumiseks aega, säärelihased ja kannakõõlused on tänu kanna allpool asetsemisele suurema pinge all ja kui nendega jooksmist ei hakka tasapisi harjutama, võib see kiire vigastusega lõppeda.</span><br />
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Igaljuhul tellisin aprillis "Altra Lone Peak 4.0" tossud ära ja mai algusest alates olen tasapisi jalgu nendega harjutanud. Nüüdseks on seis juba päris hea, sääred enam krampi ei kisu.</span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhkqHrqkUWzSJo2AF_sknqZqDs1416KhNRwTRnvud3BCzvOXu9GnPVXAfEJ_wnJ9Se7hdIPq5A0OLocwHENMM3i8m7dL16Hm0UbJISgPrwXCU9buPRChMjEVC1NB12t7l4ENppkFNXiVfdH/s1600/20190422_171309_resized.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhkqHrqkUWzSJo2AF_sknqZqDs1416KhNRwTRnvud3BCzvOXu9GnPVXAfEJ_wnJ9Se7hdIPq5A0OLocwHENMM3i8m7dL16Hm0UbJISgPrwXCU9buPRChMjEVC1NB12t7l4ENppkFNXiVfdH/s400/20190422_171309_resized.jpg" width="400" /></a></div>
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQcrCQl9k32_qJrY6sBhcm65-MMurHNOFh9tQTptAFPy9JqkDYprkgEsMD7z7vE1-HP7A5Up55-JMoudVI9psw4DwQYgGhwqsNoGkfXv53Rt2rjN_iD-qnj4nRK-7PkB99xC5zKsxoTAs-/s1600/20190422_171841_resized.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQcrCQl9k32_qJrY6sBhcm65-MMurHNOFh9tQTptAFPy9JqkDYprkgEsMD7z7vE1-HP7A5Up55-JMoudVI9psw4DwQYgGhwqsNoGkfXv53Rt2rjN_iD-qnj4nRK-7PkB99xC5zKsxoTAs-/s400/20190422_171841_resized.jpg" width="300" /></a></div>
<br />
<div>
<br /></div>
Ollehttp://www.blogger.com/profile/15226894880205694364noreply@blogger.com0